Iiri näljahäda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 14. juuli 2019, kell 16:39

Iiri näljahäda ehk Suur näljahäda (iiri keeles an Gorta Mór, inglise keeles the Great Famine või the Great Hunger) oli hulgalise nälgimise, haiguste, ikalduse ja massilise väljarände periood Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi koosseisu kuulunud Iirimaal aastatel 1845–1852.

Seda kriisi on nimetatud ka Iiri kartuliikalduseks, sest neil aastatel hävitas kartulimädanik täielikult kartuli iirlaste toidulaualt, millest oli ajalooliselt ja kombekohaselt sõltuv 2/5 rahvastikust. Näljahäda jooksul suri ligikaudu miljon inimest ning teist sama palju emigreerus Suurbritannia saarele ja sealtkaudu, või otse, Põhja-Ameerikasse ja Austraaliasse. Emigrante kohale toimetavaid laevu kutsuti rahvasuus "kirstulaevadeks", kuna märkimisväärne osa inimestest suri teekonnal, millele tuli ka toidupoolis ise kaasa võtta. Näiteks moodustasid 1860. aastatel New Yorgi üle miljonilisest elanikkonnast neljandiku iirlased, kes elasid enamasti nn slummides, olles odavam tööjõud kui kohalikud orjusest vabanenud mustanahalised. Linnas valmis aastakümneid hiljem mandri üks suurimaid sakraalehitisi — Püha Patricku katedraal.

Iirimaa kaotas oma kaheksamiljonilisest rahvaarvust umbes neljandiku. Seejärel suhted Briti krooniga halvenesid ning pinged kohalike inglastest mõisnikega kasvasid. See olukord oli katoliikliku Iirimaa iseseisvumiseni viinud sündmuste üks ajendeid.

Vaata ka

Iirlaste emigratsioon

@@ 4. rida: / 4. rida: @@
 [[Fail:62 species of plants on the sloping hill of the Irish Hunger Memorial..JPG|pisi|Iiri näljahäda memoriaal [[New York|New Yorgis]]]]
-Seda kriisi on nimetatud ka Iiri kartuliikalduseks, sest neil aastatel hävitas [[kartulimädanik]] täielikult [[kartul]]i iirlaste toidulaualt, millest oli ajalooliselt ja kombekohaselt sõltuv 2/5 rahvastikust. Näljahäda jooksul suri ligikaudu miljon inimest ning teist sama palju emigreerus [[Suurbritannia saar]]ele ja sealtkaudu, või otse, [[Põhja-Ameerika]]sse ja [[Austraalia manner|Austraaliasse]]. Emigrante kohale toimetavaid laevu kutsuti rahvasuus "[[kirstulaevad]]eks", kuna märkimisväärne osa inimestest suri teekonnal, millele tuli ka toidupoolis ise kaasa võtta. Näiteks moodustasid 1860. aastatel [[New York|New Yorgi]] üle miljonilisest elanikkonnast neljandiku iirlased, kes elasid enamasti nn [[slumm]]ides, olles odavam tööjõud kui kohalikud orjusest vabanenud mustanahalised. Linnas valmis aastakümneid hiljem mandri üks suurimaid sakraalehitisi — [[St. Patrick's Cathedral (Midtown Manhattan)|Püha Patriku katedraal]].
+Seda kriisi on nimetatud ka Iiri kartuliikalduseks, sest neil aastatel hävitas [[kartulimädanik]] täielikult [[kartul]]i iirlaste toidulaualt, millest oli ajalooliselt ja kombekohaselt sõltuv 2/5 rahvastikust. Näljahäda jooksul suri ligikaudu miljon inimest ning teist sama palju emigreerus [[Suurbritannia saar]]ele ja sealtkaudu, või otse, [[Põhja-Ameerika]]sse ja [[Austraalia manner|Austraaliasse]]. Emigrante kohale toimetavaid laevu kutsuti rahvasuus "[[kirstulaevad]]eks", kuna märkimisväärne osa inimestest suri teekonnal, millele tuli ka toidupoolis ise kaasa võtta. Näiteks moodustasid 1860. aastatel [[New York|New Yorgi]] üle miljonilisest elanikkonnast neljandiku iirlased, kes elasid enamasti nn [[slumm]]ides, olles odavam tööjõud kui kohalikud orjusest vabanenud mustanahalised. Linnas valmis aastakümneid hiljem mandri üks suurimaid sakraalehitisi — [[St. Patrick's Cathedral (Midtown Manhattan)|Püha Patricku katedraal]].
 [[Iirimaa]] kaotas oma kaheksamiljonilisest rahvaarvust umbes neljandiku. Seejärel suhted [[Victoria (Suurbritannia kuninganna)|Briti kroon]]iga halvenesid ning pinged kohalike inglastest mõisnikega kasvasid. See olukord oli [[Katoliiklus|katoliikliku]] Iirimaa iseseisvumiseni viinud sündmuste üks ajendeid.