Bill Clinton: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 2001:7D0:885A:FB80:54A9:30BD:6FBC:B446 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 90.191.28.54.
Märgis: Tühistamine
PResümee puudub
33. rida: 33. rida:
'''William Jefferson Clinton''' (sünninimega '''William Jefferson Blythe III'''; sündinud [[19. august]]il [[1946]]) on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] poliitik, 42. [[Ameerika Ühendriikide president]]. Ta teenis presidendina kaks ametiaega aastatel [[1993]]–[[2001]]. Ametisse astumise ajal oli ta 46 aastat vana ja seega nooruselt kolmas USA president. Clinton on vaadetelt [[Tsentrism|tsentristlik]] ja [[Kolmas tee|kolmanda tee]] esindaja.
'''William Jefferson Clinton''' (sünninimega '''William Jefferson Blythe III'''; sündinud [[19. august]]il [[1946]]) on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] poliitik, 42. [[Ameerika Ühendriikide president]]. Ta teenis presidendina kaks ametiaega aastatel [[1993]]–[[2001]]. Ametisse astumise ajal oli ta 46 aastat vana ja seega nooruselt kolmas USA president. Clinton on vaadetelt [[Tsentrism|tsentristlik]] ja [[Kolmas tee|kolmanda tee]] esindaja.


Clinton sündis ja kasvas üles Arkansases. Tema bioloogiline isa, William Jefferson Blythe Jr., hukkus autoõnnetuses kolm kuud enne tema sündi, ning ema, Virginia Dell Cassidy (1923-1994), õppis [[New Orleans|New Orleansi]] ülikoolis haigepõetamist, ning esimesed neli aastat kasvatasid Billi tema vanavanemad Eldridge ja Edith, kes pidasid Hope'i linnas toidupoodi. Erinevalt toonasest lõunaosariikides valitsevast rassilisest segregatsioonist teenindasid Billi vanavanemad kõiki poe külastajaid (ka mustanahalisi) võrdsetel alustel. 1950. aastal tuli ema New Orleansist tagasi, abiellus kohaliku Buicki automüüja ja esinduse omaniku Roger Clintoniga, ning nad kolisid Hot Springsi, kus 1956. aastal sündis Billi vend Roger Clinton noorem.
Clinton sündis ja kasvas üles Arkansases. Tema bioloogiline isa William Jefferson Blythe Jr. hukkus autoõnnetuses kolm kuud enne tema sündi, ning ema Virginia Dell Cassidy (1923–1994) õppis [[New Orleans|New Orleansi]] ülikoolis haigepõetamist. Esimesed neli aastat kasvatasid Billi tema vanavanemad Eldridge ja Edith, kes pidasid Hope'i linnas toidupoodi. Erinevalt toonasest lõunaosariikides valitsevast rassilisest segregatsioonist teenindasid Billi vanavanemad kõiki poe külastajaid (ka mustanahalisi) võrdsetel alustel. 1950. aastal tuli ema New Orleansist tagasi, abiellus kohaliku Buicki automüüja ja esinduse omaniku Roger Clintoniga, ning nad kolisid Hot Springsi, kus 1956. aastal sündis Billi vend Roger Clinton noorem.


Ametlikult võttis Bill endale oma kasuisa perekonnanime 1962. aastal. Kuigi Bill sai oma kasuisaga üldiselt hästi läbi, oli Roger hasartmängur ja alkohoolik ning läks tihti oma naisele ja lastele kallale, ning Bill läks tihti füüsiliselt vahele, mistõttu Roger tihti vanglasse sattus. Billi suhted kasuisaga paranesid, kui Bill õppis Georgetowni ülikoolis, ning nädalavahetustel külastas teda [[Põhja-Carolina|Põhja-Carolinas]] [[Durham (Põhja-Carolina)|Durhamis]] [[Duke'i Ülikool|Duke'i ülikooli]] haiglas, kuhu Roger oli sattunud 1967. aasta sügisel. Roger suri sama aasta 8. novembril vähki.
Ametlikult võttis Bill endale oma kasuisa perekonnanime 1962. aastal. Kuigi Bill sai oma kasuisaga üldiselt hästi läbi, oli Roger hasartmängur ja alkohoolik ning läks tihti oma naisele ja lastele kallale, ning Bill läks tihti füüsiliselt vahele, mistõttu Roger tihti vanglasse sattus. Billi suhted kasuisaga paranesid, kui Bill õppis Georgetowni ülikoolis, ning nädalavahetustel külastas teda [[Põhja-Carolina|Põhja-Carolinas]] [[Durham (Põhja-Carolina)|Durhamis]] [[Duke'i Ülikool|Duke'i ülikooli]] haiglas, kuhu Roger oli sattunud 1967. aasta sügisel. Roger suri sama aasta 8. novembril vähki.


