Eesti NSV Ministrite Nõukogu: erinevus redaktsioonide vahel
525. rida: | 525. rida: | ||
|[[Eesti NSV Agrotööstuskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee]]||[[Heino Veldi]]||||4.12.1985–8.09.1988||(1936–) |
|[[Eesti NSV Agrotööstuskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee]]||[[Heino Veldi]]||||4.12.1985–8.09.1988||(1936–) |
||
|- |
|- |
||
|[[Eesti NSV autotranspordiminister]]||[[Eesti NSV Autotranspordiministeerium]]||[[Garald Kruger]]||||1978–1988||( |
|[[Eesti NSV autotranspordiminister]]||[[Eesti NSV Autotranspordiministeerium]]||[[Garald Kruger]]||||1978–1988||(1929–2015) |
||
|- |
|- |
||
|[[Eesti NSV ehitusminister]]||[[Eesti NSV Ehitusministeerium]]||[[Lauri Schmidt]]||||19.12.1984–17.06.1987||(1946–) |
|[[Eesti NSV ehitusminister]]||[[Eesti NSV Ehitusministeerium]]||[[Lauri Schmidt]]||||19.12.1984–17.06.1987||(1946–) |
Redaktsioon: 8. august 2019, kell 15:40
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2011) |
Eesti NSV Ministrite Nõukogu (lühend ENSV MN; oli aastatel 1944–1990 Eesti NSV (Nõukogude Liidu haldusüksuse) täidesaatev ja korraldav võimuorgan, eeskätt Moskva keskvõimu (NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu) otseste korralduste alusel. Formaalselt oli tegu liiduvabariigi valitsusega, mis allus Moskvas asuvatele keskvõimule NSV Liidu Ministrite Nõukogule.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu eellane oli 1940. aastal moodustatud Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu (lühend ENSV RKN), mis tegutses alates 25. augustist 1940 suveni 1941. Teise maailmasõja aegu 1941–1944 oli Eesti NSV RKN Nõukogude Liidu tagalas, 2. oktoobrist 24. oktoobrini 1944 tegutses Võrus ja kuni 25. märtsini 1946 Tallinnas.
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juht oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees, Eesti NSV Ministrite Nõukogu juht oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees.
Rahvakomissaride Nõukogu ja Ministrite Nõukogu esimehed
- Johannes Lauristin, 25. august 1940 – 28. august 1941, ENSV RKN esimees;
- Oskar Sepre, 1942[viide?]–1944, ENSV RKN esimehe kohusetäitja;
- Arnold Veimer, 1944–1951, ENSV MN esimees;
- Aleksei Müürisepp, 1951–1961, ENSV MN esimees;
- Valter Klauson, 1961–1984, ENSV MN esimees;
- Bruno Saul, 1984–1988, ENSV MN esimees;
- Indrek Toome, 1988–1990, ENSV MN esimees.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu asemel võeti nimekuju ENSV Valitsus kasutusele alates 6. detsembrist 1989.
Alates 8. maist 1990, mil Eesti NSV Ülemnõukogu tunnistas kehtetuks nime Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, kannab Eesti täidesaatev võim nime Eesti Vabariigi Valitsus. Valitsusjuhti kutsuti mitteametlikult peaministriks juba alates Indrek Toome juhitud kabinetist, sest alates 6. detsembrist 1989 kehtinud Eesti NSV Valitsuse seaduse kohaselt juhtis valitsuse tööd valitsuse esimees (peaminister), Kõigi toonaste aktide allkirjastamisel kasutati tiitlit valitsuse esimees, ametinimetus Eesti Vabariigi Peaminister võeti ametlikult kasutusele alles alates 21. oktoobrist 1992, mil Tiit Vähi üleminekuvalitsus astus tagasi ning juba Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi kinnitati ametisse Mart Laari valitsus.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu ülesanded
NSV Liidu Konstitutsiooni (1977. aasta versioonis) kohaselt oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu ülesanneteks:
- §140. Liiduvabariigi ministrite nõukogu annab määrusi ja korraldusi NSV Liidu ja liiduvabariigi seadusandlike aktide ning NSV Liidu Ministrite Nõukogu määruste ja korralduste alusel ja täitmiseks ning korraldab ja kontrollib nende täitmist.
