Androgüün: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub Märgised: Teksti peitmine Visuaalmuudatus |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) added {{reflist}} template (booster) |
||
| 22. rida: | 22. rida: | ||
== Viited == |
== Viited == |
||
{{viited}} |
|||
[[Kategooria:Transsoolisus]] |
[[Kategooria:Transsoolisus]] |
||
Redaktsioon: 18. august 2019, kell 02:46
Androgüünsus on maskuliinsete ja feminiinsete tunnuste kombinatsioon.[1] Soolist mitmetimõistetavust võib leida moetööstuses, inimeste sooidentiteedis, seksuaalses identiteedis või seksuaalelus.
Androgüün on androgüünne inimene.
Mõiste
"Androgüünsus" tuleneb kreekakeelsest sõnast androgynos. Liitsõna koosneb sõnadest ἀνήρ (anér, andr-: 'mees') ja γυνή (gunē, gyné: 'naine').[1][2]
Mõisteid hermafrodiit ja androgüün on mõnikord kasutatud sünonüümidena. Üldiselt mõistetakse androgüünsust inimese sotsiaalse soo ebamäärasusena. Hermafrodism samas kirjeldab inimesi ebamääraste sugutunnustega.[3] Inimeste puhul soovitatakse hermafrodismi asemel kasutada sõna "intersoolisus".[4][5][6]
Sooidentiteet
Sooidentiteedi kontekstis on androgüün isik, kes ei sobitu ühiskonnas tavalistesse maskuliinsetesse ja feminiinsetesse soorollidesse. Androgüünid võivad enda kirjeldamiseks kasutada ka mõisteid "ambisooline" või "polüsooline". Mitmed androgüünid määratlevad end vaimselt naiste ja meeste vahepeal olevana. Nad võivad enda määratlemiseks kasutada sõnu "sootu", "sooneutraalne", "asooline", "genderqueer", "mittebinaarne", "multisooline", "intersooline", "pansooline" või "voolava sooga".[1] Androgüünne inimene võib käituda viisil, mida ühiskonnas nähakse kas maskuliinse või feminiinsena. Neil on tasakaalustatud identiteet, mis hõlmab mõlema soo häid omadusi. Androgüünsed inimesed võivad loobuda erinevatest ülesannetest, mis on üldiselt ühiskonna poolt määratud tema bioloogilisele soole.[7] Androgüünsed inimesed loobuvad tunnustest, mis on kultuuriliselt loodud spetsiifiliselt meestele või naistele. Selle asemel keskenduvad nad käitumisele, mis on kõige tulemuslikum konkreetses situatsioonis.[7]
Bemi soorolli loend
Bemi soorolli loendi (BSRL) lõi Sandra Bem, varane androgüünsuse pooldaja, 1977. aastal.[8] BSRL on üheks kõige laiemalt kasutatavaks vahendiks, millega hinnatakse inimese sotsiaalset sugu. BSRL liigitab inimesed ühte neljast soorolli sättumusse, lähtudes isiku vastustele. Nendeks on maskuliinne, feminiinne, androgüünne või eristamatu. Bemi järgi võisid kõik inimesed väljendada maskuliinseid ja feminiinseid tunnuseid.[9] Androgüünne inimene on naine või mees, kellel on suurel määral naiselikke (väljendusrikkad) ja mehelikke (instrumentaalseid) omadusi. Feminiinsel isikul on rohkelt naiselikke ja vähe mehelikke omadusi. Maskuliinsel isikul on vastupidi – rohkelt mehelikke ja vähe naiselikke omadusi. Eristamatul isikul on vähe nii mehelikke kui ka naiselikke omadusi.[8]
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Define androgynous". AskDefine. Vaadatud 8. september 2017.
- ↑ Harper, Douglas. "androgynous (adj.)". Online Etymology Dictionary. Vaadatud 8. september 2017.
- ↑ Tina Gianoulis (2004). "Androgyny" (PDF). glbtqarchive. Vaadatud 8. september 2017.
- ↑ Dreger, Alice D.; Chase, Cheryl; Sousa, Aron; Gruppuso, Phillip A.; Frader, Joel (18. august 2005). "Changing the Nomenclature/Taxonomy for Intersex: A Scientific and Clinical Rationale" (PDF). Journal of Pediatric Endocrinology and Metabolism. Vaadatud 8. september 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ "Is a person who is intersex a hermaphrodite?". Intesex Society of North America. Vaadatud 8. september 2017.
- ↑ Eesti LGBT Ühing. "Soovitusi sõnakasutuseks". Vaadatud 8. september 2017.
- ↑ 7,0 7,1 Woodhill, Brenda; Samuels, Curtis (2004). "DESIRABLE AND UNDESIRABLE ANDROGYNY: A PRESCRIPTION FOR THE TWENTY-FIRST CENTURY". Journal of Gender Studies.
{{cite journal}}: parameeter|access-date=nõuab parameetrit|url=(juhend) - ↑ 8,0 8,1 Santrock, J. W. (2008). A Topical Approach to Life-Span Development. New York, NY: The McGraw-Hill Companies. 007760637X
- ↑ DeFrancisco, Victoria L. (2014). Gender in Communication. SAGE Publications. Lk 11. ISBN 978-1-4522-2009-3.