Mainz: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
PResümee puudub
2. rida: 2. rida:
| nimi = Mainz
| nimi = Mainz
| hääldus =
| hääldus =
⚫
| lipp = Mainz Flagge quer.svg
| omakeelne_nimi_1 = saksa | Mainz |
⚫
| lipu_pilt = [[Pilt:Mainz Flagge quer.svg|120px|Mainzi lipp]]
| lipu_link = [[Mainzi lipp]]
| lipu_link = [[Mainzi lipp]]
| vapi_pilt = [[Pilt:Coat of arms of Mainz-2008 new.svg|100px|Mainzi vapp]]
| vapp = Coat of arms of Mainz-2008 new.svg
| vapi_link = [[Mainzi vapp]]
| vapi_link = [[Mainzi vapp]]
| pindala = 97,8
| pindala = 97,8
| elanikke = 199 200 (2010)
| elanikke = 199 200 (2010)
| lat_deg = 50
| lat_min = 00
| lat_ik = N
| lon_deg = 08
| lon_min = 16
| lon_ik = E
| asendikaart = Saksamaa
| asendikaart = Saksamaa
}}
}}

'''Mainz''' on linn [[Saksamaa]]l, [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaa pealinn. Asub [[Rein]]i ääres.
'''Mainz''' on linn [[Saksamaa]]l, [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaa pealinn. Asub [[Rein]]i ääres.


Mainzis elas ja töötas [[trükikunst]]i leiutaja [[Johannes Gutenberg]] ning seal asub [[Saksamaa]] üks suurimaid ülikoole [[Johannes Gutenberg Universität Mainz]], millel on rohkem kui 32 000 üliõpilast ning üle 150 instituudi ja kliiniku.
Mainzis elas ja töötas [[trükikunst]]i leiutaja [[Johannes Gutenberg]] ning seal asub [[Saksamaa]] üks suurimaid ülikoole [[Johannes Gutenbergi Mainzi ülikool]], millel on rohkem kui 32 000 üliõpilast ning üle 150 instituudi ja kliiniku.


Mainz on kaksiklinn. Kesklinna lähedalt läbib linna [[Rein]]i jõgi, mille telg on ühtlasi [[Rheinland-Pfalz]]i ning [[Hessen]]i liidumaa piiriks. Teisel kaldal asub kohe [[Wiesbaden]], mis on [[Hessen]]i liidumaa pealinn.
Mainz on kaksiklinn. Kesklinna lähedalt läbib linna [[Rein]]i jõgi, mille telg on ühtlasi [[Rheinland-Pfalz]]i ning [[Hessen]]i liidumaa piiriks. Teisel kaldal asub kohe [[Wiesbaden]], mis on [[Hessen]]i liidumaa pealinn.


===Ajalugu===
==Ajalugu==
Rooma provintsipealinna ''Moguntiacum''i rajati piiskopitool [[Rooma keisririik|Vana-Rooma aegadel]], kuid amet muutus tõeliselt tähtsaks pärast ülendamist peapiiskopkonnaks aastatel 780-782. Mainzi kiriklikku ja ilmalikku tähtsust dateeritakse alates Püha [[Bonifatius]]e saamisest piiskopitoolile aastal 747.
Rooma provintsipealinna ''Moguntiacum''i rajati piiskopitool [[Rooma keisririik|Vana-Rooma aegadel]], kuid amet muutus tõeliselt tähtsaks pärast ülendamist peapiiskopkonnaks aastatel 780-782. Mainzi kiriklikku ja ilmalikku tähtsust dateeritakse alates Püha [[Bonifatius]]e saamisest piiskopitoolile aastal 747.


32. rida: 26. rida:
Ilmalikustamistega, 1803. aasta ''[[Saksamaa mediatisatsioon|Reichsdeputationshauptschluss]]'' ([[Saksamaa mediatisatsioon]]), kaotas kuurvürstkond oma vasakkalda territooriumid [[Prantsusmaa Esimene Vabariik|Prantsusmaale]], paremkalda alad piki Maini Frankfurdist allavoolu [[Hessen-Darmstadti maakrahvkond|Hessen-Darmstadti]] ja [[Nassau hertsogkond|Nassau]] vürstidele ning Eichsfeldi ja Erfurdi [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigile]]. Kuurvürst [[Karl Theodor von Dalberg]] säilitas Aschaffenburgi ala kui [[Aschaffenburgi vürstkond|Aschaffenburgi vürstkonna]]. Aastal 1810 ühendas Dalberg Aschaffenburgi, [[Frankfurdi suurhertsogkond|Frankfurdi]], [[Wetzlari krahvkond|Wetzlari]], [[Hanau]] ja [[Fulda]], et moodustada aastal 1810 uus [[Frankfurdi suurhertsogkond|Frankfurdi suurhertsogkond]]. Dalberg astus tagasi aastal 1813 ja 1815. aasta [[Viini kongress]]iga jagati tema territooriumid [[Baieri kuningriik|Baieri kuningriigi]], [[Hesseni kuurvürstkond|Hessen-Kasseli kuurvürstkonna]], [[Hesseni suurhertsogkond|Hesseni suurhertsogkonna]] ja [[Frankfurdi vabalinn|Frankfurdi vabalinn]]a vahel.
Ilmalikustamistega, 1803. aasta ''[[Saksamaa mediatisatsioon|Reichsdeputationshauptschluss]]'' ([[Saksamaa mediatisatsioon]]), kaotas kuurvürstkond oma vasakkalda territooriumid [[Prantsusmaa Esimene Vabariik|Prantsusmaale]], paremkalda alad piki Maini Frankfurdist allavoolu [[Hessen-Darmstadti maakrahvkond|Hessen-Darmstadti]] ja [[Nassau hertsogkond|Nassau]] vürstidele ning Eichsfeldi ja Erfurdi [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigile]]. Kuurvürst [[Karl Theodor von Dalberg]] säilitas Aschaffenburgi ala kui [[Aschaffenburgi vürstkond|Aschaffenburgi vürstkonna]]. Aastal 1810 ühendas Dalberg Aschaffenburgi, [[Frankfurdi suurhertsogkond|Frankfurdi]], [[Wetzlari krahvkond|Wetzlari]], [[Hanau]] ja [[Fulda]], et moodustada aastal 1810 uus [[Frankfurdi suurhertsogkond|Frankfurdi suurhertsogkond]]. Dalberg astus tagasi aastal 1813 ja 1815. aasta [[Viini kongress]]iga jagati tema territooriumid [[Baieri kuningriik|Baieri kuningriigi]], [[Hesseni kuurvürstkond|Hessen-Kasseli kuurvürstkonna]], [[Hesseni suurhertsogkond|Hesseni suurhertsogkonna]] ja [[Frankfurdi vabalinn|Frankfurdi vabalinn]]a vahel.


