Saint Vincent ja Grenadiinid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
15. rida: 15. rida:
| riigipea_nimi2 = [[Elizabeth II]]
| riigipea_nimi2 = [[Elizabeth II]]
| riigipea_ametinimi = kindralkuberner
| riigipea_ametinimi = kindralkuberner
| riigipea_nimi = [[Frederick Ballantyne]]
| riigipea_nimi = [[Susan Dougan]]
| valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
| valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
| valitsusjuhi_nimi = [[Ralph Gonsalves]]
| valitsusjuhi_nimi = [[Ralph Gonsalves]]

Redaktsioon: 10. august 2019, kell 10:29

Saint Vincent ja Grenadiinid


inglise Saint Vincent and the Grenadines
Saint Vincenti ja Grenadiinide asendikaart
Juhtlause Pax et Iustitia
Riigihümn St Vincent, Land So
Beautiful
Pealinn Kingstown
Pindala 389 km²
Riigikeel inglise
Rahvaarv 100 804 (2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 259,1 in/km²
Riigikord konstitutsiooniline monarhia
Kuninganna Elizabeth II
Kindralkuberner Susan Dougan
Peaminister Ralph Gonsalves
Iseseisvus 27. oktoober 1979
SKT 0,79 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 7145 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik dollar (XCD)
Ajavöönd maailmaaeg −4
Tippdomeen .vc
Telefonikood 1–784

Saint Vincent ja Grenadiinid on saareriik Kariibi meres Väikestes Antillides.

Riik hõlmab Saint Vincenti saare ja sellest lõunas asuva Grenadiinide saarestiku põhjapoolsemad väikesaared. Riik kuulub Briti Rahvaste Ühendusse.

Nimi

Riigi nimi "Saint Vincent ja Grenadiinid" koosneb kahest osast. "Saint Vincent" tähendab "püha Vincentiust" ja Christoph Kolumbus pani saarele nime püha Zaragoza Vincentiuse järgi.[4] Grenadiinide nime päritolu on selgusetu.

Asend

Saint Vincent ja Grenadiinid asub Põhja- ja Lõuna-Ameerika mandri vahel Kariibi mere ja Atlandi ookeani piiril Väikeste Antillide saarestikus. Riik piirneb põhjas Saint Lucia ja lõunas Grenadaga. Riigist itta jääb Atlandi ookean ja läände Kariibi meri.

Riigi rannajoone kogupikkus on 84 kilomeetrit. Saint Vincenti saarel on pikim vahemaa linnulennult 29 kilomeetrit põhjast lõunasse ja 18 kilomeetrit idast läände.[5]

Loodus

La Soufriere'i vulkaan

Saint Vincent ja Grenadiinid hõlmab 32 saart, millest suurim on Saint Vincenti saar pindalaga 344 km².[4] Saared on vulkaanilise tekkega. Riigi kõrgeim punkt on La Soufriere'i tegevvulkaan, mis kõrgub 1234 meetrit üle merepinna. 6. mail 1902 hukkus vulkaanipurske tagajärjel 1680 inimest. Vulkaani viimane purse toimus 1979. Vulkaani kraatris asub ka riigi suurim järv.

Riigi jõed on lühikesed, pikim jõgi on Colonarie. Baleine'i juga on riigi kõrgeim, kus vesi langeb 18 meetri kõrguselt.[5]

Mets hõlmab 68,7% riigi territooriumist.[4]

Saartel elab kokku 5 liiki kahepaikseid.[6] Riigis elab endeemne konnaliik Pristimantis shrevei.[7]

Saartel elab 6 liiki endeemseid roomajaid.[7]

Saarte looduses on kirjeldatud kokku 178 linnuliiki.[8] Endeemsed liigid on kuning-amatsoonpapagoi (Amazona guildingii) ja vilesäälik (Catharopeza bishopi).

Imetajatest elab riigis endeemse käsitiivaliste liigina Micronycteris buriri.[7]

Riigis valitseb troopiline kliima. Vihmaperiood kestab maist novembrini, seejuures juulist oktoobrini võivad saari räsida orkaanid.

Riigikord

Saint Vincent ja Grenadiinid on parlamentaarne demokraatia. Riigipea on Briti monarh Elizabeth II, kes määrab ametisse kindralkuberneri. Valitsust juhib peaminister.[4]

Seadusandlikku võimu teostab ühekojaline parlament. Parlament koosneb 21 liikmest, kellest 15 saavad ametisse valimiste järel ja 6 määrab kindralkuberner. Viimased parlamendivalimised toimusid 2015.

Riigi tähtsamad parteid on Demokraatlik Vabariiklik Partei, Uus Demokraatlik Partei, Ühinenud Töölispartei ning Saint Vincenti ja Grenadiinide Roheliste Partei.

