Oandu lade: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
Ladet hakkas esimesena eristama [[Armin Öpik]] aastal [[1934]]. Lademe [[stratotüüp|stratotüübiks]] on [[Oandu paljand]], lademe laiendatud stratotüübiks on aga [[Piilse]] 7909 puurauk. Lade on oma nime saanud [[Oandu jõgi|Oandu jõelt]].<ref>[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Oandu+lade Stratigraafia terminoloogia]</ref> |
Ladet hakkas esimesena eristama [[Armin Öpik]] aastal [[1934]]. Lademe [[stratotüüp|stratotüübiks]] on [[Oandu paljand]], lademe laiendatud stratotüübiks on aga [[Piilse]] 7909 puurauk. Lade on oma nime saanud [[Oandu jõgi|Oandu jõelt]].<ref>[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Oandu+lade Stratigraafia terminoloogia]</ref> |
||
Lademe vanus on 453,2...454,2 miljonit aastat. [[litostratigraafiline üksus|Litostratigraafiliselt]] vastavad sellele [[Rägavere kihistu]] [[Tõrremäe kihistik]], [[Hirmuse kihistu]], [[Vasalemma kihistu]] [[Saku kihistik]], [[Lukštai kihistik]] ja [[Mosseni kihistu]] Plunge kihistik. Lademe paksus Eestis on alla 6 m.<ref name="EE"/> [[Rootsi]] [[Siljani meteoriidikraater|Siljani meteoriidikraatris]] esindavad seda Freberga kihistu, samuti ka Moldå, Skålbergi ja Kullsbergi kihistute [[lubjakivi]]d.<ref>Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström</ref> Leedus arvatakse sellesse kuuluvaks [[Dysna kihistu|Dysna]] ja [[Drūkšiai kihistu]]d.<ref>Juozas Paškevičius. Pecularities of the lithology and fauna of the early Katian (Ordovician) in the Lithuanian facies zone GEOLOGIJA. GEOGRAFIJA. 2016.</ref> |
Lademe vanus on 453,2...454,2 miljonit aastat. [[litostratigraafiline üksus|Litostratigraafiliselt]] vastavad sellele [[Rägavere kihistu]] [[Tõrremäe kihistik]], [[Hirmuse kihistu]], [[Vasalemma kihistu]] [[Saku kihistik]], [[Lukštai kihistik]] ja [[Mosseni kihistu]] [[Plunge kihistik]]. Lademe paksus Eestis on alla 6 m.<ref name="EE"/> [[Rootsi]] [[Siljani meteoriidikraater|Siljani meteoriidikraatris]] esindavad seda Freberga kihistu, samuti ka Moldå, Skålbergi ja Kullsbergi kihistute [[lubjakivi]]d.<ref>Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström</ref> Leedus arvatakse sellesse kuuluvaks [[Dysna kihistu|Dysna]] ja [[Drūkšiai kihistu]]d.<ref>Juozas Paškevičius. Pecularities of the lithology and fauna of the early Katian (Ordovician) in the Lithuanian facies zone GEOLOGIJA. GEOGRAFIJA. 2016.</ref> |
||
Lademe [[avamusala]] algab [[Põõsaspea neem]]e lähedalt ja [[Kuremäe]] lähedale, läbides [[Vasalemma]], [[Aegviidu]], [[Rakvere]] ja [[Oandu (Lüganuse)|Oandu]].<ref name="EE"/> Lade on avamusalast lõunas esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes [[Valmiera-Mõniste-Lokno kerkeala]]l.<ref>Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.</ref> |
Lademe [[avamusala]] algab [[Põõsaspea neem]]e lähedalt ja [[Kuremäe]] lähedale, läbides [[Vasalemma]], [[Aegviidu]], [[Rakvere]] ja [[Oandu (Lüganuse)|Oandu]].<ref name="EE"/> Lade on avamusalast lõunas esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes [[Valmiera-Mõniste-Lokno kerkeala]]l.<ref>Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.</ref> |
||
Redaktsioon: 16. august 2019, kell 17:01
Oandu lade (vananenud nimetus Vasalemma lade) on ülemordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).[1] Oandu lademe all lamab Keila lade ja temal lasub Rakvere lade. Koos Rakvere lademega kuuluvad nad Viru ladestiku Vinni alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Katy lade.
Ladet hakkas esimesena eristama Armin Öpik aastal 1934. Lademe stratotüübiks on Oandu paljand, lademe laiendatud stratotüübiks on aga Piilse 7909 puurauk. Lade on oma nime saanud Oandu jõelt.[2]
Lademe vanus on 453,2...454,2 miljonit aastat. Litostratigraafiliselt vastavad sellele Rägavere kihistu Tõrremäe kihistik, Hirmuse kihistu, Vasalemma kihistu Saku kihistik, Lukštai kihistik ja Mosseni kihistu Plunge kihistik. Lademe paksus Eestis on alla 6 m.[1] Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindavad seda Freberga kihistu, samuti ka Moldå, Skålbergi ja Kullsbergi kihistute lubjakivid.[3] Leedus arvatakse sellesse kuuluvaks Dysna ja Drūkšiai kihistud.[4]
Lademe avamusala algab Põõsaspea neeme lähedalt ja Kuremäe lähedale, läbides Vasalemma, Aegviidu, Rakvere ja Oandu.[1] Lade on avamusalast lõunas esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes Valmiera-Mõniste-Lokno kerkealal.[5]
Lade paljandub näiteks Vasalemmas ja Sakus.[1]
Lademe kivimkoosseisus on palju savikat lubjakivi.[6] Kagu-Eestis moodustavad lademe must kiltkivi ja mergel.
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 EE 12. köide, 2003: 375.
- ↑ Stratigraafia terminoloogia
- ↑ Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström
- ↑ Juozas Paškevičius. Pecularities of the lithology and fauna of the early Katian (Ordovician) in the Lithuanian facies zone GEOLOGIJA. GEOGRAFIJA. 2016.
- ↑ Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.
- ↑ http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)
Välislingid
- Oandu lade Eesti geokogude infosüsteemis
