Kasutaja:Maavesi/liivakast: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Maavesi (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Maavesi (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
46. rida: 46. rida:
===Kreeka ja Jugoslaavia invasioon===
===Kreeka ja Jugoslaavia invasioon===
[[File:Bundesarchiv Bild 183-L26888, Griechenland, Vorverhandlungen über Kapitulation.jpg|thumb|List (paremal) koos [[Waffen-SS]] kindral [[Sepp Dietrich]]iga (vasakul) Kreekas, aprill 1941.]]
[[File:Bundesarchiv Bild 183-L26888, Griechenland, Vorverhandlungen über Kapitulation.jpg|thumb|List (paremal) koos [[Waffen-SS]] kindral [[Sepp Dietrich]]iga (vasakul) Kreekas, aprill 1941.]]
Kreeka ja Jugoslaavia invasioon algas 6. aprillil 1941. List 12. armee koosnes neljast soomusdiviisist ja 11 motoriseeritud jalaväediviisist, ületades mitmekordselt oma vastased. [[Belgrad]]i okupeerisid Saksa väed 13. aprillil ja 27. aprillil [[Ateena]]. Sõjategevus Balkani lõppes 28. aprillil Briti vägede evakueerimisega. Balkanil osales List sadade tuhandete tsiviilisikute massimõrvades, andes käsu pantvangide võtmiseks represseerimis tapmisteks.

===1942 aasta suve ofensiiv ja ametist vabastamine===
1942. aasta juuli alguses juhtis List Väegrupp A, mis oli äsja moodustatud Väegrupp Südi jagunemisest sakslaste suvise ofensiivi Fall Blau ajal. Tema ülesanne oli vallutada [[Rostov]] ja seejärel edasi Kaukaasiasse kuni Bakuuni, et saada kontroll nafta rikka piirkonna üle. Saksa väed saavutasid kaks kuud järjest suuri edusamme, jõudes peaaegu Groznõini, umbes 650 km kaugusele Rostovist.

Augusti lõpuks oli aga nende edasiminek peatunud, peamiselt Nõukogude vastupanuvõime tugevnemise tõttu ning kütuse ja laskemoona kriitilise vähesuse tõttu, kuna väegrupp oli oma varudest nii kaugele jõudnud. Sakslastele valmistas veel raskusi see, et enamik Luftwaffe üksusi viidi augustis keskel minema, et toetada [[6. armee]] võitlust [[Stalingradis]].

Hitleri vihastas hoo kadumine ning kui List tegi ettepaneku paigutada mõningad peatunud üksused teisele, vähem liikunud rinde osale, et aidata kaasa Nõukogude jõudude hävitamisele, vabastas Hitler ta 9. septembril ametist ja püüdis väegruppi ise juhtida. 22. novembril 1942 määras ta väegruppi ülemaks [[Paul Ludwigi Ewald von Kleist]]i. List veetis ülejäänud sõja oma kodus ega naasnud aktiivsesse teenistusse.


==Kohtupidamine==
[[File:List&Kuntze.jpg|thumb|right|Willhelm List (vasakul) ja [[Walter Kuntze]] (paremal) jalutamas vangla hoovis kohtupidamise ajal]]

Redaktsioon: 16. juuli 2019, kell 13:56

Willhelm List
List kindralina
Sündinud 14. mai, 1880
Ulm, Saksa keisririik
Surnud 17. august, 1971
Garmisch-Partenkirchen, Lääne-Saksamaa
Teenistus Saksa keisririik
Weimari vabariik
Kolmas Reich
Teenistusaeg 1898-1942
Auaste Kindralfeldmarssal
Juhtinud 14. armee
12. armee
Väegrupp A
Sõjad/lahingud

Esimene maailmasõda


Teine maailmasõda

Autasud Raudristi Rüütlirist

Wilhelm List (14. mai 1880 - 17. august 1971) oli II maailmasõja ajal Saksamaa sõjaväelane, kelle pärast sõda USA sõjakohus mõistis sõjakuritegudes süüdi. List juhtis 14. armeed Poola sissetungis ja 12. armeed Prantsusmaa, Jugoslaavia ja Kreeka alistamisel. 1941. aastal juhtis ta Saksamaa ja Jugoslaavia okupatsiooni eest vastutavaid Kagu-Euroopa vägesid. 1942. aasta juulis nimetati Lõuna-Venemaal Saksamaa suve ofensiivi ajal Väegrupp A ülemaks, vastutades rünnaku eest Kaukaasia ja Bakuu suunas.

Pärast sõda süüdistati Listi sõjakuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes. Ta mõisteti süüdi ja mõisteti eluaegseks vangistuseks. List vabastati aga varakult ja ta suri 1971. aastal.


