Angerja: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{EestiAsula |
{{EestiAsula |
||
| nimi = Angerja |
| nimi = Angerja |
||
| pilt = |
| pilt = Angerja linnuse varemed 21-04-2013.jpg |
||
| pildiallkiri = Angerja linnuse varemed |
| pildiallkiri = Angerja linnuse varemed |
||
| pindala = 12,59 |
| pindala = 12,59 |
||
Redaktsioon: 20. juuli 2019, kell 16:36
| Angerja | |
|---|---|
 Angerja linnuse varemed | |
| Pindala | 12,59 km² |
| Elanikke |
47 (31.12.2021)[1]  |
|
| |
| EHAK-i kood |
1270[2] |
| Koordinaadid | 59° 10′ N, 24° 51′ E |
  | |
 | |
Angerja on küla Rapla maakonnas Kohila vallas.
Angerja küla paikneb Kohila-Tuhala tee ääres Juuru teeristi juures; Tallinnast u 30 km, Raplast ligi 25 km. Külast voolab läbi Angerja oja, mille käärus on säilinud Angerja vasall-linnuse varemed. Angerja-Pahkla alade asustus pärineb ilmselt juba muinasajast, 10-12. sajandist. Seda tõestavad arvukad kultusekivid ja muud muistised ümbruskonnas, samuti mitu aardeleidu viimastel aastakümnetel.
Küla ja oja pole oma nimesid saanud siiski selle järgi nagu oleks ojast püütud angerjaid, vaid Angerja mõisa ühe esimese omaniku von Angeri järgi. Küla (Anger) on esimest korda mainitud 1241 Taani hindamisraamatus. Muistse vabadusvõitluse ajaks 13. sajandi alguses oli siin juba elanikkond varaliselt kihistunud ning esimeseks Taani kuninga vasalliks sai kohalik eesti soost ülik Haenrich fan Angern.
Angerja küla staatus ja piirid taastati 1999.a.
Külaelanike omaalgatusena moodustati 2001.aasta kevadel kahe küla - Angerja ja Pahkla ühine küla eestseisus ning valiti külavanem.
2002.a. septembris taasasutati Angerja-Pahkla Haridusselts.
Vaata ka
- Angerja mõis
- Alesti järv
- Angerja Issanda Taevaminemise kirik (Kohilas)
- Angerja Issanda Taevaminemise kogudus
Viited
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 4.01.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
