Haavlid: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
3. rida: | 3. rida: | ||
'''Haavlid''' on metallist väikese läbimõõduga ümmargused [[lendkeha]]d, mida kasutatakse [[haavlipüss|haavlipüsside]] [[laeng]]utes. |
'''Haavlid''' on metallist väikese läbimõõduga ümmargused [[lendkeha]]d, mida kasutatakse [[haavlipüss|haavlipüsside]] [[laeng]]utes. |
||
Tavaliselt on haavlid valmistatud [[antimon]]ilisandiga [[plii]]st. Vanasti kasutati haavlites lisandina ka [[arseen]]i. Antimon ja arseen on lisatud pliile haavli tugevuse |
Tavaliselt on haavlid valmistatud [[antimon]]ilisandiga [[plii]]st. Vanasti kasutati haavlites lisandina ka [[arseen]]i. Antimon ja arseen on lisatud pliile haavli tugevuse suurendamiseks. Kvaliteethaavlid nikeldatakse pealt pealispinna tugevdamiseks. Tänapäeval kasutatakse haavlite valmistamiseks järjest enam ka [[teras]]t, [[vismut]]it või [[volfram]]it. |
||
Haavleid tugevdatakse selleks, et haavel lasu hetkel rauaõõnest väljudes vähem deformeeruks. Ümar haavel lendab paremini ja tagab ühtlasema haavlite külvi märgil. Tugevam haavel määrib ka vähem püssi. |
Haavleid tugevdatakse selleks, et haavel lasu hetkel rauaõõnest väljudes vähem deformeeruks. Ümar haavel lendab paremini ja tagab ühtlasema haavlite külvi märgil. Tugevam haavel määrib ka vähem püssi. |
||
10. rida: | 10. rida: | ||
==Haavlitega laskmine== |
==Haavlitega laskmine== |
||
[[Jaht (jahindus)|Jahil]] lastakse haavlitega [[väikeuluk]]eid ja [[jahilind]]e. Haavli läbimõõt |
[[Jaht (jahindus)|Jahil]] lastakse haavlitega [[väikeuluk]]eid ja [[jahilind]]e. Haavli läbimõõt valitakse vastavalt lastava looma või linnu suurusele. |
||
Sportlikus [[Jahilaskmine|jahilaskmises]] kasutatakse haavleid lendavate märkide (taldrikute) laskmiseks: haavleid nr 9 kasutatakse [[Kaarrada|kaarrajal]] laengukaaluga 24 g. Haavleid nr 7 kasutatakse laskmiseks [[Kaevikrada|kaevikrajal]] ja [[sporing]]us laengukaaluga 28 g. |
Sportlikus [[Jahilaskmine|jahilaskmises]] kasutatakse haavleid lendavate märkide (taldrikute) laskmiseks: haavleid nr 9 kasutatakse [[Kaarrada|kaarrajal]] laengukaaluga 24 g. Haavleid nr 7 kasutatakse laskmiseks [[Kaevikrada|kaevikrajal]] ja [[sporing]]us laengukaaluga 28 g. |
||
==Haavli maksimaalne lennu kaugus== |
==Haavli maksimaalne lennu kaugus== |
||
Normaalse |
Normaalse, see tähendab relvale ette nähtud püssirohu laengu korral ja lasu 20–30-kraadise tõusunurga korral on haavlitera lennukaugus üldjuhul võrdne haavlitera 100-kordse läbimõõduga meetrites. |
||
==Haavlite andmed== |
==Haavlite andmed== |
||
28. rida: | 28. rida: | ||
<td align=center>11</td> |
<td align=center>11</td> |
||
<td align=center>1,50</td> |
<td align=center>1,50</td> |
||
<td align=center> |
<td align=center>–</td> |
||
<td align=center> |
<td align=center>–</td> |
||
</tr> |
</tr> |
||
<tr> |
<tr> |
||
106. rida: | 106. rida: | ||
<td align=center>3/0</td> |
<td align=center>3/0</td> |
||
<td align=center>4,75</td> |
<td align=center>4,75</td> |
||
<td align=center> |
<td align=center>–</td> |
||
<td align=center> |
<td align=center>–</td> |
||
</tr> |
</tr> |
||
<tr> |
<tr> |
||
<td align=center>4/0</td> |
<td align=center>4/0</td> |
||
<td align=center>5,00</td> |
<td align=center>5,00</td> |
||
<td align=center> |
<td align=center>–</td> |
||
<td align=center> |
<td align=center>–</td> |
||
<tr> |
<tr> |
||
<td align=center>5/0</td> |
<td align=center>5/0</td> |
||
<td align=center>5,25</td> |
<td align=center>5,25</td> |
||
<td align=center> |
<td align=center>–</td> |
||
<td align=center> |
<td align=center>–</td> |
||
<tr> |
<tr> |
||
<td align=center>6/0</td> |
<td align=center>6/0</td> |
||
<td align=center>5,50</td> |
<td align=center>5,50</td> |
||
<td align=center> |
<td align=center>–</td> |
||
<td align=center> |
<td align=center>–</td> |
||
<tr> |
<tr> |
||
|} |
|} |
||
==Kartetšide andmed== |
==Kartetšide andmed== |
||
Üle 5,50 mm läbimõõduga haavleid nimetatakse [[kartetš]]iks ning tähistatakse [[Rooma numbrid|Rooma numbritega]] suuremalt väiksemale. Kõige suurem käsirelvadest tulistatav kartetš on I – 8,20 mm. |
|||
{| align="center" border="1" cellpadding="1" |
{| align="center" border="1" cellpadding="1" |
||
141. rida: | 140. rida: | ||
