Mäger: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P Tühistati kasutaja 82.131.54.166 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Jekaterina.ovtsinnikova.
Märgis: Tühistamine
20. rida: 20. rida:


== Elupaik ==
== Elupaik ==
Mäger elab urgudes, mida aastakümneid kasutades võivad a suured "mägralinnakud". Sellised linnakud võivad olla mitme korrusega ja üle 100 urusuudmega. Elab monogaamsete paaridena, vahel mitu perekonda koos. Mäger saab urge teha vaid sinna kus on põhjavesi võimalikult sügaval ja kuhu ei koguneks pinnavett. Eelistab liigirikkaid segametsi, kuid urge on leitud ka kuivadest männikutest ja isegi rabasaartelt. Tema urgusid kasutavad hiljem teised loomad, näiteks [[kährik]]ud.
Mäger elab urgudes, mida aastakümneid kasutades võivad moodustuda suured "mägralinnakud". Sellised linnakud võivad olla mitme korrusega ja üle 100 urusuudmega. Elab monogaamsete paaridena, vahel mitu perekonda koos. Mäger saab urge teha vaid sinna kus on põhjavesi võimalikult sügaval ja kuhu ei koguneks pinnavett. Eelistab liigirikkaid segametsi, kuid urge on leitud ka kuivadest männikutest ja isegi rabasaartelt. Tema urgusid kasutavad hiljem teised loomad, näiteks [[kährik]]ud.


== Eluviis ==
== Eluviis ==

Redaktsioon: 9. juuli 2019, kell 15:59

Mäger

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Kiskjalised Carnivora
Sugukond Kärplased Mustelidae
Perekond Mäger Meles
Liik Mäger
Binaarne nimetus
Meles meles

Mäger (Meles meles) on kärplaste sugukonda kuuluv kiskjaline.

Elupaik

Mäger elab urgudes, mida aastakümneid kasutades võivad moodustuda suured "mägralinnakud". Sellised linnakud võivad olla mitme korrusega ja üle 100 urusuudmega. Elab monogaamsete paaridena, vahel mitu perekonda koos. Mäger saab urge teha vaid sinna kus on põhjavesi võimalikult sügaval ja kuhu ei koguneks pinnavett. Eelistab liigirikkaid segametsi, kuid urge on leitud ka kuivadest männikutest ja isegi rabasaartelt. Tema urgusid kasutavad hiljem teised loomad, näiteks kährikud.

Eluviis

Mäger on peamiselt öise eluviisiga, alustades oma toiduotsingutega hämaras. Öine toiduring võib kujuneda mitme kilomeetri pikkuseks, kuid see sõltub elupaigast ning toidu kättesaadavusest.

Toitumine

Segatoiduline. Aeglase ja kohmaka liikumisega ei ole võimeline mäger saaki jälitama. Toidub ussidest, tõukudest, linnupoegadest ja -munadest, hiirtest, sisalikest, konnadest, ka raipest, marjadest, seentest, juurtest. Sügisese intensiivse toitumisega kogub talveks endale rasvavarud, mis võivad moodustada 50...60% kehakaalust

Välislingid