Paks Margareeta

Paks Margareeta
Dicke Margarete
Üldandmed
Asukoht	Tallinna vanalinn
Liigitus	Tallinna linnamüüri kaitseehitis
Ehituse algus	1518
Ehituse lõpp	1529
Aadress	Pikk tänav 70, Tallinn
Koordinaadid	59° 26′ 33″ N, 24° 44′ 58,2″ E
Tehniline ülevaade
Ehitusmaterjal	paekivi
Projekt ja ehitus
Ehitusinsener	Gert Koningk Münsterist

Paks Margareeta on Tallinna linnamüüri välisehitiste hulka kuulunud kaitsetorn Tallinna vanalinnas Pika tänava otsas. Seal asub Eesti Meremuuseum.

Ajalugu

Paks Margareeta 2011. aastal

Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati Hollandi bastionidesüsteemi järgi Suure Rannavärava eesvärava kolmanda uuendamise käigus 1518–1529 endise nn Roosiaia kohale. Praeguse nime sai torn 1842. aastal, enne seda kandis torn nime Rosencrantz . Suurtükitorni ehituse kavandas tõenäoliselt Clemens Pale, 1520. aastaist juhtis töid meister Gert Koningk Münsterist, kes oli ametis olnud ka Oleviste kiriku juures. Rekonstrueerimistööd lõpetati täielikult 1531. aastal, põhiliste tööde lõppu (1529) märgib dolomiidist leekestiilis vapitahvel värava esiküljel. Paksu Margareeta ehitamisega lõpeb Tallinna linnamüüri ehitamise ajalugu.

Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati kolmveerandringikujulisena, läbimõõduga 25 m ning seinte paksusega 4,4–6,5 m, kusjuures seinte paksus kahanes astmeliselt ülespoole. Torn oli algselt viiekorruseline, kolm alumist korrust olid mõeldud suurtükkidele, neljas ja viies olid aga masikuliikorrus ning masikuliil asetsev korrus koos arvukate laskeavadega.

Suurtükitorni neljas korrus oli lahtise platvormina, vaid selle äärtes olev kaitsekäik oli katustatud. Torni kõrgus oli maapinna looduslikust langusest tingituna lääneküljel 16 m, idaküljel aga 22 m. Koos Paksu Margareetaga rajati ka 3 m paksune ja 6.8 m kõrgune külgkaitsevall Paksust Margareetast Stoltingi tornini.

Aastatel 1640–1650 rajati Paksu Margareeta kirdenurga ette Hornbastion. 16. sajandi lõpul rekonstrueeriti Hornbastion Suure Rannavärava bastioniks ning on tänaseni säilinud, mattes endasse Paksu Margareeta alaosa. 1683–1704 rekonstrueeriti ka Paks Margareeta suurtükitorn – algne masikuliikorrus ning sellel asetsenud korrus lammutati ning asendati tavalise suurtükikorrusega, torn ise kaeti kõrge kivikatusega.

Pärast Põhjasõda paigutati siia elama sunnitöölised, kes olid rakendatud Tallinna sadama ehitustöödel. 1830. aastatel kohandati torn vanglaks, 1884. aastal ehitati Paksu Margareeta lõunaküljele neljakorruseline paekivist vangla abihoone, mis oli ka esimene algselt vanglaks mõeldud hoone Tallinnas. 1902. aastal likvideeriti Margareeta aias ehk Suure Rannavärava bastioni lähedal asunud vangimaja tarbeks rajatud kapsaaed ja prügila ja rajati vanakraami- ehk "täiturg". Paks Margareeta jäi ka pärast Tallinna Venemaa maakindluste nimekirjast väljaarvamist Insenerikorpuse valdusse ning seda kasutati vanglana.

1917. aasta märtsirevolutsiooni ajal vangla süüdati ja seal asunud poliitvangid vabastati. Tules hävisid torni sisemised puuehitised, keskaegse värava langevõre ning selle tõsteseadeldis. Oletatavaid maa-aluseid vangikonge otsides lõhati torni dünamiidiga.

Aastatel 1918–1922 oli suurtükitorn Sõjaministeeriumi; 1922–1923 Haridusministeeriumi ja 1923–1932 Teedeministeeriumi valduses.

Torni taheti kasutada pöörleva põrandaga tantsupõranda ehitamiseks, kinoks ja lõpuks linna puulaoks. Peale jäi tühjalt ja korrastamata seisvasse torni Tallinna Ajaloomuuseumi rajamise idee. Torni remondi eestvedajaks olid Tallinna Ajaloo Selts ning toonane linnaarhivaar Hugo Peets. 1938–1940 rekonstrueeriti vangla abihoone ning eesväravahoone Linnamuuseumi ruumideks. Ekspositsioon avati linnarahvale 1940. aasta augustis.

Aastatel 1978–1980 rekonstrueeriti kogu säilinud kompleks Meremuuseumi tarbeks. Paksus Margareetas paiknevad meremuuseumi näituseruumid, Suure Rannavärava peal ja nurgatornis asuvad personaliruumid.

Vaata ka

• Tallinna linnamüür
• Tallinna tornistik

Pildid

• 
  Paks Margareeta 74 I
• 
  Paks Margareeta 74 II
• 
  Paks Margareeta 74 III
• 
  Paks Margareeta 74 IIII
• 
  Paks Margareeta 74 V
• 
  Paks Margareeta 74 VI

Välislingid

• Suur Rannavärav ja Paks Margareeta, tourism.tallinn.ee
• Paks Margareeta Eesti Meremuuseumi kodulehel
• Küllo Arjakas, Kes langes esimesena Eesti Vabariigi eest? 23. veebruar 2006, Postimees - ... mõnede andmete kohaselt Väikesel mäel Paksu Margareeta juures – surmavalt haavata saanud Johann Muischneek oligi äsja väljakuulutatud Eesti Vabariigi esimene sõjaohver.
• 14. september 2018 09:46, Jaan-Juhan Oidermaa, Paksu Margareeta torni alt leiti keskaegseid müüriosi, novaator.err.ee
• 06. oktoober 2018 08:43, Merili Nael, Fotod: Paksu Margareeta maapõu paljastas kaks keskaegset ehitist, novaator.err.ee