- §141. Liiduvabariigi ministrite nõukogul on õigus seisma panna autonoomsete vabariikide ministrite nõukogude määruste ja korralduste täitmist ning tühistada kraide, oblastite, vabariiklike alluvusega linnade ja autonoomsete oblastite rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteede, oblastilise jaotuvuseta liiduvabariikides aga rajoonide ja linnade rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteede otsuseid ja korraldusi.
- §142. Liiduvabariigi ministrite nõukogu ühendab ja suunab liiduvabariigi liidulis-vabariiklike ja vabariiklike ministeeriumide, riiklike komiteede ning teiste temale alluvate organite tööd.
Liiduvabariigi liidulis-vabariiklikud ministeeriumid ja riiklikud komiteed juhivad oma haldusharusid või teostavad harukondadevahelist juhtimist, alludes niihästi liiduvabariigi ministrite nõukogule kui ka vastavale NSV Liidu liidulis-vabariiklikule ministeeriumile või NSV Liidu riiklikule komiteele. Vabariiklikud ministeeriumid ja riiklikud komiteed juhivad oma haldusharusid või teostavad harukondadevahelist juhtimist, alludes liiduvabariigi ministrite nõukogule.
- §145. Riigivõimuorganiteks kraides, oblastites, autonoomsetes oblastites, autonoomsetes ringkondades, rajoonides, linnades, linnarajoonides, alevites ja maa-asulates on vastavad Rahvasaadikute nõukogud.
- Pikemalt artiklis Eesti NSV ministeeriumite loend
ENSV Ministrite Nõukogu koosseis
Eesti NSV Ülemnõukogu kinnitas Eesti NSV Ministrite Nõukogu koosseisu 1947, 1951, 1955, 1959, 1963, 1967, 1971, 1975, 1980 ja 1985. aastal.
ENSV MN 1946–1947
VKP KK poolt määratud Eesti NSV RKN ja ümber nimetatud Ministrite Nõukogu
- NSV Liidu Varumisministeeriumi volinik
ENSV MN 1947–1951
Eesti NSV II Ülemnõukogu poolt 1947. aastal kinnitatud ENSV MN:
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Autotranspordi Peavalitsus;
ENSV MN 1950
ENSV MN 1951–1955
ENSV MN 1955–1959
Eesti NSV IV Ülemnõukogu poolt 1955. aastal kinnitatud ENSV MN:
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kehakultuuri ja Spordikomitee, esimees Boris Tolbast (1955–1961)||(1922–1977)
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Televisiooni ja Raadiokomitee, esimees Endel Jaanimägi (1957–)||(1919–1974)
- 1957. aasta seadusega Tööstuse ja ehituse juhtimise organisatsiooni tõhustamisest jaotati NSV Liidu territoorium administratiivseteks majanduspiirkondadeks ning nende piirkondade tööstuse ja ehitustegevuse juhtimiseks moodustati liiduvabariikide ministrite nõukogu alluvuses uued institutsioonid rahvamajanduse nõukogud, seniste üleliiduliste ning liidulis-vabariiklike tööstusministeeriumide asemele. Eesti NSV Ülemnõukogus 7. juunil 1957 heaks kiidetud seaduse "Tööstuse ja ehitustegevuse juhtimise organiseerimise edasisest tõhustamisest Eesti NSV-s" alusel tuli 1. juuliks 1957 likvideerida seitse liidulis-vabariiklikku (Metsatööstuse, Linna- ja Maaehituse, Kergetööstuse, Liha- ja Piimasaaduste Tööstuse, Toidukaupade Tööstuse, Ehitusmaterjalide Tööstuse ja Kalatööstuse Ministeerium) ning kaks vabariiklikku tööstusministeeriumi (Kommunaalmajanduse ja Kohaliku Tööstuse ning Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium) ning nende alluvuses olnud ettevõtted ja organisatsioonid ja anda Eesti NSV Ministrite Nõukogu (ENSV MN) kinnitatud nimekirja alusel kas Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu (ENSV RMN) või kohalike töörahva saadikute nõukogude juhtimisele. Eesti NSV Ülemnõukogu nimetas 7. juunil 1957 Arnold Veimeri Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks, Albert Vendelini rahvamajanduse nõukogu esimehe esimeseks asetäitjaks ning Eesti NSV ministriks ning Karl Vaino ja Vladimir Käo rahvamajanduse nõukogu esimehe asetäitjateks ja Eesti NSV ministriteks[1].
