Siim Kallas: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
P Tühistati kasutaja 91.129.105.34 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi PikseBot.
Märgis: Tühistamine
63. rida: 63. rida:


Aastatel [[2002]]–[[2003]] oli ta [[Eesti peaminister]]. [[1. november|1. novembrist]] [[2004]] kuni 1. novembrini [[2014]] oli Siim Kallas [[Euroopa Komisjon]]i asepresident. Aastatel 2017–2019 oli ta [[Viimsi]] vallavanem.
Aastatel [[2002]]–[[2003]] oli ta [[Eesti peaminister]]. [[1. november|1. novembrist]] [[2004]] kuni 1. novembrini [[2014]] oli Siim Kallas [[Euroopa Komisjon]]i asepresident. Aastatel 2017–2019 oli ta [[Viimsi]] vallavanem.

Laenas Eesti Pangalt 10 miljonit dollarit


==Elulugu==
==Elulugu==

Redaktsioon: 6. august 2019, kell 21:53

Siim Kallas
Siim Kallas
Eesti peaminister
Ametiaeg
28. jaanuar 2002 – 10. aprill 2003
Eelnev Mart Laar
Järgnev Juhan Parts
Euroopa Komisjoni transpordivolinik
Ametiaeg
9. veebruar 2010 – 1. november 2014
Eelnev Antonio Tajani
Järgnev Violeta Bulc
Euroopa Komisjoni haldusküsimuste, auditi ja pettusevastase võitluse volinik
Ametiaeg
22. november 2004 – 9. veebruar 2010
Eelnev Neil Kinnock
Järgnev Maroš Šefčovič
Algirdas Šemeta
Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste volinik
koos Joaquín Almuniaga
Ametiaeg
1. mai 2004 – 22. november 2004
Eelnev Pedro Solbes
Järgnev Joaquín Almunia
Eesti välisminister
Ametiaeg
9. november 1995 – 21. november 1996
Eelnev Riivo Sinijärv
Järgnev Toomas Hendrik Ilves
XIV Riigikogu liige
Ametisse asumise aeg
3. märts 2019
Isikuandmed
Sündinud 2. oktoober 1948 (75-aastane)
Tallinn, Eesti
Erakond Eestimaa Kommunistlik Partei (kuni 1991)
Reformierakond (1994-)
Alma mater Tartu Ülikool

Siim Kallas (sündinud 2. oktoobril 1948 Tallinnas) on Eesti ja Euroopa Liidu poliitik.

Aastatel 20022003 oli ta Eesti peaminister. 1. novembrist 2004 kuni 1. novembrini 2014 oli Siim Kallas Euroopa Komisjoni asepresident. Aastatel 2017–2019 oli ta Viimsi vallavanem.

Elulugu

Sündis Udo ja Riina Kallase (neiupõlvenimi Alver) perekonnas. Vanaisa, mõjukas advokaat Eduard Alver oli Eesti Vabariigi esimene politseiülem ja Kaitseliidu ülem. Siim Kallas on vanaemade poolt baltisaksa päritolu.

Lõpetas 1967 Tallinna 22. Keskkooli ning 1972 Tartu Ülikooli cum laude rahanduse ja krediidi eriala. Aastatel 19731975 oli ta samal alal aspirant. Aastatel 1979–1986 Eesti NSV Hoiukassade Peavalitsuse juhataja ja aastatel 1986–1989 ajalehe Rahva Hääl peatoimetaja asetäitja.

Siim Kallas oli aastaid "Mnemoturniiri" toimetaja ja saatejuht. Perestroika ajal sai Kallas tuntuks IME idee ühe autorina.

Ta oli NLKP liige aastatel 1972–1990[1].

Aastatel 19911995 Eesti Panga presidendina töötades jäi ta tööle Tartu Ülikooli veerandi kohaga dotsendina. Ta osales rahareformi kavandamises ja Eesti krooni taaskäivitamises.

Oli Eesti panga president ka sel ajal, kui 1993. aastal firma Villa Paradiso investeeris Põhja-Eesti Pangalt saadud kümme miljonit dollarit (tollase kursi järgi 130 mln kr), millest saadi tagasi 2 miljonit dollarit[viide?]. Süüdistus investeeringu ebaõnnestumises esitati ka Siim Kallasele. Siim Kallas ja tema nõunik Eesti Panga päevilt Urmas Kaju mõisteti 2000. aastal 10 miljoni dollari afääris õigeks[2].

1994. aastal suundus ta poliitikasse, asutades Reformierakonna. Samal aastal esitas president Lennart Meri ta Riigikogule peaministri kandidaadiks, kuid ta ei suutnud koguda Riigikogus piisavalt toetushääli valitsuse moodustamiseks. Märtsis 1995 toimunud parlamendivalimistel oli uus erakond edukas ja oli üks partnereid valitsuskoalitsioonis. Siim Kallasele kuulus seal välisministri portfell. Hilisemates valitsustes on ta olnud rahandus- (19992002) ja peaminister (2002–2003). Kallas oli Liberaalse Internatsionaali asepresident.

Pärast peaministriametist lahkumist oli Kallas riigikogu liige, kuni ta 1. mail 2004 sai Euroopa Liidu portfellita volinikuks majandus- ja valuutavaldkonnas Pedro Solbes Mira ja hiljem Joaquín Almunia juures.

Kallast peetakse majanduspoliitikas liberaaliks Wall Street Journali ja Frankfurter Allgemeine Zeitungi vaimus.

12. augustil 2004 kinnitas Euroopa Parlament Siim Kallase Euroopa Komisjoni volinikuks administratiivasjade, auditi ja korruptsioonivastase võitluse alal. Samuti sai Kallas üheks neljast Euroopa Komisjoni asepresidendist.

Presidendiks kandideerimine

2001. aasta suvel oli Kallas Reformierakonna üks mitteametlik presidendikandidaatidest ja ta korraldas kampaania raames üleriigilise tuuri, kuid ei saanud ametlikuks Reformierakonna presidendikandidaadiks.

Uuringufirma TNS-Emor 2015. aasta augusti küsitluse tulemusena selgus, et 11,2% 1203 vastanust eelistaks Kallast Eesti presidendina.[3] 2016. aasta aprillis teatas Kallas Rahvusooper Estonias presidendiks kandideerimisest.[4]

Eesti presidendivalimistel pääses Kallas Riigikogus kolmandast voorust edasi presidendikandidaadiks valimiskogus. Valimiskogu esimeses voorus 24. septembril 2016 tuli ta Allar Jõksi järel teiseks ning pääses teise hääletusvooru. Teises voorus sai ta 138 häält, edestades Jõksi, kuid sellest häälte arvust ei piisanud valituks osutumiseks. Kallas loobus edasisest kandideerimisest.

Isiklikku

Siim Kallase emapoolne vanaisa oli Eduard Alver. Ta on Betti Alveri sugulane.

Siim Kallas on abielus Kristi Kallasega. Neil sündisid poeg ja tütar Kaja.

Kallas on harrastanud jalgrattasõitu, tennist ja purjetamist.[5]

Töökohad

Siim Kallas 2014. aasta Arvamusfestivalil

Tunnustused ja autasud

Vaata ka

Viited

Välislingid



Eelnev
Rein Otsason
Eesti Panga president
19911995
Järgnev
Vahur Kraft
Eelnev
Riivo Sinijärv
Eesti välisminister
19951996
Järgnev
Toomas Hendrik Ilves
Eelnev
Mart Laar
Eesti peaminister
20022003
Järgnev
Juhan Parts

Mall:XIV Riigikogu