Lagunemine: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Lagunemine''' on millegi jagunemine väiksemateks osadeks. Näiteks [[mikromaailm]]a vaadeldes, võime tõdeda [[keemiline aine|keemiliste ainete]] [[molekul]]ide lagunemist väiksemateks aineosadeks, väiksemateks molekulideks või [[aatom]]iteks. |
'''Lagunemine''' on millegi jagunemine väiksemateks osadeks. Näiteks [[mikromaailm]]a vaadeldes, võime tõdeda [[keemiline aine|keemiliste ainete]] [[molekul]]ide lagunemist väiksemateks aineosadeks, väiksemateks molekulideks või [[aatom]]iteks. Aatomid on üldjuhul väga stabiilsed, aga kui nad puutuvad kokku piisavalt suure [[energia]]ga, saavad ka aatomid osadeks jaguneda, laguneda. Veelgi stabiilsemad on suurema osa [[keemilised elemendid |keemiliste elementide]] [[isotoop]]ide [[aatomituum|aatomite tuumad]]. Ometi võivad laguneda ka nemad. Kaasaegse [[teadus|teadusliku]] [[maailmapilt|maailmapildi]] järgi ei saa aga lagunemine toimuda |
||
[[lõpmatus|lõputult]]. Osakesed ei saa laguneda väiksemaks kui |
|||
[[ |
[[elementaarosakesed]], kaasaegse teadusliku maailmapildi alusena esindab seda [[osakestefüüsika standardmudel]]. Energiatkandvad või fundamentaalseid vastastikmõjusid vahendavad energiaosakesed on piiratud kvantitatiivse suurusega, [[Universum]]is väikseima veel tähendust omava suurusega - [[Plancki konstant|Plancki konstandiga]]. [[Makromaailm]]a vaadates lagunevad [[ühiskond]]likud korrad, [[riik|riigid]], [[ettevõte|ettevõtted]], [[organisatsioon]]id, [[pere]]d, [[inimene|inimesed]] ja teised [[organism|elusorganismid]], eluta aine jne. Lagunemine nagu ka [[surm]] on üks pool, eluliselt tähtis, vältimatult vajalik osa [[loodus|looduslikust]] ringkäigust. Samuti nagu ainevahetuse, [[metabolism|metabolismi]] protsessides [[katabolism]] või pidevalt toimuv [[apoptoos]]i nähtus meie kõigi kehades. [[Kosmos|Kosmilisi]] objekte, universumit, [[megamaailm]]a vaadeldes peame tõdema, et ka [[täht (astronoomia)|tähed]] ja teised kosmilised objektid sünnivad, muutuvad ja lagunevad. |
||
Kõik mis on tekkinud, sündinud võib laguneda ja tõenäoliselt mingi [[aeg|aja]] jooksul ka laguneb. Küsimus lagunemisest taandub |
Kõik mis on tekkinud, sündinud võib laguneda ja tõenäoliselt mingi [[aeg|aja]] jooksul ka laguneb. Küsimus lagunemisest taandub küsimusele ajast. Kui pika aja jooksul midagi vaatleme. Seda, kas kunagi, juhul kui "lõppeb" meie universumi eksistents, võivad laguneda ka meile igaveste ja kindlatena tunduvad [[loodusseadus]]ed...neid kirjeldada aitavad [[matemaatika]], [[füüsika]] [[loogika|loogilised]] tõdemused ise, me keegi ei tea. See on pigem [[usk|usu]], [[filosoofia]] küsimus. |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 29. juuli 2019, kell 17:53
Lagunemine on millegi jagunemine väiksemateks osadeks. Näiteks mikromaailma vaadeldes, võime tõdeda keemiliste ainete molekulide lagunemist väiksemateks aineosadeks, väiksemateks molekulideks või aatomiteks. Aatomid on üldjuhul väga stabiilsed, aga kui nad puutuvad kokku piisavalt suure energiaga, saavad ka aatomid osadeks jaguneda, laguneda. Veelgi stabiilsemad on suurema osa keemiliste elementide isotoopide aatomite tuumad. Ometi võivad laguneda ka nemad. Kaasaegse teadusliku maailmapildi järgi ei saa aga lagunemine toimuda lõputult. Osakesed ei saa laguneda väiksemaks kui elementaarosakesed, kaasaegse teadusliku maailmapildi alusena esindab seda osakestefüüsika standardmudel. Energiatkandvad või fundamentaalseid vastastikmõjusid vahendavad energiaosakesed on piiratud kvantitatiivse suurusega, Universumis väikseima veel tähendust omava suurusega - Plancki konstandiga. Makromaailma vaadates lagunevad ühiskondlikud korrad, riigid, ettevõtted, organisatsioonid, pered, inimesed ja teised elusorganismid, eluta aine jne. Lagunemine nagu ka surm on üks pool, eluliselt tähtis, vältimatult vajalik osa looduslikust ringkäigust. Samuti nagu ainevahetuse, metabolismi protsessides katabolism või pidevalt toimuv apoptoosi nähtus meie kõigi kehades. Kosmilisi objekte, universumit, megamaailma vaadeldes peame tõdema, et ka tähed ja teised kosmilised objektid sünnivad, muutuvad ja lagunevad.
Kõik mis on tekkinud, sündinud võib laguneda ja tõenäoliselt mingi aja jooksul ka laguneb. Küsimus lagunemisest taandub küsimusele ajast. Kui pika aja jooksul midagi vaatleme. Seda, kas kunagi, juhul kui "lõppeb" meie universumi eksistents, võivad laguneda ka meile igaveste ja kindlatena tunduvad loodusseadused...neid kirjeldada aitavad matemaatika, füüsika loogilised tõdemused ise, me keegi ei tea. See on pigem usu, filosoofia küsimus.