Tallinna linnavolikogu: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
21. rida: | 21. rida: | ||
Tallinna linnavolikogu korralised istungid toimuvad iga paarisnädala neljapäeval. |
Tallinna linnavolikogu korralised istungid toimuvad iga paarisnädala neljapäeval. |
||
==Hoone== |
|||
Tallinna linnavolikogu töötab hoones, mis valmis 1879. aastal. Selle vanalinna ja kesklinna piiril aadressil Vana-Viru 12 asuva maja projekteeris toonane linnaarhitekt [[Nikolai Thamm]]. Maja peafassaad on neorenessanss-stiilis, elava liigendusega, rikkalik ja detailirohke. |
|||
Aastatel 1911-1920 oli maja omanikuks Soucantonide pere, kes kasutasid seda enda tarbeks. Hiljem oli maja kasutusel ärihoonena, 1947. aastast Eestimaa Kommunistliku Partei Tallinna linnakomitee hoonena ning 1973. aastast asus majas Eesti NSV rahvakontrollikomitee. |
|||
Tallinna linnavolikogu esindus- ja tööhooneks sai maja 1991. aastal. |
|||
==Organisatsioon== |
==Organisatsioon== |
Redaktsioon: 7. august 2019, kell 13:49
See artikkel vajab toimetamist. |
Tallinna linnavolikogu on Tallinna linna omavalitsusorgan (volikogu).
Tallinna linna täidesaatev võimuorgan on Tallinna linnavalitsus.
Moodustamine
Tallinna linnavolikogu valitakse Tallinna linna hääleõiguslike elanike (Eesti kodanike ja mittekodanike) poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks ning valimine on salajane.
Töökorraldus
Tallinna linnavolikogu töötab täiskoguna. Linnavolikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid.
Linnavolikogu kinnitab alalised komisjonid probleemvaldkondade kaupa, sh revisionikomisjoni kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48 järgi. Komisjonid selgitavad välja linnaelu probleeme ja pakuvad neile lahendusi. Revisionikomisjon kontrollib linnavalitsuse ja linna ametiasutuste tegevust.
Linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teeninindamise ning linnavolikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide töö tagab Tallinna linnavolikogu kantselei.
Linnavolikogu annab üldaktidena määrusi ning võtab üksikaktidena vastu otsuseid.
Linnavolikogu ainupädevusse kuulub muuhulgas: linna eelarve vastuvõtmine ja muutmine; kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; toetuste andmine; Tallinna arengukava vastuvõtmine; linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; linnapea valimine ja ametist vabastamine; linnavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri ning kandidaatide kinnitamine.
Tallinna linnavolikogu korralised istungid toimuvad iga paarisnädala neljapäeval.
Hoone
Tallinna linnavolikogu töötab hoones, mis valmis 1879. aastal. Selle vanalinna ja kesklinna piiril aadressil Vana-Viru 12 asuva maja projekteeris toonane linnaarhitekt Nikolai Thamm. Maja peafassaad on neorenessanss-stiilis, elava liigendusega, rikkalik ja detailirohke.
Aastatel 1911-1920 oli maja omanikuks Soucantonide pere, kes kasutasid seda enda tarbeks. Hiljem oli maja kasutusel ärihoonena, 1947. aastast Eestimaa Kommunistliku Partei Tallinna linnakomitee hoonena ning 1973. aastast asus majas Eesti NSV rahvakontrollikomitee.
Tallinna linnavolikogu esindus- ja tööhooneks sai maja 1991. aastal.
Organisatsioon
Linnavolikogu teostab võimu läbi linnavolikogu täiskogul vastuvõetud otsuste ja määruste.
Tallinna linnavolikogus esindatud erakonnad võivad moodustada fraktsioone, mille eelduseks on viie või enama erakonnaliikme olemasolu linnavolikogu koosseisus, kes on valitud sama nimekirja järgi. Linnavolikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni. Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab linnavolikogu kantselei.
