Hermann I (Saare-Lääne piiskop)

See artikkel räägib Saare-Lääne piiskopist; teiste samanimeliste isikute kohta vaata lehekülge Hermann I

---

Hermann I de Bekeshoevede (ka Buxhoeveden, 1230–1285) oli Saare-Lääne piiskop 1262–1285.

Hermann pärines Buxhoevedenide suguvõsast. Hiljem on Saare-Lääne piiskoppidest pärinenud sellest suguvõsast Reinhold von Buxhoeveden.

Piiskop Hermann pühitseti ametisse 20. augustil 1262 Lübeckis. Tema ajal hävitati 2. veebruaril 1263 Vana-Pärnu.

Suhted orduga

1262 loovutas Hermann Saksa ordule patronaadiõiguse Kihelkonna kihelkonna (Kiligund) üle.

Koormiste kinnitamine

1284 uuendas ja kinnitas Hermann oma eelkäijate statuudi piiskopkonna mandriosas kümnise ja andamite kogumisel taasristitud talupoegadelt.

Privileegide andmine kaupmeestele

Hermann kinnitas 21. augustil 1262 Saare-Lääne piiskopkonnas kaupmeeste privileegid. 1277 taotles ta koos Riia peapiiskopi ja Tartu piiskopiga Läänemerel kauplevatelt kaupmeestelt aktiivsemat kauplemist Eestimaal ja Liivimaal.

29. märtsil 1277 andis ta koos Riia peapiiskopi Johannes I von Luneni ja Liivi ordu maameistri Ernst von Ratzeburgiga kaupmeestele privileege. Kaupmeestele lubati vabadusi tollimaksust ja rannaõigusest, samuti sadamate, karjamaade ja rannariba kasutamist, puude võtmist kütteks ja laevaparanduseks ning õigust sõltumatu kohtupidamise osas. Ta tänas 4. veebruaril 1278 koos Riia peapiiskopi ja Tartu piiskopiga Läänemerel kauplevaid kaupmehi nende poolt antud lubaduse eest venelastega kauplemisel.

Haapsalu rajamine

Hermann I rajas 1279 Haapsalu piiskopilinnuse (fundata ecclesia cathedrali in Hapsal).

Allikad

• Leonid Arbusow, "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert".
• Friedrich Georg von Bunge, "Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten".

Vaata ka

• Buxhoeveden

Eelnev Heinrich I

Saare-Lääne piiskop 1262–1285

Järgnev Heinrich II