Ta õppis [[Georgetown University|Georgetowni ülikoolis]] ning [[Rhodese stipendium]] võimaldas tal oma õpinguid jätkata [[Oxfordi Ülikool|Oxfordi ülikoolis]]. Õigusteaduste doktorikraadi sai ta [[Yale Law School]]'ist, kus ta kohtus oma tulevase abikaasa [[Hillary Clinton]]iga. Nad abiellusid 1975. aastal, ning nende ainus laps, tütar Chelsea, sündis 27. veebruaril 1980.
Ta õppis [[Georgetown University|Georgetowni ülikoolis]] ning [[Rhodese stipendium]] võimaldas tal õpinguid jätkata [[Oxfordi Ülikool|Oxfordi ülikoolis]]. Õigusteaduste doktorikraadi sai ta [[Yale Law School]]ist, kus ta tutvus oma tulevase abikaasa [[Hillary Clinton]]iga. Nad abiellusid 1975. aastal, ning nende ainus laps, tütar Chelsea, sündis 27. veebruaril 1980.


[[Pilt:Coat of Arms of Bill Clinton.svg|thumb|Bill Clintoni vapp]]
[[Pilt:Coat of Arms of Bill Clinton.svg|thumb|Bill Clintoni vapp]]
Clinton valiti presidendiks aastal [[1992]] [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku partei]] kandidaadina ning tema ametiajal läbis USA oma ajaloo pikima rahuaegse majanduskasvu perioodi. Oma ametiaja alguses kirjutas ta alla seadusele, mis lõi [[NAFTA]]. Tema ajal algas ''Don't ask, don't tell'' poliitika, mis oli ajutine lahendus homoseksuaalsete inimeste õiguste probleemile Ameerika sõjaväes. Clinton üritas teha tervishoiureformi, kuid reformikava ei leidnud piisavalt toetust. 1996. aastal valiti ta presidendiks tagasi ning sellega oli ta esimene demokraadist president pärast [[Franklin D. Roosevelt]]i, kes sai teenida kaks ametiaega. 1998 lahvatas seksiskandaal [[Valge Maja]] praktikandi [[Monica Lewinsky]]'ga ja Clintoni suhtes algatati ''[[impeachment]]''<nowiki>'i</nowiki>-menetlus. Siiski jäi see ainult süüdistuseks ja Clinton sai oma ametiaja lõpuni teenida. Clintoni viimasel kolmel aastal (1998–2000) oli eelarve ülejäägis.
Clinton valiti presidendiks aastal [[1992]] [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku partei]] kandidaadina ning tema ametiajal läbis USA oma ajaloo pikima rahuaegse majanduskasvu perioodi. Oma ametiaja alguses kirjutas ta alla seadusele, mis lõi [[NAFTA]]. Tema ajal algas ''Don't ask, don't tell'' poliitika, mis oli ajutine lahendus homoseksuaalsete inimeste õiguste probleemile Ameerika sõjaväes. Clinton üritas teha tervishoiureformi, kuid reformikava ei leidnud piisavalt toetust. 1996. aastal valiti ta presidendiks tagasi ning sellega oli ta esimene demokraadist president pärast [[Franklin D. Roosevelt]]i, kes sai teenida kaks ametiaega. 1998 lahvatas seksiskandaal [[Valge Maja]] praktikandi [[Monica Lewinsky]]ga ja Clintoni suhtes algatati ''[[impeachment]]''<nowiki>'i</nowiki>-menetlus. Siiski jäi see ainult süüdistuseks ja Clinton sai oma ametiaja lõpuni teenida. Clintoni viimasel kolmel aastal (1998–2000) oli eelarve ülejäägis.


