Muudatused

Jump to navigation Jump to search
P
resümee puudub
*[[Senat]] (liikmeid 300–600) – Rooma riiki valitsev [[riiginõukogu]], mis koosnes senaatoritest (ld k ''senex'' – vanamees, rauk). Senaatoriteks olid endised ja ametis olevad magistraadid, kes kujundasid riigi [[sisepoliitika|sise-]] ja [[välispoliitika]]t, juhtisid sõjandust ja rahaasju ning esitasid rahvakoosolekule [[seaduseelnõu]]sid.
*Rahvakoosolek – ühtne rahvakoosolek puudus (hääletati sõja[[väeosa]]de või elamispiirkondade kaupa); rahvakoosolekul valiti magistraate ning hääletati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid.
{{Vaata|Rooma Senat}}, ''[[SPQR]]''
 
Kõik Itaalia kogukonnad olid ühel või teisel moel Roomale allutatud, kuid nende allumistingimused olid erinevad ja vastavad lepped sõlmitud igaühega eraldi. [[Poliitika]]ga "[[jaga ja valitse]]" (''divide et impera'') püüti vähendada alistatute suutlikkust moodustada Roomale ühist vastasrinda. Osa Apenniini poolsaare kogukondi (nt [[latiinid]]) oli saanud kas täielikud või piiratud Rooma kodanikuõigused ja kuulusid [[munitsiipium]]itena (''municipium'') Rooma kui linnriigi koosseisu.
Rooma võimu ajajärgu alguses jäeti Kreeka linnadele [[autonoomia]], kuid nad maksustati ja allutati Rooma Makedoonia provintsi asevalitsejale. [[86 eKr]] vallutas ja rüüstas [[Lucius Cornelius Sulla]] Ateena, mis oli ühinenud [[Pontos (riik)|Pontos]]e kuninga [[Mithridates VI]]-ga Rooma vastu.
 
{{vaata|Makedoonia sõjad}}, ''[[Esimene Makedoonia sõda]] (214–205 eKr), [[Teine Makedoonia sõda]] (200–197 eKr), [[Kolmas Makedoonia sõda]] (171–168 eKr), [[Neljas Makedoonia sõda]] (150–148 eKr)''.
[[Pilt:Asia Minor 188 BCE.jpg|pisi|250px|vasakul|[[Väike-Aasia]] [[188 eKr]] pärast Apameia rahulepingut]]
 
[[Pilt:Map Gallia Tribes Towns.png|pisi|[[Gallia]] alad 58 eKr]]
{{Vaata|Gallia Narbonensis}}
6. sajand eKr olid [[Suur-Kreeka|kreeka kolonistid]] rajanud püsiasustuse Massalias, tänapäeva [[Marseille]] kohal, Massaliast sai üks suuremaid kaubasadamaid [[antiikmaailm]]as. Massalialased rajasid ka rea väikseid kolooniaid ja kaubapunkte piki rannikut. 2. sajandil eKr pöördus Massalia rahvas Rooma poole abipalvega [[liguurid]]e vastu. Rooma leegionid sisenesid Provence'i kolmel korral, aastal 181 eKr surusid roomlased maha liguuride ülestõusu [[Genova]] lähistel, alistasid roomlased [[Alpid]]e ja [[Apenniinid]]e vahel elavad [[keldid]] ja aastal 154 eKr alistas Rooma [[konsul]] Optimus [[oxybiid]] ja [[decietid]], kes ründasid Antibes'i ning aastal 125 eKr surusid roomlased maha keldi hõimude liidu ülestõusu. Pärast seda lahingut otsustasid roomlased rajada [[Provence]]'is püsiasustuse. Aastal 122 eKr ehitasid roomlased keldi linna Entremont'iEntremonti kõrvale uue linna, [[Aix-en-Provence|Aquae Sextiae]]. Aastal 118 eKr asutasid nad [[Narbonne]]'i ja [[121 eKr]] moodustati Alpide taga, Lõuna-[[Gallia]]s [[Gallia Narbonensis]]'<nowiki/>e provints ([[Septimaania]] ja [[Languedoc]]i alad, [[Sevennid]]e mäestikust [[Alpid]]eni). 50. aastatel eKr vallutasid Rooma väed kogu [[Gallia]], nn [[Gallia sõjad|Gallia sõdades]].
{{Vaata|Provence'i ajalugu}}
 
==Hilise vabariigi periood==
Hilise vabariigi periood (133–30 eKr) oli Rooma vabariigis teravate sisevastuolude ja kodusõdade aeg, mil vabariiklik võimukorraldus asendus järkjärgultjärk-järgult [[monarhia]]ga.
 