Lapsepõlv ja karjäär

List sündis 1880. aastal Oberkirchbergis ning astus Baieri armeesse 1898. aastal; 1913. aastal liitus ta kindralstaabis ja teenis I maailmasõjas staabiülemana. Pärast sõda jäi List Reichswehrisse. Aastaks 1932 edutati ta kindraleitnandiks. 1938. aastal, pärast Austria Anschlussi, vastutas List Austria relvajõudude integreerimise eest Wehrmachti.


Teine maailmasõda

1939. aastal juhtis List Saksa 14. armeed Poola sissetungis. Listi ülesandeks oli jõuda oma sõjaväega Lõuna-Poolasse kohe sissetungi alguses, mille eesmärk oli püüda Poola väed kotti. Pärast Poola alistumist, mida kiirendas riigi idaosa okupeerimine Nõukogude vägede poolt (Molotovi – Ribbentropi paktis kokku lepitud), List ja tema armee jäid Poolasse okupatsioonivõimudeks.

Prantsusmaa invasioon

Saksa ja Hollandi vahelise suurte süüdistuste ajal 1940. aasta maist juunini jäi 14. armee Poolasse, kuid see ei olnud nii tema ülemaga. 1940. aasta mais juhtis List 12. armeed Prantsusmaa langemisel. 12. armee oli Väegrupp A-sse kuuluv üksis Gerd von Rundstedti juhtimisel. Just see väegrupp murdis läbi Ardennide edukalt ja tegi seejärel läbimurde 15. mail 1940, mis tekitas paanikat Prantsuse vägedes ja lõikas Briti ekspeditsiooniväed tagalast ära.

Pärast seda edukat kampaaniat oli List üks kaheteistkümnest kindralist, kelle Hitler ülendas kindralfeldmarssaliks 1940. aasta kindralfeldmarssalite tseremoonia ajal. 1941. aasta alguses liikusid Saksa väed pidevalt Kolmanda Reichi idapiirile, valmistudes operatsioon Barbarossaks, mis oli Saksamaa sissetung Nõukogude Liitu. OKW uskus, et enne Barbarossa käivitamist oleks vaja kõrvaldada võimalus Kreeklaste sekkumiseks operatsiooniga mille koodnimi oli Marita. List delegeeriti läbirääkimisteks Bulgaaria peastaabiga. Allkirjastati salajane leping, mis lubas Saksa vägede vaba liikumist Bulgaaria territooriumil. 28.-29. Veebruari 1941. aasta öösel asusid Bulgaariasse Saksamaa väed, sealhulgas List, kes juhtis nüüd 12. armeed. Bulgaaria liitus järgmisel päeval kolmikpaktiga.

Kreeka ja Jugoslaavia invasioon

List (paremal) koos Waffen-SS kindral Sepp Dietrichiga (vasakul) Kreekas, aprill 1941.

Kreeka ja Jugoslaavia invasioon algas 6. aprillil 1941. List 12. armee koosnes neljast soomusdiviisist ja 11 motoriseeritud jalaväediviisist, ületades mitmekordselt oma vastased. Belgradi okupeerisid Saksa väed 13. aprillil ja 27. aprillil Ateena. Sõjategevus Balkani lõppes 28. aprillil Briti vägede evakueerimisega. Balkanil osales List sadade tuhandete tsiviilisikute massimõrvades, andes käsu pantvangide võtmiseks represseerimis tapmisteks.

1942 aasta suve ofensiiv ja ametist vabastamine

1942. aasta juuli alguses juhtis List Väegrupp A, mis oli äsja moodustatud Väegrupp Südi jagunemisest sakslaste suvise ofensiivi Fall Blau ajal. Tema ülesanne oli vallutada Rostov ja seejärel edasi Kaukaasiasse kuni Bakuuni, et saada kontroll nafta rikka piirkonna üle. Saksa väed saavutasid kaks kuud järjest suuri edusamme, jõudes peaaegu Groznõini, umbes 650 km kaugusele Rostovist.

Augusti lõpuks oli aga nende edasiminek peatunud, peamiselt Nõukogude vastupanuvõime tugevnemise tõttu ning kütuse ja laskemoona kriitilise vähesuse tõttu, kuna väegrupp oli oma varudest nii kaugele jõudnud. Sakslastele valmistas veel raskusi see, et enamik Luftwaffe üksusi viidi augustis keskel minema, et toetada 6. armee võitlust Stalingradis.

Hitleri vihastas hoo kadumine ning kui List tegi ettepaneku paigutada mõningad peatunud üksused teisele, vähem liikunud rinde osale, et aidata kaasa Nõukogude jõudude hävitamisele, vabastas Hitler ta 9. septembril ametist ja püüdis väegruppi ise juhtida. 22. novembril 1942 määras ta väegruppi ülemaks Paul Ludwigi Ewald von Kleisti. List veetis ülejäänud sõja oma kodus ega naasnud aktiivsesse teenistusse.


Kohtupidamine

Willhelm List (vasakul) ja Walter Kuntze (paremal) jalutamas vangla hoovis kohtupidamise ajal