Karpkala: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sõnastus Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
P lisan Elurikkuse malli |
||
| 33. rida: | 33. rida: | ||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
* {{Elurikkus}} |
|||
*[http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/CYPCAR2.htm Karpkala TÜ loodusteaduslikus veebipõhises õpikeskkonnas] |
*[http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/CYPCAR2.htm Karpkala TÜ loodusteaduslikus veebipõhises õpikeskkonnas] |
||
*[http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,56,1437 Ajakiri Kalastaja] |
*[http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,56,1437 Ajakiri Kalastaja] |
||
Redaktsioon: 19. juuli 2019, kell 19:39
| Karpkala | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Kiiruimsed Actinopterygii |
| Selts |
Karpkalalised Cypriniformes |
| Sugukond |
Karpkalalased Cyprinidae |
| Perekond |
Karpkala Cyprinus |
| Liik |
Karpkala |
| Binaarne nimetus | |
|
Cyprinus carpio Linnaeus (1758) | |
Karpkala (Cyprinus carpio) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Karpkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm, kelle roomlased tõid Aasiast Euroopasse. Eestisse toodi esimesed isendid 1893. aastal.
Karpkala võib kasvada 110–120 cm pikkuseks ja kaaluda kuni 35 kg. Keha on külgedelt lamenenud, suu juures on kaks lühikest ja kaks pikka poiset. Karpkalad võivad elada kuni 50 aasta vanuseks.
Kuna karpkala ei ole kuigi nõudlik vee hapnikusisalduse suhtes, siis kasvatatakse teda paljudes tiikides ja kalakasvandustes.
Kudemisperiood on Euroopas maist kuni juulini, kui vee temperatuur on tõusnud üle 17 °C.
Vaata ka
Välislingid
- Karpkala andmebaasis eElurikkus
