Aidu võidualtar: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pajusi→Põltsamaa
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Aidu lahingu mälestusmärk.JPG|pisi|Aidu lahingu mälestusmärk]]
[[Pilt:Aidu lahingu mälestusmärk.JPG|pisi|Aidu lahingu mälestusmärk]]
'''Aidu võidualtar''' ehk '''Aidu Ohvri Altar''' (ka ''Vabadussõja Aidu lahingu mälestusmärk'', ''Aidu lahingu mälestussammas'') on [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] mälestussammas [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] [[Aidu (Põltsamaa)|Aidu]] külas.
'''Aidu võidualtar''' ehk '''Aidu ohvri altar''' (ka ''Vabadussõja Aidu lahingu mälestusmärk'', ''Aidu lahingu mälestussammas'') on [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] mälestussammas [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] [[Aidu (Põltsamaa)|Aidu]] külas.


[[4. jaanuar]]il 1919 peetud [[Aidu lahing]]uga peatati enamlaste rünnak [[Põltsamaa]]le. Altar tähistab kohta, kuhu jõudis kõige kaugemale tunginud punaarmeelane. Ohvri Altari kavandi joonistas [[Eduard Järv]]. Mälestusmärk avati 23. juunil 1929.
[[4. jaanuar]]il 1919 peetud [[Aidu lahing]]uga peatati bolševike rünnak [[Põltsamaa]]le. Altar tähistab kohta, kuhu jõudis kõige kaugemale tunginud punaarmeelane. Ohvri Altari kavandi joonistas [[Eduard Järv]]. Mälestusmärk avati 23. juunil 1929.


1932. aastal istutati mälestusmärgi juurde kaks tamme, millest üks on säilinud. 4. jaanuaril 1934 istutas 2. üksik jalaväepataljon Aidu lahingu mälestuseks Aidust toodud tamme Tartu Lembitu kasarmute väljakule.
1932. aastal istutati mälestusmärgi juurde kaks tamme, millest üks on säilinud. 4. jaanuaril 1934 istutas 2. üksik jalaväepataljon Aidu lahingu mälestuseks Aidust toodud tamme Tartu Lembitu kasarmute väljakule.
8. rida: 8. rida:
Mälestusmärk õhiti 1940. aasta sügisel ja purustati lõplikult 1965. aastal.
Mälestusmärk õhiti 1940. aasta sügisel ja purustati lõplikult 1965. aastal.


23. juunil 1989 taastati mälestusmärk algsel kujul ja endises kohas [[Jõgeva–Põltsamaa maantee]] ääres.<ref>Ly Lehtmets: Kivid kõnelevad - Ajaloolisi rännakuid, Toronto 2004, ISBN 0974735507</ref>
23. juunil 1989 taastati mälestusmärk algsel kujul ja endises kohas [[Jõgeva–Põltsamaa maantee]] ääres.<ref>Ly Lehtmets. Kivid kõnelevad - Ajaloolisi rännakuid, Toronto 2004, ISBN 0974735507</ref>


Mälestusmärk on arvele võetud [[ajaloomälestis]]ena.
Mälestusmärk on arvele võetud [[ajaloomälestis]]ena.
16. rida: 16. rida:


==Välislingid==
==Välislingid==
*{{kultuurimälestis|27108}}
* {{kultuurimälestis|27108}}


[[Kategooria:Jõgeva maakonna kultuurimälestised]]
[[Kategooria:Jõgeva maakonna kultuurimälestised]]

Redaktsioon: 6. juuli 2019, kell 20:01

Aidu lahingu mälestusmärk

Aidu võidualtar ehk Aidu ohvri altar (ka Vabadussõja Aidu lahingu mälestusmärk, Aidu lahingu mälestussammas) on Vabadussõja mälestussammas Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Aidu külas.

4. jaanuaril 1919 peetud Aidu lahinguga peatati bolševike rünnak Põltsamaale. Altar tähistab kohta, kuhu jõudis kõige kaugemale tunginud punaarmeelane. Ohvri Altari kavandi joonistas Eduard Järv. Mälestusmärk avati 23. juunil 1929.

1932. aastal istutati mälestusmärgi juurde kaks tamme, millest üks on säilinud. 4. jaanuaril 1934 istutas 2. üksik jalaväepataljon Aidu lahingu mälestuseks Aidust toodud tamme Tartu Lembitu kasarmute väljakule.

Mälestusmärk õhiti 1940. aasta sügisel ja purustati lõplikult 1965. aastal.

23. juunil 1989 taastati mälestusmärk algsel kujul ja endises kohas Jõgeva–Põltsamaa maantee ääres.[1]

Mälestusmärk on arvele võetud ajaloomälestisena.

Viited

  1. Ly Lehtmets. Kivid kõnelevad - Ajaloolisi rännakuid, Toronto 2004, ISBN 0974735507

Välislingid