Tapa raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
23. rida: 23. rida:
Punaseid tellisseinu liigendasid heledast paksukihilisest paest tahutud vööd.<ref>[http://www.tapamuuseum.ee/?leht=ajalugu/raudtee Tapa raudteejaam] Tapa muuseum</ref>
Punaseid tellisseinu liigendasid heledast paksukihilisest paest tahutud vööd.<ref>[http://www.tapamuuseum.ee/?leht=ajalugu/raudtee Tapa raudteejaam] Tapa muuseum</ref>
Asümmeetrilise põhiplaaniga jaamahoone lääneotsas asus einelaud, keskosas ootesaalid ja kassad, ning kahekorruselises idaplokis ametiruumid.
Asümmeetrilise põhiplaaniga jaamahoone lääneotsas asus einelaud, keskosas ootesaalid ja kassad, ning kahekorruselises idaplokis ametiruumid.
Vaksalist [[Narva]] pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega [[veetorn]]. Jaamahoone on korduvalt [[õlivärv]]iga üle värvitud. Alates 2000. aastate algusest seisab jaamahoone tühjalt ja on halvenevas seisukorras. 2017 tunnistati Tapa jaamahoone kultuuriministri käskkirjaga kultuurimälestiseks.<ref>[https://kultuur.err.ee/603318/tapa-raudteejaama-peahoone-tunnistati-kultuurimalestiseks Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks] ERR, 21.06.2017</ref>
Vaksalist [[Narva]] pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega [[veetorn]]. Jaamahoone on korduvalt [[õlivärv]]iga üle värvitud.

Hoone oli jaamahoonena kasutusel kuni [[2004]]. aastani. Hiljem on jaamahoonet kasutatud hooajaliselt teatrietenduste kohana. 2017 tunnistati AS [[Eesti Raudtee]]le kuuluv Tapa jaamahoone kultuuriministri käskkirjaga [[kultuurimälestis]]eks. Kaalumisel oli ka veetorn-depoo mälestiseks tunnistamine, millest omanik keeldus viidates ehitise halvale seisukorrale.<ref>[https://kultuur.err.ee/603318/tapa-raudteejaama-peahoone-tunnistati-kultuurimalestiseks Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks] ERR, 21.06.2017</ref><ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/320062017007 Tapa raudteejaama peahoone kultuurimälestiseks tunnistamine] Riigi Teataja</ref>


Tapa jaamahoone on [[I maailmasõda|I maailmasõja]] eelse raudteearhitektuuri üks silmapaistvamaid näiteid.<ref>[https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring, Lk. 23-24]</ref>
Tapa jaamahoone on [[I maailmasõda|I maailmasõja]] eelse raudteearhitektuuri üks silmapaistvamaid näiteid.<ref>[https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring, Lk. 23-24]</ref>

Redaktsioon: 3. august 2019, kell 09:46

Tapa raudteejaam, 2005
Tapa jaama veetorn
Auruvedur L-1361 Tapa jaamas[1]

Tapa raudteejaam on raudteejaam Lääne-Virumaal Tapal.

Pärast Tapat jaguneb raudtee kaheks. Tallinna–Narva raudtee suundub Narva poole, mil esimene peatus reisirongidel on Kadrina (rahvusvahelistel reisirongidel Jõhvi). Tapa–Tartu raudtee hargneb Tartu poole, esimene peatus reisirongidel on Tamsalu; enne seda on sel teel aga Nõmmküla raudteejaam, kus reisirongid alates 2001. aastast ei peatu. Tapa jaamas on kasutusel kaks täispikka raudteedevahelist perrooni, mille vahel paikneb omakorda ajalooline jaamahoone.[2]

Tapal peatuvad kõik seda läbivad Elroni idasuunalised reisirongid, samuti GoRaili Tallinna–Moskva rong ja Tallinna–Peterburi rong. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine. Piletihinnalt kuulub peatus V tsooni, olles üleminekupeatuseks peatusepõhiste piletihindadega alale.[3]

Ajalugu

Jaam avati aastal 1870, seoses (Paldiski-)Tallinn-Narva raudtee rajamisega. Jaam jäi avamisel Ambla kihelkonda Tapa mõisa maadele. Seoses Tartu harutee rajamisega 1876. aastal sai Tapast sõlmjaam ja selle juurde tekkis peagi alevik. Ehitati depoo (Tapa depoo), remonditöökoda, mis on hävinenud, ja teine ooteplatvorm.

9. jaanuaril 1919 toimus Eesti Vabadussõjas sõjaline operatsioon strateegilistelt tähtsa Tapa transpordisõlme vallutamiseks pealetungivate Punaarmee üksuste valdusest. Sündmuse mälestamiseks on Tapa jaamahoonel avatud ka mälestustahvel.

1949. aastal aset leidnud Märtsiküüditamise käigus läks esimene ešelon küüditatavatega teele just Tapa raudteejaamast.

Jaamahoone

Tapa esimene jaamahoone valmis aastal 1870. See sarnanes Aegviidu jaamahoonega. Puidust jaamahoone lammutati uue ehitamise käigus.

Tapa uue jaamahoone esimese järgu ehitamist alustati 1910. aastal paiku. 1928. aastal valmis paekivist ja punastest tellistest lõpliku kuju saanud jaamahoone teise järgu ehitus, mis tüüpilise omaaegse ehitisena meenutas Peterburi vaksaleid. Peasissepääsu rõhutab mõlemal pikiküljel kaarfrontooniga keskrisaliit, mis on koos hoone nurkadega valmistatud jämedalt tahutud paekividest. Punaseid tellisseinu liigendasid heledast paksukihilisest paest tahutud vööd.[4] Asümmeetrilise põhiplaaniga jaamahoone lääneotsas asus einelaud, keskosas ootesaalid ja kassad, ning kahekorruselises idaplokis ametiruumid. Vaksalist Narva pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega veetorn. Jaamahoone on korduvalt õlivärviga üle värvitud.

Hoone oli jaamahoonena kasutusel kuni 2004. aastani. Hiljem on jaamahoonet kasutatud hooajaliselt teatrietenduste kohana. 2017 tunnistati AS Eesti Raudteele kuuluv Tapa jaamahoone kultuuriministri käskkirjaga kultuurimälestiseks. Kaalumisel oli ka veetorn-depoo mälestiseks tunnistamine, millest omanik keeldus viidates ehitise halvale seisukorrale.[5][6]

Tapa jaamahoone on I maailmasõja eelse raudteearhitektuuri üks silmapaistvamaid näiteid.[7]

Vaata ka

Viited

Kirjandus

Välislingid

Eelnev peatus
Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel
Järgnev peatus
Lehtse
Tapa
Narva poole:
Kadrina
Tartu poole:
Tamsalu