Ametist lahkudes oli Clintoni toetusreiting suurem kui ühelgi teisel presidendil pärast Teist maailmasõda. Bill Clintoni administratsioon eemaldas Valgest Majast lahkudes kõikide Valge Maja töötajate klaviatuuridelt W-tähe.<ref>[http://digileht.epl.delfi.ee/uudised/kaheksa-asja-mis-voivad-parvlaevade-kaitaja-vahetusel-tuksi-minna?id=75775323 Kaheksa asja, mis võivad parvlaevade käitaja vahetusel tuksi minna]
Ametist lahkudes oli Clintoni toetusreiting suurem kui ühelgi teisel presidendil pärast Teist maailmasõda. Bill Clintoni administratsioon eemaldas Valgest Majast lahkudes kõikide Valge Maja töötajate klaviatuuridelt W-tähe.<ref>[http://digileht.epl.delfi.ee/uudised/kaheksa-asja-mis-voivad-parvlaevade-kaitaja-vahetusel-tuksi-minna?id=75775323 Kaheksa asja, mis võivad parvlaevade käitaja vahetusel tuksi minna]
</ref> Clinton asutas [[Clintoni fond]]i, mille ülesandeks on rääkida probleemidest nagu [[AIDS]] ja [[globaalne soojenemine]]. Aastal 2004 ilmus Clintoni autobiograafia ''[[My Life]]'' ning koos oma [[Hillary Clinton|naisega]] osales ta [[Barack Obama]] 2008. aasta presidendikampaanias. Clinton nimetati 2009. aastal ÜRO erisaadikuks [[Haiti]]l ning pärast [[2010. aasta Haiti maavärin|2010. aasta maavärinat]] lõi ta koos [[George W. Bush]]iga ühise fondi kannatanute abistamiseks. Clinton on vaegkuulja ja ta kannab kuuldeaparaati.
</ref> Clinton asutas [[Clintoni fond]]i, mille ülesandeks on rääkida probleemidest nagu [[AIDS]] ja [[globaalne soojenemine]]. Aastal 2004 ilmus Clintoni autobiograafia "[[My Life]]" ning koos oma [[Hillary Clinton|abikaasaga]] osales ta [[Barack Obama]] 2008. aasta presidendikampaanias. Clinton nimetati 2009. aastal ÜRO erisaadikuks [[Haiti]]l ning pärast [[2010. aasta Haiti maavärin|2010. aasta maavärinat]] lõi ta koos [[George W. Bush]]iga ühise fondi kannatanute abistamiseks.
Clinton on vaegkuulja ning ta kannab kuuldeaparaati.


== Tunnustused ==
== Tunnustused ==

Redaktsioon: 26. juuli 2019, kell 03:43

Bill Clinton
Bill Clinton
42. Ameerika Ühendriikide president
Ametiaeg
20. jaanuar 1993 – 20. jaanuar 2001
Eelnev George H. W. Bush
Järgnev George W. Bush
40. ja 42. Arkansase kuberner
Ametiaeg
11. jaanuar 1983 – 12. detsember 1992
Eelnev Frank D. White
Järgnev Jim Guy Tucker
Ametiaeg
9. jaanuar 1979 – 19. jaanuar 1981
Eelnev Joe Purcell
kuberneri rollis
Järgnev Frank D. White
50. Arkansase peaprokurör
Ametiaeg
3. jaanuar 1977 – 9. jaanuar 1979
Eelnev Jim Tucker
Järgnev Steve Clark
Isikuandmed
Sündinud 19. august 1946
Hope, Arkansas
Erakond Demokraatlik partei
Alma mater Georgetowni ülikool
University College, Oxford
Yale Law School
Autogramm

William Jefferson Clinton (sünninimega William Jefferson Blythe III; sündinud 19. augustil 1946) on Ameerika Ühendriikide poliitik, 42. Ameerika Ühendriikide president. Ta teenis presidendina kaks ametiaega aastatel 19932001. Ametisse astumise ajal oli ta 46 aastat vana ja seega nooruselt kolmas USA president. Clinton on vaadetelt tsentristlik ja kolmanda tee esindaja.

