Mäger: erinevus redaktsioonide vahel
elupaik, eluviis, toitumine |
Resümee puudub |
||
20. rida: | 20. rida: | ||
== Elupaik == |
== Elupaik == |
||
Mäger elab urgudes, mida aastakümneid kasutades võivad |
Mäger elab urgudes, mida aastakümneid kasutades võivad a suured "mägralinnakud". Sellised linnakud võivad olla mitme korrusega ja üle 100 urusuudmega. Elab monogaamsete paaridena, vahel mitu perekonda koos. Mäger saab urge teha vaid sinna kus on põhjavesi võimalikult sügaval ja kuhu ei koguneks pinnavett. Eelistab liigirikkaid segametsi, kuid urge on leitud ka kuivadest männikutest ja isegi rabasaartelt. Tema urgusid kasutavad hiljem teised loomad, näiteks [[kährik]]ud. |
||
== Eluviis == |
== Eluviis == |
Redaktsioon: 6. juuli 2019, kell 02:27
Mäger | |
---|---|
| |
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Imetajad Mammalia |
Selts |
Kiskjalised Carnivora |
Sugukond |
Kärplased Mustelidae |
Perekond |
Mäger Meles |
Liik |
Mäger |
Binaarne nimetus | |
Meles meles | |
|
Mäger (Meles meles) on kärplaste sugukonda kuuluv kiskjaline.
Elupaik
Mäger elab urgudes, mida aastakümneid kasutades võivad a suured "mägralinnakud". Sellised linnakud võivad olla mitme korrusega ja üle 100 urusuudmega. Elab monogaamsete paaridena, vahel mitu perekonda koos. Mäger saab urge teha vaid sinna kus on põhjavesi võimalikult sügaval ja kuhu ei koguneks pinnavett. Eelistab liigirikkaid segametsi, kuid urge on leitud ka kuivadest männikutest ja isegi rabasaartelt. Tema urgusid kasutavad hiljem teised loomad, näiteks kährikud.
Eluviis
Mäger on peamiselt öise eluviisiga, alustades oma toiduotsingutega hämaras. Öine toiduring võib kujuneda mitme kilomeetri pikkuseks, kuid see sõltub elupaigast ning toidu kättesaadavusest.
Toitumine
Segatoiduline. Aeglase ja kohmaka liikumisega ei ole võimeline mäger saaki jälitama. Toidub ussidest, tõukudest, linnupoegadest ja -munadest, hiirtest, sisalikest, konnadest, ka raipest, marjadest, seentest, juurtest. Sügisese intensiivse toitumisega kogub talveks endale rasvavarud, mis võivad moodustada 50...60% kehakaalust