===Kodusõjad ja vabariigi langus===
[[Pilt:1stMithritadicwar89BC.png|pisi|vasakul|[[Väike-Aasia]] ja [[Lähis-Ida]] enne 1. Mithridatese sõda, 89 eKr]]
Pärast Liitlassõda alustas Pontose kuningas Mithridates Rooma idapoolsete provintside vallutamist ning tungis Kreekasse. [[Lucius Cornelius Sulla]] ([[138 eKr]]–[[78 eKr]]) valiti ta 88 eKr senati poolt [[Konsul (Vana-Rooma)|konsul]]iks ning pidi juhtima armeed [[Pontose kuningriik|Pontose]] kuninga [[Mithridates VI]] vastu, kes oli Rooma idaprovintsidesse tunginud. Kuid Gaius Marius tahtis ise armeed juhtida ning kahe väejuhi vahel puhkes konflikt. Seaduslikult oleks väge juhtima pidanud konsul Sulla, ent kuna Gaius Mariusel oli palju toetajaid, siis kinnitas rahvakoosolek armeejuhiks just Gaius Mariuse. Sulla keeldus Assamblee teguviisi tunnustamast ning ta liikus itta, [[Nola]]sse, kus teda ootas Mithridatese vastu võitlemiseks mõeldud armee. Sulla käskis leegionidel Assamblee käske eirata ja tunnustada teda armee õige juhina. Leegionid nõustusid antud käskudega ning kohale saabunud Assamblee esindajad loobiti sõdurite poolt kividega surnuks. Seejärel võttis Sulla endaga kuus [[leegion]]i ning marssis nendega Rooma, et alustada [[kodusõda]]. Ükski Rooma armee polnud kunagi varem Rooma peale marssinud, see oli seadusega ning vana traditsiooni kohaselt keelatud. Sulla vallutas [[88 eKr]] Rooma ning Marius pidi Aafrikasse maapakku minema.
{{vaata|Sulla esimene kodusõda}} ''(88–87 eKr)''
 
====Sulla teine kodusõda====
 
{{vaata|Lepiduse mäss}}, (77 eKr) ehk konsul [[Marcus Aemilius Lepidus]]e mäss Sulla režiimi vastu. Mäss suruti maha.
{{vaata|Catilina vandenõu}}, (63–62 eKr) senati ja poliitik [[Lucius Sergius Catilina]] toetajate vahel, tulemuseks senati võit.
 
===Pontose kuningriigi vallutamine===
Julius Caesar alustas [[49 eKr]] [[Rubico]]t ületades [[Rooma kodusõjad|kodusõda]], mille ta võitis ja kuulutas ennast eluaegseks Rooma [[diktaator]]iks. [[Caesari kodusõda]] (49–45 eKr), peeti Julius Caesari ja senati [[optimaadid|optimaatide]] [[Fraktsioon (institutsioon)|fraktsiooni]], mida esialgu juhtis [[Gnaeus Pompeius Magnus]], vahel ja lõppes Caesari võiduga.
 
Caesar ületas [[Rubico]], piirijõe tema provintsi ''Gallia Cisalpinaga''', millega puhkes kodusõda, kuna provintsi valitsejal oli keelatud sõjaväega oma valitsemispiirkonnast lahkuda. Senat tegi Pompeiusele ülesandeks [[Rooma]] linna kaitsmise. 49. aasta lõpus eKr anti Pompeiusele ülemjuhataja volitused, ent lõhestatus tema leeris jätkus. Jaanuaris [[48 eKr]] maabus Caesar Kreekas ning mõlemad armeed marssisid [[Dyrrhachium]]i, kus Caesar [[Dyrrhachiumi lahing]]us oleks äärepealt kaotanud. [[Pharsalose lahing]]us [[Tessaalia]]s sai Pompeius [[9. august]]il 48 eKr hävitavalt lüüa.
 
46 eKr vallutati Caesari vägede poolt poolt Ida-[[Numiidia]], kuna Numiidia kuningas toetas Caesari kodusõjas [[Pompeius]]t.

Navigeerimismenüü