Triangel: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Triangle 001.jpg|pisi|Triangel]] |
[[Pilt:Triangle 001.jpg|pisi|Triangel]] |
||
'''Triangel''' on ebamäärase helikõrgusega [[löökpill]]. |
'''Triangel''' on ebamäärase helikõrgusega [[löökpill]]. |
||
| ⚫ | |||
{{ heli |
{{ heli |
||
| failinimi = LatinTriangle.ogg |
| failinimi = LatinTriangle.ogg |
||
| 9. rida: | 6. rida: | ||
| kirjeldus = |
| kirjeldus = |
||
}} |
}} |
||
| ⚫ | |||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
Redaktsioon: 28. juuli 2019, kell 15:24
Triangel on ebamäärase helikõrgusega löökpill.
 |
|
Triangel on võrdkülgseks kolmnurgaks painutatud terasvarras, mis on otstest lahti jäetud, et see võnguks täies pikkuses. Harilikult ripub triangel nööri küljes, et muud võnked mõju ei avaldaks. Trianglit lüüakse samast materjalist pulgaga.
Ajalugu
Triangel oli Egiptuse sistrumi järeltulija. Algul oli triangel rahvapill. Keskaja Euroopas mängiti triangleid nii vaimulikus kui ka tantsumuusikas.
Orkestripillina võeti see kasutusele 1710. aastal Hamburgi ooperiteatris. Trianglile on partii kirjutanud Mozart "Haaremiröövis", Joseph Haydn "Sõjaväelises sümfoonias" ja Beethoven "Üheksandas sümfoonias".
Algul oli triangel rütmipill, kuid saavutas 19. sajandi keskel iseseisva orkestripilli koha, kui Liszt kirjutas sellele soolo oma "Klaverikontserdis Es-duur" 1853. aastal.
Triangel Eesti rahvamuusikas
Eesti rahvamuusikas nimetati trianglit helirauaks (ka: tagiraud)[1].
Viited
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 34