⚫
== Välislingid ==

⚫
*[http://www.mainz.de/ Mainzi koduleht]
==Vaata ka==
==Vaata ka==
*[[Mainzi kuurvürstkond]]
*[[Mainzi kuurvürstkond]]
{{commons|Mainz}}


⚫
== Välislingid ==
⚫
[[Kategooria:Mainz| ]]
{{commonskat}}
⚫
[[Kategooria:Vana-Rooma linnad]]
⚫
*[http://www.mainz.de/ Mainzi koduleht]


⚫
{{Saksamaa linnad}}


[[Kategooria:Rheinland-Pfalzi linnad]]

⚫
[[Kategooria:Vana-Rooma linnad]]

⚫
[[Kategooria:Mainz| ]]
⚫
{{Saksamaa linnad}}

Redaktsioon: 18. juuli 2019, kell 18:31

Mainz
Pindala 97,8 km²
Elanikke 199 200 (2010)
Koordinaadid 50° 0′ N, 8° 16′ E
Mainz (Saksamaa)
Mainz

Mainz on linn Saksamaal, Rheinland-Pfalzi liidumaa pealinn. Asub Reini ääres.

Mainzis elas ja töötas trükikunsti leiutaja Johannes Gutenberg ning seal asub Saksamaa üks suurimaid ülikoole Johannes Gutenbergi Mainzi ülikool, millel on rohkem kui 32 000 üliõpilast ning üle 150 instituudi ja kliiniku.

Mainz on kaksiklinn. Kesklinna lähedalt läbib linna Reini jõgi, mille telg on ühtlasi Rheinland-Pfalzi ning Hesseni liidumaa piiriks. Teisel kaldal asub kohe Wiesbaden, mis on Hesseni liidumaa pealinn.

Ajalugu

Rooma provintsipealinna Moguntiacumi rajati piiskopitool Vana-Rooma aegadel, kuid amet muutus tõeliselt tähtsaks pärast ülendamist peapiiskopkonnaks aastatel 780-782. Mainzi kiriklikku ja ilmalikku tähtsust dateeritakse alates Püha Bonifatiuse saamisest piiskopitoolile aastal 747.

Mainzi peapiiskop-kuurvürst oli ka Saksamaa (üks kolmest Saksa-Rooma riigi titulaarkuningriigist, teised kaks olid Itaalia ja Burgundia) ülemkantsler ja sellisena esimene keisririigi kõigi kiriklike ja ilmalike vürstide seas ning allus ainult keisrile. Tema poliitiline roll, peamiselt osariikide ja keisri vahendajana, oli märkimisväärne.

Aastal 1793. märtsist kuni juulini eksisteeris Mainzis praeguse Saksamaa territooriumi esimene demokraatlik vabariik - Mainzi Vabariik (Mainzer Republik), mis asutati Prantsuse revolutsiooni mõjudel Mainzi Jakobiinide ordu Gesellschaft der Freunde der Freiheit und Gleichheit poolt.

Ilmalikustamistega, 1803. aasta Reichsdeputationshauptschluss (Saksamaa mediatisatsioon), kaotas kuurvürstkond oma vasakkalda territooriumid Prantsusmaale, paremkalda alad piki Maini Frankfurdist allavoolu Hessen-Darmstadti ja Nassau vürstidele ning Eichsfeldi ja Erfurdi Preisi kuningriigile. Kuurvürst Karl Theodor von Dalberg säilitas Aschaffenburgi ala kui Aschaffenburgi vürstkonna. Aastal 1810 ühendas Dalberg Aschaffenburgi, Frankfurdi, Wetzlari, Hanau ja Fulda, et moodustada aastal 1810 uus Frankfurdi suurhertsogkond. Dalberg astus tagasi aastal 1813 ja 1815. aasta Viini kongressiga jagati tema territooriumid Baieri kuningriigi, Hessen-Kasseli kuurvürstkonna, Hesseni suurhertsogkonna ja Frankfurdi vabalinna vahel.

Vaata ka

Välislingid

Saksamaa suurlinnad (üle 100 000 elaniku)
Üle 1 000 000 Saksamaa
Üle 500 000
Üle 200 000
Üle 100 000
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mainz&oldid=5396584"