Ural (arvuti): erinevus redaktsioonide vahel
→Viited: Lingi parandamine |
Resümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
Mudelid Ural-1 kuni Ural-4 põhinesid [[elektronlamp]]idel. Hilisem seeria Ural-11 kuni Ural-14 kasutas [[pooljuht]]e. |
Mudelid Ural-1 kuni Ural-4 põhinesid [[elektronlamp]]idel. Hilisem seeria Ural-11 kuni Ural-14 kasutas [[pooljuht]]e. |
||
[[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] 1959. aasta 2. novembril käivitatud Ural-1 oli [[Eesti]] esimene elektronarvuti. Sellel arvutil oli käsustikus 29 |
[[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] 1959. aasta 2. novembril käivitatud Ural-1 oli [[Eesti]] esimene elektronarvuti. Sellel arvutil oli käsustikus 29 käsku, kiiruseks 100 tehet sekundis, sisselugemine [[Perfolint|perfolindilt]] 4500 arvu minutis ja mälu 1024 36-bitist sõna. Arvuti võttis enda alla 90–100 m<sup>2</sup> põrandapinda.<ref>Alo Lõhmus: [http://www.tarbija24.ee/?id=182456&print=1 "Informaatik ennustab arvutitele peatset kadu"] Postimees, 2. november 2009</ref> Ural-1 asus [[Eesti Üliõpilaste Seltsi maja]]s või Ülikooli 18a majas ja kingiti mõned aastad hiljem pärast parema arvuti saamist [[Nõo Reaalgümnaasium|Nõo Keskkoolile]].<ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/maailm-aastatel-1959-ja-1960?id=50914333 "Maailm aastatel 1959 ja 1960"] Eesti Päevaleht, 20. november 1999</ref> <ref name="Tõravere"/> |
||
Tõenäoliselt tuletati Urali nimest eesti keelde sõna "raal", mis arvutiajastu tulekul jäi kasutuselt alla sõnale "arvuti". |
Tõenäoliselt tuletati Urali nimest eesti keelde sõna "raal", mis arvutiajastu tulekul jäi kasutuselt alla sõnale "arvuti". |
||
Redaktsioon: 30. juuli 2019, kell 10:40
Ural on Nõukogude liidus aastatel 1959–1971 toodetud elektronarvutite seeria.
Mudelid Ural-1 kuni Ural-4 põhinesid elektronlampidel. Hilisem seeria Ural-11 kuni Ural-14 kasutas pooljuhte.
Tartu Riiklikus Ülikoolis 1959. aasta 2. novembril käivitatud Ural-1 oli Eesti esimene elektronarvuti. Sellel arvutil oli käsustikus 29 käsku, kiiruseks 100 tehet sekundis, sisselugemine perfolindilt 4500 arvu minutis ja mälu 1024 36-bitist sõna. Arvuti võttis enda alla 90–100 m2 põrandapinda.[1] Ural-1 asus Eesti Üliõpilaste Seltsi majas või Ülikooli 18a majas ja kingiti mõned aastad hiljem pärast parema arvuti saamist Nõo Keskkoolile.[2] [3]
Tõenäoliselt tuletati Urali nimest eesti keelde sõna "raal", mis arvutiajastu tulekul jäi kasutuselt alla sõnale "arvuti".
Viited
- ↑ Alo Lõhmus: "Informaatik ennustab arvutitele peatset kadu" Postimees, 2. november 2009
- ↑ "Maailm aastatel 1959 ja 1960" Eesti Päevaleht, 20. november 1999
- ↑ Tõravere observatoorium: Arvutid ja programmeerimine