Triangel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 28. juuli 2019, kell 12:58

Triangel on ebamäärase helikõrgusega löökpill.

Triangel on võrdkülgseks kolmnurgaks painutatud terasvarras, mis on otstest lahti jäetud, et see võnguks täies pikkuses. Harilikult ripub triangel nööri küljes, et muud võnked mõju ei avaldaks. Trianglit lüüakse samast materjalist pulgaga.

Triangli heli näide

Ajalugu

Triangel oli Egiptuse sistrumi järeltulija. Algul oli triangel rahvapill. Keskaja Euroopas mängiti triangleid nii vaimulikus kui ka tantsumuusikas.

Orkestripillina võeti see kasutusele 1710. aastal Hamburgi ooperiteatris. Trianglile on partii kirjutanud Mozart "Haaremiröövis", Joseph Haydn "Sõjaväelises sümfoonias" ja Beethoven "Üheksandas sümfoonias".

Algul oli triangel rütmipill, kuid saavutas 19. sajandi keskel iseseisva orkestripilli koha, kui Liszt kirjutas sellele soolo oma "Klaverikontserdis Es-duur" 1853. aastal.

Triangel Eesti rahvamuusikas

Eesti rahvamuusikas nimetati trianglit helirauaks (ka: tagiraud)^[1].

Viited

↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 34

[Rahvakultuuri_leksikon-1] Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 34

[1]

@@ 11. rida: / 11. rida: @@
 ==Ajalugu==
-Triangel oli [[Egiptus]]e [[sistrum]]i järeltulija. Algul oli triangel [[rahvapill]]. Keskaja [[Euroopa]]s mängiti triangleid nii [[vaimulik muusika|vaimulikus]] kui ka [[tantsumuusika]]s. Orkestripillina võeti see esmakordselt kasutusele [[1710]]. aastal [[Hamburg]]i ooperiteatris. Trianglile on [[Partii (muusika)|partii]] kirjutanud [[Mozart]] "[[Haaremirööv]]is", [[Joseph Haydn]] "Sõjaväelises sümfoonias" ja [[Beethoven]] "Üheksandas sümfoonias". Algul oli triangel rütmipill, kuid saavutas [[19. sajand]]i keskel iseseisva orkestripilli koha, kui [[Liszt]] kirjutas sellele soolo oma "Klaverikontserdis Es-duur" 1853. aastal.
+Triangel oli [[Egiptus]]e [[sistrum]]i järeltulija. Algul oli triangel [[rahvapill]]. Keskaja [[Euroopa]]s mängiti triangleid nii [[vaimulik muusika|vaimulikus]] kui ka [[tantsumuusika]]s.
+Orkestripillina võeti see kasutusele [[1710]]. aastal [[Hamburg]]i ooperiteatris. Trianglile on [[Partii (muusika)|partii]] kirjutanud [[Mozart]] "[[Haaremirööv]]is", [[Joseph Haydn]] "Sõjaväelises sümfoonias" ja [[Beethoven]] "Üheksandas sümfoonias".
+Algul oli triangel rütmipill, kuid saavutas [[19. sajand]]i keskel iseseisva orkestripilli koha, kui [[Liszt]] kirjutas sellele soolo oma "Klaverikontserdis Es-duur" 1853. aastal.
 ==Triangel Eesti rahvamuusikas==