ENSV MN 1959–1963
Eesti NSV V Ülemnõukogu poolt 1959. aastal kinnitatud ENSV MN:
ENSV MN 1963–1967
Eesti NSV VI Ülemnõukogu poolt 1963. aastal kinnitatud ENSV MN:
- ENSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuskomitee, 1973. aastast ENSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse Trükikoda
ENSV MN 1967–1971
Eesti NSV VIII Ülemnõukogu poolt 1967. aastal kinnitatud ENSV MN:
ENSV MN 1971–1975
Eesti NSV VIII Ülemnõukogu poolt 1971. aastal kinnitatud ENSV MN:
ENSV MN 1975–1980
Eesti NSV IX Ülemnõukogu poolt 1975. aastal kinnitatud ENSV MN:
ENSV MN 1980–1985
Eesti NSV X Ülemnõukogu poolt 1980. aastal kinnitatud ENSV MN:
ENSV MN 1985–1988
Eesti NSV XI Ülemnõukogu poolt 1985. aastal kinnitatud ENSV MN:
Eesti NSV MN juures tegutsesid ja MN kuulusid ka:
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee esimees;
- Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimees;
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee, esimees Rein Kvell;
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Hindade Komitee esimees Juri Vladõtšin;
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kinematograafia Komitee, esimees Raimond Penu;
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee, esimees Lembit Kaik;
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee, esimees Eduard Tšerevaško;
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees;
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Televisiooni ja Raadiokomitee, esimees Allan Kullaste;
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Töökomitee, esimees Vassili Konstantinov;
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee, esimees Rein Sillar;
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus, juhataja Aleksandr Zahmakin;
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus, juhataja Erhard Toots;
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees.
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee, esimees Mati Mark
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Komitee, Ülo Tambet
1988. aastal liideti Eesti NSV Haridusministeerium, kutsehariduskomitee ning kõrg- ja keskerihariduskomitee Eesti NSV Riiklikuks Hariduskomiteeks, esimees Väino Rajangu.
ENSV MN 1988–1990
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitseja Elmar Matt
- Eesti NSV MN juures tegutsesid ja MN kuulusid ka:
- Eesti NSV Riiklik Kinematograafia Komitee, esimees Raimund Penu
- Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee (Государственныи Комитет Эстонской ССР по делам строителъства, Госстрой ЭССР), esimees Rein Kvell, Tallinnas Harju tänav 11
- Eesti NSV Riiklik Hindade Komitee, esimees Juri Vladõtšin
- Eesti NSV Riiklik Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee;
- Eesti NSV Kehakultuuri ja Spordikomitee, esimees Mati Mark
- Eesti NSV Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee, esimees Jüri Paalma
- Eesti NSV Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus, juhataja Erhard Toots
- Eesti NSV Tehnilise ja Mäejärelevalve Valitsus, juhataja Ülo Tambet
- Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee, esimees Karl Kortelainen
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus, juhataja Aleksandr Zahmakin
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Töökomitee, esimees Vassili Konstantinov
6. detsembril 1989 likvideeris Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium seadlusega "Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsusest": Eesti NSV Elamu- ja Kommunaalmajanduse Ministeeriumi, Eesti NSV Teraviljasaaduste Ministeeriumi ja Riikliku Agrotööstuskomitee; Riikliku Ehituskomitee; Riikliku Hariduskomitee; Riikliku Kehakultuuri- ja Spordikomitee; Riikliku Kultuurikomitee; Riikliku Kütuse- ja Energeetikakomitee; Riikliku Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee; Riikliku Materiaal-Tehnilise Varustuse Komitee; Riikliku Plaanikomitee; Riikliku Statistikakomitee; Riikliku Tehnilise ja Mäejärelevalve Komitee; Riikliku Transpordikomitee; Riikliku Töö ja Sotsiaalküsimuste Komitee ning Riikliku Tööstuskomitee.