<td align=center>VI</td> |
<td align=center>VI</td> |
||
<td align=center>5,90</td> |
<td align=center>5,90</td> |
||
<td align=center> |
<td align=center>–</td> |
||
<td align=center> |
<td align=center>–</td> |
||
<tr> |
<tr> |
||
<td align=center>V</td> |
<td align=center>V</td> |
||
<td align=center>6,15 või 6,30</td> |
<td align=center>6,15 või 6,30</td> |
||
<td align=center> |
<td align=center>–</td> |
||
<td align=center> |
<td align=center>–</td> |
||
<tr> |
<tr> |
||
<td align=center>IV</td> |
<td align=center>IV</td> |
||
<td align=center>6,88 või 7,40</td> |
<td align=center>6,88 või 7,40</td> |
||
<td align=center> |
<td align=center>–</td> |
||
<td align=center> |
<td align=center>–</td> |
||
<tr> |
<tr> |
||
<td align=center>III</td> |
<td align=center>III</td> |
||
<td align=center>7,80</td> |
<td align=center>7,80</td> |
||
<td align=center> |
<td align=center>–</td> |
||
<td align=center> |
<td align=center>–</td> |
||
<tr> |
<tr> |
||
<td align=center>II</td> |
<td align=center>II</td> |
||
<td align=center>8,00</td> |
<td align=center>8,00</td> |
||
<td align=center> |
<td align=center>–</td> |
||
<td align=center> |
<td align=center>–</td> |
||
<tr> |
<tr> |
||
<td align=center>I</td> |
<td align=center>I</td> |
||
<td align=center>8,20</td> |
<td align=center>8,20</td> |
||
<td align=center> |
<td align=center>–</td> |
||
<td align=center> |
<td align=center>–</td> |
||
174. rida: | 173. rida: | ||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[ |
*[[Haavlipüss]] |
||
*[[Terashaavlid]] |
*[[Terashaavlid]] |
||
*[[Haaveldamine]] |
*[[Haaveldamine]] |
Redaktsioon: 28. juuli 2019, kell 17:26
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Haavlid on metallist väikese läbimõõduga ümmargused lendkehad, mida kasutatakse haavlipüsside laengutes.
Tavaliselt on haavlid valmistatud antimonilisandiga pliist. Vanasti kasutati haavlites lisandina ka arseeni. Antimon ja arseen on lisatud pliile haavli tugevuse suurendamiseks. Kvaliteethaavlid nikeldatakse pealt pealispinna tugevdamiseks. Tänapäeval kasutatakse haavlite valmistamiseks järjest enam ka terast, vismutit või volframit.
Haavleid tugevdatakse selleks, et haavel lasu hetkel rauaõõnest väljudes vähem deformeeruks. Ümar haavel lendab paremini ja tagab ühtlasema haavlite külvi märgil. Tugevam haavel määrib ka vähem püssi.
Kuna plii on mürgine, siis nõuavad keskkonnakaitsjad pliihaavlite keelustamist ja üleminekut terashaavlitele, sest linnud võivad neelata keskkonda sattunud pliihaavleid kivikeste pähe ja seetõttu mürgistusse surra.[1]
Haavlitega laskmine
Jahil lastakse haavlitega väikeulukeid ja jahilinde. Haavli läbimõõt valitakse vastavalt lastava looma või linnu suurusele.
Sportlikus jahilaskmises kasutatakse haavleid lendavate märkide (taldrikute) laskmiseks: haavleid nr 9 kasutatakse kaarrajal laengukaaluga 24 g. Haavleid nr 7 kasutatakse laskmiseks kaevikrajal ja sporingus laengukaaluga 28 g.
Haavli maksimaalne lennu kaugus
Normaalse, see tähendab relvale ette nähtud püssirohu laengu korral ja lasu 20–30-kraadise tõusunurga korral on haavlitera lennukaugus üldjuhul võrdne haavlitera 100-kordse läbimõõduga meetrites.
Haavlite andmed
Haavli number mm |
Läbimõõt mm |
Ühe haavlitera keskmine kaal g |
Haavlite arv 30 g laengus |
---|---|---|---|
11 | 1,50 | – | – |
10 | 1,75 | 0,031 | 971 |
9 | 2,00 | 0,048 | 621 |
8 | 2,25 | 0,065 | 460 |
7 | 2,50 | 0,093 | 321 |
6 | 2,75 | 0,123 | 246 |
5 | 3,00 | 0,160 | 188 |
4 | 3,25 | 0,200 | 150 |
3 | 3,50 | 0,253 | 118 |
2 | 3,75 | 0,312 | 96 |
1 | 4,00 | 0,375 | 80 |
0 või 1/0 | 4,25 | 0,423 | 71 |
2/0 | 4,50 | 0,540 | 56 |
3/0 | 4,75 | – | – |
4/0 | 5,00 | – | – |
5/0 | 5,25 | – | – |
6/0 | 5,50 | – | – |
Kartetšide andmed
Üle 5,50 mm läbimõõduga haavleid nimetatakse kartetšiks ning tähistatakse Rooma numbritega suuremalt väiksemale. Kõige suurem käsirelvadest tulistatav kartetš on I – 8,20 mm.
Kartetši number mm |
Läbimõõt mm |
Ühe haavlitera keskmine kaal g |
Haavlite arv 30 g laengus |
---|---|---|---|
VI | 5,90 | – | – |
V | 6,15 või 6,30 | – | – |
IV | 6,88 või 7,40 | – | – |
III | 7,80 | – | – |
II | 8,00 | – | – |
I | 8,20 | – | – |
Vaata ka
Viited
- ↑ Vaidlused pliihaavlite üle pole lõppenud Uudistaja, 17/08/2016