Voldemar Mägi: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
61. rida: 61. rida:


==[[1941]]==
==[[1941]]==
[[Eesti NS]]V (Mati Maiste, [[Evald Sumil]], Voldemar Väli, Edgar Puusepp, Voldemar Mägi, Voldemar Roolaan, Johannes Kotkas) võitis märtsis [[Taga-Kaukaasia]] turneel [[Gruusia NSV]] kaks korda 7:0. [[Aserbaidžaan NSV]]-le kaotati 3:4 (võitsid Maiste, Roolaan ja Kotkas). [[Moskva]] võideti 5:2 (kaotasid Maiste ja Väli). [[Riia]]s võideti [[Läti NSV]] 6:1.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 190</ref>
[[Eesti NS]]V (Mati Maiste, [[Evald Sumil]], Voldemar Väli, Edgar Puusepp, Voldemar Mägi, Voldemar Roolaan, Johannes Kotkas) võitis märtsis [[Taga-Kaukaasia]] turneel [[Gruusia NSV]] kaks korda 7:0. [[Aserbaidžaani NSV]]-le kaotati 3:4 (võitsid Maiste, Roolaan ja Kotkas). [[Moskva]] võideti 5:2 (kaotasid Maiste ja Väli). [[Riia]]s võideti [[Läti NSV]] 6:1.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 190</ref>


== Vaata ka ==
== Vaata ka ==

Redaktsioon: 19. juuli 2019, kell 13:07

Pronks 1937 keskkaal
6. koht 1935 keskkaal

Voldemar Mägi (4. november 1914 Lehtse vald, Järvamaa18. veebruar 1954 Hollywood) oli eesti maadleja, EM-pronks 1937 Kreeka-Rooma maadluse keskkaalus. Kui kaal ja maadlusviis on nimetamata, võistles ta Kreeka-Rooma maadluse keskkaalus.

Ta läks 1944 Rootsi ja sealt edasi USA-sse. Hukkus autoõnnetuses.[1]

1931

Sel aastal hakkas Mägi Eesti kaitseväes sportima ja astus Tallinna Kalevi liikmeks. Esialgu harrastas ta lisaks maadlusele veel kergejõustikku.[1]

1935

Mägi tuli Eesti meistriks vabamaadluses.[2][1]

Euroopa meistrivõistlustel Kopenhaagenis võitis Mägi avakohtumise, kuid kaotas kaks järgmist, sealhulgas meistriks tulnud Ivar Johanssonile (Rootsi) seljaga. Veel imelikum sellest, et teeneteta Mägi koondisse arvati, oli Eesti pisike esindus: Mäele lisaks vaid Ago Neo, kes võitis pronksmedali.[3] Mägi saavutas 6. koha[1].

Eesti võitis Riias Läti 5:2.[4]

Berliini olümpiamängud

Tavaelus tollal äriteenijana tegutsenud Mägi kohtus avaringis Väinö Kokkisega (Soome). Kohtumine oli tasavägine. Parteris peal olles käänas Mägi soomlase üle õlgade, mida kohtunik ei fikseerinud. Ka Eesti asjatundjad ei nurisenud selle otsuse üle. 2:1 tunnistati võitjaks Kokkinen. Teises ringis Ercole Gallegati (Itaalia) vastu oli Mägi passiivne, kaotas 0:3 ja kukkus välja.[5] Ta sai 11. koha[1].

Eesti võitis Tallinnas Läti 6:1.[4]

1937

17. ja 18. märtsil Tallinnas võitis Eesti A-koondis Soome A 5:2 ja Eesti B Soome B 4:3. Mägi võitis Arvi Pikkusaari 2:1. Veel võitsid Voldemar Väli, Edgar Puusepp, Ago Neo ja Kristjan Palusalu, kaotasid kaks kergemat, Evald Sikk ja Egon Härma. Eesti B-s võitis keskkaalus Voldemar Roolaan Mikko Nordlingi 3:0. Eesti parimateks nimetatigi Mägi, Roolaan ja Puusepp.[6]