Clinton sündis ja kasvas üles Arkansases. Tema bioloogiline isa William Jefferson Blythe Jr. hukkus autoõnnetuses kolm kuud enne tema sündi, ning ema Virginia Dell Cassidy (1923–1994) õppis New Orleansi ülikoolis haigepõetamist. Esimesed neli aastat kasvatasid Billi tema vanavanemad Eldridge ja Edith, kes pidasid Hope'i linnas toidupoodi. Erinevalt toonasest lõunaosariikides valitsevast rassilisest segregatsioonist teenindasid Billi vanavanemad kõiki poe külastajaid (ka mustanahalisi) võrdsetel alustel. 1950. aastal tuli ema New Orleansist tagasi, abiellus kohaliku Buicki automüüja ja esinduse omaniku Roger Clintoniga, ning nad kolisid Hot Springsi, kus 1956. aastal sündis Billi vend Roger Clinton noorem.

Ametlikult võttis Bill endale oma kasuisa perekonnanime 1962. aastal. Kuigi Bill sai oma kasuisaga üldiselt hästi läbi, oli Roger hasartmängur ja alkohoolik ning läks tihti oma naisele ja lastele kallale, ning Bill läks tihti füüsiliselt vahele, mistõttu Roger tihti vanglasse sattus. Billi suhted kasuisaga paranesid, kui Bill õppis Georgetowni ülikoolis, ning nädalavahetustel külastas teda Põhja-Carolinas Durhamis Duke'i ülikooli haiglas, kuhu Roger oli sattunud 1967. aasta sügisel. Roger suri sama aasta 8. novembril vähki.

Ta õppis Georgetowni ülikoolis ning Rhodese stipendium võimaldas tal õpinguid jätkata Oxfordi ülikoolis. Õigusteaduste doktorikraadi sai ta Yale Law Schoolist, kus ta tutvus oma tulevase abikaasa Hillary Clintoniga. Nad abiellusid 1975. aastal, ning nende ainus laps, tütar Chelsea, sündis 27. veebruaril 1980.

Bill Clintoni vapp

Clinton valiti presidendiks aastal 1992 Demokraatliku partei kandidaadina ning tema ametiajal läbis USA oma ajaloo pikima rahuaegse majanduskasvu perioodi. Oma ametiaja alguses kirjutas ta alla seadusele, mis lõi NAFTA. Tema ajal algas Don't ask, don't tell poliitika, mis oli ajutine lahendus homoseksuaalsete inimeste õiguste probleemile Ameerika sõjaväes. Clinton üritas teha tervishoiureformi, kuid reformikava ei leidnud piisavalt toetust. 1996. aastal valiti ta presidendiks tagasi ning sellega oli ta esimene demokraadist president pärast Franklin D. Roosevelti, kes sai teenida kaks ametiaega. 1998 lahvatas seksiskandaal Valge Maja praktikandi Monica Lewinskyga ja Clintoni suhtes algatati impeachment'i-menetlus. Siiski jäi see ainult süüdistuseks ja Clinton sai oma ametiaja lõpuni teenida. Clintoni viimasel kolmel aastal (1998–2000) oli eelarve ülejäägis.

Ametist lahkudes oli Clintoni toetusreiting suurem kui ühelgi teisel presidendil pärast Teist maailmasõda. Bill Clintoni administratsioon eemaldas Valgest Majast lahkudes kõikide Valge Maja töötajate klaviatuuridelt W-tähe.[1] Clinton asutas Clintoni fondi, mille ülesandeks on rääkida probleemidest nagu AIDS ja globaalne soojenemine. Aastal 2004 ilmus Clintoni autobiograafia "My Life" ning koos oma abikaasaga osales ta Barack Obama 2008. aasta presidendikampaanias. Clinton nimetati 2009. aastal ÜRO erisaadikuks Haitil ning pärast 2010. aasta maavärinat lõi ta koos George W. Bushiga ühise fondi kannatanute abistamiseks.

Clinton on vaegkuulja ning ta kannab kuuldeaparaati.

Tunnustused

Vaata ka

Eelnev
George H. W. Bush
Ameerika Ühendriikide president
20. jaanuar 1993 – 20. jaanuar 2001
Järgnev
George W. Bush
Eelnev
Joe Purcell
Arkansase kuberner
9. jaanuar 197919. jaanuar 1981
Järgnev
Frank D. White
Eelnev
Frank D. White
Arkansase kuberner
11. jaanuar 198312. detsember 1992
Järgnev
Jim Guy Tucker

Viited