Sama seadusega moodustati:
- Ehitusministeerium likvideeritava Eesti NSV Riikliku Ehituskomitee baasil;
- Haridusministeerium likvideeritava Eesti NSV Riikliku Hariduskomitee baasil;
- Keskkonnaministeerium likvideeritava Eesti NSV Riikliku Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee baasil:
- Kultuuriministeerium likvideeritava Eesti NSV Riikliku Kultuurikomitee baasil;
- Majandusministeerium likvideeritava Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee baasil;
- Materiaalsete Ressursside Ministeerium likvideeritava Eesti NSV Riikliku Materiaal-Tehnilise Varustuse Komitee baasil;
- Põllumajandusministeerium likvideeritava Eesti NSV Riikliku Agrotööstuskomitee baasil;
- Sotsiaalministeerium likvideeritava Eesti NSV Riikliku Töö ja Sotsiaalküsimuste Komitee baasil;
- Transpordiministeerium likvideeritava Eesti NSV Riikliku Transpordikomitee baasil;
- Tööstus- ja Energeetikaministeerium likvideeritavate Eesti NSV Riikliku Tööstuskomitee ning Eesti NSV Riikliku Kütuse- ja Energeetikakomitee baasil[3].
Eelnev Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu |
Eesti NSV Ministrite Nõukogu 1946–1990 |
Järgnev ENSV Valitsus |
Ajalugu
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu oli Eesti NSV valitsus alates 25. augustist 1940, kui II Riigivolikogu võttis vastu uue 1940. aasta Eesti NSV Konstitutsiooni kuni 25. märts 1946.
- 1940–1941
- Pikemalt artiklis Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu
Teise maailmasõja algusega oli Rahvakomissaride Nõukogu põhitegevus Eesti NSV kaitsevõime suurendamine. 1941 juunis mobiliseeriti parteiliikmed ja vabatahtlikud, üldmobilisatsiooni välja ei kuulutatud. 1941 juulis-augustis vallutasid Saksa väed Eesti ja algas Saksa okupatsioon. Teise maailmasõja lahingute ajal Eestis Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ei tegutsenud Eesti territooriumil, vaid asus evakueerituna NSV Liidu tagalapiirkondades.
- Eesti Omavalitsus
1941–1944 oli Eestis Saksa okupatsioon ja Saksa okupatsioonivõimude loal viis läbi piiratud valitsemist Eesti Omavalitsus. Sakslased moodustasid Eesti Omavalitsuse, mille juhiks sai 15. septembril 1941 Hjalmar Mäe ja nn. omavalitsus lõpetas tegevuse 17. septembril 1944. See omavalitsus tegutses kindralkomissar Karl-Siegmund Litzmanni alluvuses, ega omanud iseseisva otsustamise õigust.
- Otto Tiefi valitsus
Pärast Saksa vägede Tallinnast taganemist nimetas 18. septembril 1944 Jüri Uluots ametisse Otto Tiefi valitsuse. 22. septembril 1944 saabusid Tallinna Punaarmee ja Otto Tiefi valitsuse liikmed lahkusid Tallinnast.
- 1944–1946
Pärast Eestis nõukogude võimuorganite taasloomist 1944. aastal taastati Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu tegevus algselt Võrus ja seejärel Tallinnas. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks määrati Arnold Veimer.
- Pikemalt artiklis Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
25. märtsil 1946 otsustas Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt NSVL Ülemnõukogu 15. märtsi 1946 aasta seadusele "NSVL Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSVL Ministrite Nõukogust ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja Eesti NSV rahvakomissariaadid Eesti NSV ministeeriumiteks.
Vastavalt NSV Liidu ÜN seadlusele nimetati ka Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV rahvakomissare kutsuda Eesti NSV ministriteks.
Välislingid
- s:Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon (1940)
- s:Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon (1978)
Vaata ka
- Johannes Varese valitsus
- NSV Liidu Ministrite Nõukogu
- NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu esindus Moskvas, Sobinovski põik 5
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu alaline esindaja Moskvas: Elmar Matt
Kirjandus
- Olev Liivik. Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940–1953, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2014
Viited
- ↑ Maie Pihlamägi, EESTI NSV TÖÖSTUSE ARENG SEITSEAASTAKUL (1959-1965) RAHVAMAJANDUSE NÕUKOGU REFORMI TAUSTAL, Acta Historica Tallinnensia, 2013, 19, 115-146
- ↑ Eesti põllumajandusjuhid-ministrid
- ↑ EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI S E A D L U S "Eesti NSV riigivalitsemise keskorganite süsteemi ümberkujundamise kohta", Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium, Tallinn, 21. detsember 1989