Tapa raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 2. august 2019, kell 16:18

Tapa raudteejaam on raudteejaam Lääne-Virumaal Tapal.

Pärast Tapat jaguneb raudtee kaheks. Tallinna–Narva raudtee suundub Narva poole, mil esimene peatus reisirongidel on Kadrina (rahvusvahelistel reisirongidel Jõhvi). Tapa–Tartu raudtee hargneb Tartu poole, esimene peatus reisirongidel on Tamsalu; enne seda on sel teel aga Nõmmküla raudteejaam, kus reisirongid alates 2001. aastast enam ei peatu. Tapa jaamas on kasutusel kaks täispikka raudteedevahelist perrooni, mille vahel paikneb omakorda ajalooline jaamahoone.^[2]

Tapal peatuvad kõik seda läbivad Elroni idasuunalised reisirongid, samuti GoRaili Tallinna–Moskva rong ja Tallinna–Peterburi rong. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine. Piletihinnalt kuulub peatus V tsooni, olles üleminekupeatuseks peatusepõhiste piletihindadega alale.^[3]

Ajalugu

Jaam avati aastal 1870, seoses (Paldiski-)Tallinn-Narva raudtee rajamisega. Jaam jäi avamisel Ambla kihelkonda Tapa mõisa maadele. Seoses Tartu harutee rajamisega 1876. aastal sai Tapast sõlmjaam ja selle juurde tekkis peagi alevik. Ehitati depoo (Tapa depoo), remonditöökoda, mis on hävinenud, ja teine ooteplatvorm.

9. jaanuaril 1919 toimus Eesti Vabadussõjas sõjaline operatsioon strateegilistelt tähtsa Tapa transpordisõlme vallutamiseks pealetungivate Punaarmee üksuste valdusest. Sündmuse mälestamiseks on Tapa jaamahoonel avatud ka mälestustahvel.

1949. aastal aset leidnud Märtsiküüditamise käigus läks esimene ešelon küüditatavatega teele just Tapa raudteejaamast.

Jaamahoone

Tapa esimene jaamahoone valmis aastal 1870. See sarnanes Aegviidu jaamahoonega. Puidust jaamahoone lammutati uue ehitamise käigus.

Tapa uue jaamahoone ehitamist alustati 1910. aastal paiku. 1928. aastal valmis paekivist ja punastest tellistest jaamahoone, mis tüüpilise omaaegse ehitisena meenutas Peterburi vaksaleid. Peasissepääsu rõhutas jämedalt tahutud paekividest keskrisaliit, mis praeguseks on lihtsustatult kaarjaks ümber ehitatud. Vaksalist Narva pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega veetorn. Jaamahoone on korduvalt õlivärviga üle värvitud. Praegu seisab jaamahoone tühjalt ja on halvas seisukorras.

Tapa jaam koos esimese vaksalihoonega, aasta 1896.
Tapa jaam aastal 2000.
Tapa jaam aastal 2019.
Vabadussõja mälestustahvel jaamahoone seinal.

Vaata ka

Viited

Kirjandus

Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)

Välislingid

"Jaamakorraldaja vastutusrikas töö paneb närvid proovile". Virumaa Teataja, 04.01.2007
“Tapa rongijaama elluärkamine” Hooandja
Infot jaama kohta; fotod (vene keeles)

Eelnev peatus	Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel	Järgnev peatus
Lehtse	Tapa	Narva poole:
		Kadrina
		Tartu poole:
		Tamsalu

[1] Veduri L-1361 lühilugu Tapa muuseum

[2] Tapa jaama asendiplaan Elron

[3] Elron

[1]

[2]

[3]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:Tapa train station.jpg|pisi|Tapa raudteejaam, 2005]]
 [[Pilt:Tapa jaama veetorn.jpg|pisi|Tapa jaama veetorn]]
-[[Pilt:Tapa auruvedur L-1361.jpg|pisi|Auruvedur Tapa jaamas]]
+[[Pilt:Tapa auruvedur L-1361.jpg|pisi|Auruvedur L-1361 Tapa jaamas<ref>[http://www.tapamuuseum.ee/?leht=ajalugu/vedur Veduri L-1361 lühilugu] Tapa muuseum</ref>]]
 '''Tapa raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Lääne-Virumaa]]l [[Tapa]]l.
-Pärast Tapat jaguneb [[raudtee]] kaheks. [[Tallinna–Narva raudtee]] suundub [[Narva]] poole, mil esimene peatus [[reisirong]]idel on [[Kadrina raudteejaam|Kadrina]] (rahvusvahelistel reisirongidel [[Jõhvi raudteejaam|Jõhvi]]). [[Tapa–Tartu raudtee]] hargneb [[Tartu]] poole, esimene peatus reisirongidel on [[Tamsalu raudteejaam|Tamsalu]]; enne seda on sel teel aga [[Nõmmküla raudteejaam]], kus reisirongid ei peatu.
+Pärast Tapat jaguneb [[raudtee]] kaheks. [[Tallinna–Narva raudtee]] suundub [[Narva]] poole, mil esimene peatus [[reisirong]]idel on [[Kadrina raudteejaam|Kadrina]] (rahvusvahelistel reisirongidel [[Jõhvi raudteejaam|Jõhvi]]). [[Tapa–Tartu raudtee]] hargneb [[Tartu]] poole, esimene peatus reisirongidel on [[Tamsalu raudteejaam|Tamsalu]]; enne seda on sel teel aga [[Nõmmküla raudteejaam]], kus reisirongid alates 2001. aastast enam ei peatu.
+Tapa jaamas on kasutusel kaks täispikka raudteedevahelist [[perroon]]i, mille vahel paikneb omakorda ajalooline jaamahoone.<ref>[http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/03/elron_tapa_jaama_kaart_160229.pdf Tapa jaama asendiplaan] Elron</ref>
-Tapal asub neli madalat [[perroon]]i pikkusega 230&nbsp;m, 400&nbsp;m, 470&nbsp;m ja 540&nbsp;m.
-Tapal peatuvad kõik seda läbivad [[Elron]]i idasuunalised reisirongid, samuti [[GoRail]]i [[Tallinna–Moskva raudteeliin|Tallinna–Moskva rong]] ja [[Tallinna–Peterburi raudteeliin|Tallinna–Peterburi rong]]. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine. Piletihinnalt kuulub peatus V tsooni, olles üleminekupeatuseks peatusepõhiste piletihindadega alale.<ref>http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/01/elron_A2_hinnakiri_13012016.pdf</ref>
+Tapal peatuvad kõik seda läbivad [[Elron]]i idasuunalised reisirongid, samuti [[GoRail]]i [[Tallinna–Moskva raudteeliin|Tallinna–Moskva rong]] ja [[Tallinna–Peterburi raudteeliin|Tallinna–Peterburi rong]]. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine. Piletihinnalt kuulub peatus V tsooni, olles üleminekupeatuseks peatusepõhiste piletihindadega alale.<ref>[http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/01/elron_A2_hinnakiri_13012016.pdf Elron]</ref>
 ==Ajalugu==
@@ 27. rida: / 27. rida: @@
 Mälestustahvel Tapa jaamahoonel.jpg|[[Vabadussõda|Vabadussõja]] mälestustahvel jaamahoone seinal.
 </gallery>
+==Vaata ka==
+* [[Tapa depoo]]
+* [[Balti raudtee]]
+* [[Eesti raudteetransport]]
 == Viited ==