Linnavolikogu tegevust juhib Tallinna linnavolikogu eestseisus, mis on nõuandev organ linnavolikogu esimehe juures ning tegeleb linnavolikogu istungite päevakorra projektide ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamisega. Linnavolikogu eestseisusse kuuluvad hääleõigusega Tallinna linnavolikogu esimees või tema asendaja, linnavolikogu aseesimehed, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed ning linnaosade halduskogude esimehed.
Esimeeste loend
- 1892–1905 Johann Karl Etienne Girard de Soucanton
- 1905–1909 Jaan Poska
- 1909–1913 Nikolai Groševoi
- 1913–1917 Friedrich Karl Akel
- 1917–1918 Jaan Anvelt
- 1918–1919 Nikolai Köstner
- 1919–1930 Rudolf Paabo
- 1930–1934 August Rei
- 1934–1937 Rudolf Kuuskmaa
- 1937–1939 Rudolf Paabo
- 1989–1992 Andres Kork
- 1992–1993 Sulev Mäeltsemees
- 1993–1995, Tiit Vähi (Koonderakond)
- 1995–1996 Koit Kaaristu (Koonderakond)
- 1996 Mart Laar (Isamaaliit)
- 1996–1999 Edgar Savisaar (KE)
- 1999–2001 Rein Voog (RE)
- 2001–2005 Maret Maripuu (RE)
- 2005–Edgar Savisaar kt[1] (KE)
- 2005–2015 Toomas Vitsut (KE)
- 2015–2017 Kalev Kallo (KE)
- 2017–2019 Mihhail Kõlvart (KE)
- 2019– ... Tiit Terik (KE)
Ajalugu
Esimesed Tallinna linnavolikogu (linnaduuma) valimised toimusid 1877. aastal, valiti 72-liikmeline linnavolikogu.
Esimese eestseisja sai linnaduuma 22. jaanuaril 1903, kui selleks valiti parun Johann Karl Etienne Girard de Soucanton, kes oli sarnaseid kohustusi täitnud ka varem (alates 1892. aastast).
1904. aasta detsembris toimunud linnavolikogu valimistel saavutasid eestlased esmakordselt ajaloos enamuse. 60-liikmelisse linnavolikogusse valiti 37 eestlast, 4 venelast ja 19 sakslast. eestlased liitusid venelastega üheks blokiks ning saavutasid mõningate küsimuste otsustamiseks vajaliku 2/3 enamuse.
Esimeseks eestlasest linnaduuma juhataja oli Jaan Poska (aastatel 1905-1909). Aastatel 1913-1917 oli Jaan Poska Tallinna linnapea.
Linnajuhtimine 19. sajandil
26. märtsist 1877 hakkas Tallinnas kehtima üldine Venemaa Keisririigi linnaseadus ja senise Lübecki linnaõiguse alusel moodustatud Tallinna Rae asemel moodustati linnavalitsusorganina, neljaks aastaks valitav duuma (linnavolikogu), kes valis enda seast 4-liikmelise linnavalitsuse ja linnapea.
Linnaseaduse alusel muutus ka senine varalise tsensusega piiratud rae liikmete valimisõigus ning nüüd anti valimisõigus kõigile Vene riigi alamaile, kes olid vähemalt 25-aastasede, elanud Tallinna linnas vähemalt 2 aastat ja omasid linnas kinnisvara või ettevõtet. Kuni 1892. aastani jagati valijad varanduse (linnale makstavate maksude suuruse) alusel 3 klassi. 1892. aastast jagati valijad politseijaoskondade järgi 6 osasse ja iga jagu valis oma suuruse järgi teatava arvu volinikke.[2]
Viited
- ↑ Vitsut kandideerib Tallinna linnavolikogu esimeheks, err.ee, 14.04.2005
- ↑ Linnavalijate nimekiri, Tallinna Teataja, nr 253, 5 november 1912, lk 7-8
Vaata ka
- Tallinna linnavolinike loend (1904)
- Tallinna linnavolinike loend (1909)
- Tallinna linnavolinike loend (1913)
- Tallinna linnavolinike loend (1917)
- Tallinna linnavolinike loend (1921)
- Tallinna linnavolinike loend (1934)
- Tallinna linnavolinike loend (1939)