Vaimne alaareng: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 9. august 2019, kell 00:44

Vaimne alaarengu korral on tegemist alaealise^[viide?] isiku ajukahjustuse tagajärjel tekkinud intellektuaalsete võimete vaegarenguga. Reeglina on häiritud vaimse alaarengu korral ka mälu.

Eristamaks vaimset alaarengut või vaegarengut (oligofreenia) vaimsest taandarengust (dementsus), on tõmmatud ajaline piir 18. eluaastale, enne mida intellektuaalsete võimete alanemise avaldumist nimetatakse vaimseks alaarenguks. Peale 18. eluaastat ilmnev intellektuaalsete võimete alanemise avaldumist nimetatakse vaimseks taandarenguks (dementsuseks).

Haigus vs seisund

Tänapäeval tõlgendatakse vaimset alaarengut kaheselt: ühed peavad vaimset alaarengut haiguseks ja teised mitte, nimetades seda seisundiks. Vaimse alaarengu haiguslikkuse pooldajad toovad esile tõiga, et kunagi toimus organismis patoloogiline protsess, mille tulemusena rikuti aju struktuur ja funktsioon. Kuna toimus struktuuri destruktsioon, siis on põhimõtteliselt võimalik struktuuri taastamine ehk ravi. Tänapäeval annavad selliseks raviks lootust tüvirakud. Seisundi pooldajad toovad esile tõiga, et vaimne alaareng on stabiilne ja muutumatu ning seetõttu pole põhjendatud rääkida haigusest, mis on oma olemuselt dünaamiline protsess.

Astmed

Traditsioonilise psühhiaatrilise terminoloogia järgi eristatakse järgmiseid vaimse alaarengu astmeid:

debiilsus – saab aru ühiskonnakorralduse põhireeglitest. On võimeline iseseisvalt elama ja oma tegude eest vastutama. Probleemid tekkivad keerulisemate olukordade analüüsimisel ja vastavate lahendite leidmisel.
imbetsilsus – ei saa aru ühiskonna põhistruktuurist, mistõttu on piiratud teovõimega. Ei ole võimeline iseseisvalt oma elu korraldama, kuid standardsetes tingimustes on võimeline mõni aeg rahuldavalt toimima. Lihtsamaid töiseid tegevusi on võimeline iseseisvalt sooritama.
idiootia – vajab regulaarset hooldust. Sõnavara väga piiratud. Vajab abi riietumisel, enesehügieenil. Regulaarset töist tegevust pole võimeline sooritama. Piiratud teovõimega.

RHK-10 järgi eristatakse järgmised astmeid ja eristamise kriteeriumiteks on inimese IQ.^[1]:

Vaimne alaareng Karistusseadustikus

Tsiviliseeritud maailmas tehakse psüühiliselt haigetele või vaimupuuetega isikutele erandeid karistusõiguslikus õigusemõistmises. Termin "nõrgamõistuslikkus" esineb tänapäeval ainult Eesti seaduses, KarS § 34. KarS § 34 kohaselt nõrgamõistuslik inimene ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või arusaamisest. ^[2]Ainult kohus saab määrata kohtuekspertiisi, kus kohtupsühhiaater teeb psühhiaatrilise hinnangu koos juurdekuuluvate kliiniliste asjaoludega.

Viited

[1] "Vaimne alaareng".

[2] "Riigiteataja".

[1]

[2]

Redaktsioon: 9. august 2019, kell 00:44 redigeeri Ssgreporter (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 8474 muudatust →‎Astmed: lisatud osa artiklist "Nõrgamõistuslikku" ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. august 2019, kell 00:44 redigeeri eemalda Ssgreporter (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 8474 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida:		1. rida:
	{{liita\|Nõrgamõistuslikkus}}
	'''Vaimne alaarengu''' korral on tegemist [[alaealine\|alaealise]]{{lisa viide}} isiku [[aju]]kahjustuse tagajärjel tekkinud [[aru\|intellektuaalsete võimete]] vaegarenguga. Reeglina on häiritud vaimse alaarengu korral ka [[mälu]].		'''Vaimne alaarengu''' korral on tegemist [[alaealine\|alaealise]]{{lisa viide}} isiku [[aju]]kahjustuse tagajärjel tekkinud [[aru\|intellektuaalsete võimete]] vaegarenguga. Reeglina on häiritud vaimse alaarengu korral ka [[mälu]].