3. oktoobril võitis Eesti Riias Läti 4:3. Võitsid Voldemar Väli, Edgar Puusepp, Ago Neo ja Kristjan Palusalu, Voldemar Mägi kaotas.[7]

Euroopa meistrivõistlused

Euroopa 1937. aasta meistrivõistlustele Pariisi saadeti nii Mägi kui ka Roolaan. Kohapeal otsustati maadlema panna Mägi.[8]

I ringis seljatas Mägi Teodor Kryszmalski (Poola), II ringis võitis Josef Hampli (Tšehhoslovakkia) 3:0 ja kolmandas Georgs Ozoliņši (Läti) 2:1. IV ringis kohtus ta Ercole Gallegatiga. Itaallasel oli juba 4 kaotuspunkti ja ta pidi Mäe iga hinna eest seljatama, üritas kõvasti, kuid teenis ainult väikese töövõidu 2:1 ja langes välja, Mägi jäi aga 4 punktiga jätkama.[8]

V ringi jõudsid peale Mäe veel Ivar Johansson (1 punkt) ja Ludwig Schweickert (Saksamaa, 4 punkti). Kuna Johansson oli Schweickerti juba 3:0 võitnud, kohtusid eestlane ja sakslane hõbedale. Schweickert võitis 3:0.[8]

Palusalu tuli Euroopa meistriks, Neo sai hõbeda. Riikide arvestuses sai Rootsi 13, Soome ja Saksamaa 9, Eesti 6, Tšehhoslovakkia 4 ja Holland 1 punkti.[9]

1939

26. jaanuaril võitis Eesti Prahas Tšehhoslovakkia 5:2. Hugo Veisman ja Aat Männis said seljakaotuse. Martin Maiste, Voldemar Mägi (kergekeskkaalus Jozef Herda vastu), Voldemar Roolaan, Ago Neo ja Johannes Kotkas võitsid.[10]

5. ja 6. märtsil tuli Mägi Roolaane ees esimest korda Eesti meistriks Kreeka-Rooma maadluses.[2]

25. ja 26. märtsil kaotas Eesti A Tallinnas Soome A-le 3:4 (keskkaalus võitis Voldemar Roolaan Arvi Pikkusaari 3:0). Eesti B võitis Soome B 4:3: võitsid Evald Sikk, Voldemar Mägi (Veikko Kokko vastu), Edgar Rohtmets ja Nikolai Karklin.[11]

19. novembril Riias võitis Eesti Läti 5:2. Sulgkaallane Artur Roos kaotas 35 sekundiga. Punktidega kaotas ka Mägi Georgs Ozoliņšile. Võitsid Maiste, Väli, Puusepp, Roolaan ja Kotkas.[12]

1940

Mägi tuli 5. ja 6. märtsil kergelt Eesti meistriks, sest Roolaan oli kolinud üle poolraskekaalu.[13]

Eesti võitis aprillis Tallinnas Läti 5:2.[13]

1941

Eesti NSV (Mati Maiste, Evald Sumil, Voldemar Väli, Edgar Puusepp, Voldemar Mägi, Voldemar Roolaan, Johannes Kotkas) võitis märtsis Taga-Kaukaasia turneel Gruusia NSV kaks korda 7:0. Aserbaidžaani NSV-le kaotati 3:4 (võitsid Maiste, Roolaan ja Kotkas). Moskva võideti 5:2 (kaotasid Maiste ja Väli). Riias võideti Läti NSV 6:1.[14]

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 ESBL Voldemar Mägi Vaadatud 4. veebruaril 2013
  2. 2,0 2,1 Lembit Koik. "100 aastat Eesti raskejõustikku (1888–1988)". Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1996, lk. 322
  3. "100 aastat Eesti raskejõustikku: 1888–1988", lk. 134
  4. 4,0 4,1 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 327
  5. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 140
  6. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 143–145
  7. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 151
  8. 8,0 8,1 8,2 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 147
  9. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 148, 150
  10. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 162, 163
  11. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 164
  12. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 168
  13. 13,0 13,1 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 170
  14. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 190

Välislingid