Riigi põhiseadus kehtib 2009. aastast. Kõrgeim kohtuorgan on Ida-Kariibi ülemkohus.

Haldusjaotus

Vallad
Riigi pealinn Kingstown

Saint Vincenti ja Grenadiinide pealinn on Kingstown. Riik jaguneb kuueks vallaks:

Rahvastik

2015. aasta seisuga oli riigi hinnanguline rahvaarv 109 557 inimest.[9] Neist 55 739 olid mehed ja 53 818 naised.

2015. aastal oli elanikke vanuses 0–14 kokku 27 016. Vanuses 15–49 oli elanikke 57 065, vanuses 50–64 oli elanikke 15 452 ja vanemaid kui 65-aastasi oli kokku 10 025.

19. sajandil asus Saint Vincenti saarele Portugali immigrante.

Kõrgharidusega on 1,97% rahvastikust.[10]

Rahvastik paikneb valdavalt Kingstowni ümbruses. Riigi üheks tõsisemaks probleemiks on töötus.

2011 rahvaloenduse andmetel oli 17,75% vastajatest anglikaanid, 17,61% nelipühilased, 10,86% metodistid, 10,22% adventistid ja 9,96% baptistid.[10] 1989 moodustati Kingstowni katoliiklik piiskopkond. 2013 tegutses piiskopkonnas 5 ilmikpreestrit ja 1 orduvaimulik.

Riigikaitse

Riigis puuduvad kaitsejõud, kuid tegutsevad politseiüksused.

Majandus

Saint Vincenti ja Grenadiinide majanduse peamised harud on põllumajandus, turismindus ja ehitussektor.[4]

Põllumajanduses on oluline tähtsus banaanikasvatusel. Riigi peamine ekspordi- ja impordipartner on Trinidad ja Tobago.

Taristu

Riigi teede kogupikkus on 829 kilomeetrit, millest kattega teid on 580 kilomeetrit.[4] Riigis kehtib vasakpoolne liiklus.

Riigis on 6 lennuvälja. Peamine sadam on Kingstown.

Ajalugu

Saint Vincenti ja Grenadiinide esimesed asukad olid aravakid, kelle kariibid enne eurooplaste saabumist saartelt välja tõrjusid. Kariibid tundsid saart Youloumaini nime all.

Christoph Kolumbus avastas Saint Vincenti saare oma kolmandal reisil 1498 ja oma neljandal reisil 1502 mõõdus taas saare lähistelt.

1719 rajasid prantslased Barrouallie koloonia, kuhu veeti Aafrikast orje. 1763 läks Saint Vincent Briti impeeriumi koosseisu, kes jätkasid orjakaubandust. Brittide vaenulikud suhted kohalike kariibidega tõid kaasa 17691773 Esimese Kariibi sõja. 17791783 kuulus saar taas Prantsusmaa koosseisu ja 1783. aastast uuesti Briti impeeriumi koosseisu. 1795 puhkes Teine Kariibi sõda, mis 1797 lämmatati ja 5000 kariibi küüditati Roatáni saarele. 1834 kaotati saartel orjus.

1877 muudeti Saint Vincent kroonikolooniaks ja 1925 seati sisse omavalitsus. 27. oktoobril 1969 anti Saint Vincentile ja Grenadiinidele laiendatud omavalitsus ja 27. oktoobril 1979 riik iseseisvus.

Eesti suhted Saint Vincenti ja Grenadiinidega

Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Saint Vincenti ja Grenadiinidega 13. oktoobril 2006.[11]

Eesti kodanikud võivad Saint Vincentil ja Grenadiinidel viisavabalt viibida kuni 90 päeva 180 päeva jooksul.[12]

Haridus

Riigis algab koolikohustus 5. eluaastast. Riigi haridussüsteem jaguneb põhihariduseks, keskhariduseks ja kõrghariduseks. Põhikool kestab 7 ja keskkool 5 aastat.

Riigis asub Lääne-India ülikooli kampus. Riigis tegutsevad ka mõned offshore meditsiini ülikoolid.

Kultuur

Saint Vincenti ja Grenadiinide populaarsemad muusikastiilid on kalüpso ja reggae. Riigist pärit Kevin Lyttle'i singel "Turn Me On" tõusis 2004 maailma tantsumuusika edetabelitesse.

Riigi pearaamatukogu asub Kingstownis ja sellel on üle riigi 16 haruraamatukogu. Kingstownis asub ka rahvusmuuseum ja botaanikaaed.

Riigis tegutseb 12 raadiojaama.

Riigi populaarsemad spordialad on kriket, ragbi ja võrkpall. Saint Vincent ja Grenadiinid osalesid esmakordselt 1988. aasta suveolümpiamängudel Soulis. Riigi sportlased pole olümpiamängudelt medaleid võitnud. Arnos Vale staadion mahutab 18 000 pealtvaatajat.

Viited