Kaitseliit: erinevus redaktsioonide vahel
219. rida: | 219. rida: | ||
*Narva Maleva Teataja |
*Narva Maleva Teataja |
||
*[[Petseri Maleva Teataja]] |
*[[Petseri Maleva Teataja]] |
||
*Saaremaa Maleva Teataja |
|||
*Sakalamaa Maleva Teataja |
*Sakalamaa Maleva Teataja |
||
*Tartumaa Maleva Teataja |
*Tartumaa Maleva Teataja |
Redaktsioon: 5. juuli 2019, kell 16:44
See artikkel räägib Eesti organisatsioonist; Soome kaitseliidu kohta vaata artiklit Kaitseliit (Soome). |
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2013) |
See artikkel vajab ajakohastamist. |
Kaitseliidu vapp | |
Asutatud |
11. november 1918 taasasutati 17. veebruaril 1990 |
---|---|
Eesmärk | Eesti iseseisvuse kaitse |
Asukoht | Toompea 8, Tallinn 10142 |
Liikmed |
16 000 inimest, koos eriorganisatsioonidega 25 000[2] |
Juhtkond | kindralmajor Meelis Kiili (2012–) |
Peaorgan | Kaitseministeerium |
Emaorganisatsioon | Eesti kaitsejõud |
Allorganisatsioonid |
Kaitseliidu Tallinna Malev Harju malev Rapla malev Alutaguse malev Viru malev Jõgeva malev Järva malev Pärnumaa malev Lääne malev Lääne maleva Hiiumaa malevkond Saaremaa malev Tartu malev Sakala Malev Valgamaa malev Võrumaa malev Põlva malev |
Veebileht | Kaitseliidu koduleht |
Kaitseliit on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev Eesti riigikaitseorganisatsioon ja Eesti kaitsejõudude üks osa Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseliidu liiget nimetatakse kaitseliitlaseks.
Juhtimine
Kaitseliidu ülem on kindralmajor Meelis Kiili.
Kaitseliidu ülem allub kaitseväe juhatajale.
Kaitseliidu ülema tööorgan – Kaitseliidu Peastaap – asub Tallinnas. Lisaks osalevad Kaitseliidu juhtimises vanematekogu ja keskjuhatus.
Ülemaid, välja arvatud Kaitseliidu ülemat, Kaitseliidu Peastaabi ja selle osakondade ülemaid, nimetatakse Kaitseliidus pealikeks.
Isikkoosseis ja ülesehitus
Liikmeskond
Kaitseliidu koosseisus on umbes 16 000 kaitseliitlast, koos eriorganisatsioonidega 25 000 inimest[3]. Kaitseliitlased jagunevad tegev-, toetaja-, au- ja noorliikmeteks. Kaitseliidu liikmeks võetakse isikuid, kes vastavad organisatsiooni nõuetele ja kellel on liikmete seast 2 soovitajat. Osa Kaitseliidu tegevust juhtivaid ohvitsere ja allohvitsere on kaadrikaitseväelased. Kaitseliidu liikmete hulgas on avaliku elu tegelasi.
Struktuur
Maakaitseringkonda juhib maakaitseringkonna pealik, kes allub vahetult Kaitseliidu ülemale, maakaitseringkonnad koos vastutusalasse kuuluvate malevatega
- Põhja maakaitseringkond[4]
- Kirde maakaitseringkond
- Lääne maakaitseringkond
- Pärnumaa,
- Lääne, (Hiiumaal on Lääne maleva Hiiumaa malevkond),
- Saaremaa,
- Lõuna maakaitseringkond
Eriorganisatsioonid
Kaitseliidu tegevust toetavad ja järelkasvu valmistavad ette järgmised eriorganisatsioonid:
Väljaõpe ja tegevus
Kaitseliit arendab nii riigikaitse-, sisekaitse- ja päästealast kui ka seltskondlikku tegevust. Enamus tegevusest ja üritustest toimub nädalavahetustel või muul töövälisel ajal. Tegevus on üldjuhul territoriaalse suunitlusega.
Riigikaitse
Kaitseliitlased läbivad organisatsiooni astudes Kaitseliidu tegevliikme sõdurioskuste kursuse (SOK, varem ka TSOBKkl, BÕK) ja hiljem vajalikud eriala täiendkoolitused. Ajateenistuse läbimise järel Kaitseliitu astunud läbivad baasõppe ja erialakoolituse tavaliselt osaliselt. Kaitseliidu Koolis Alus saab omandada reservrühmaülema ettevalmistuse. Samuti saab organisatsioonis omandada reservjaoülema ettevalmistuse. Paljud kaitseliitlased arendavad end sõjalisel alal ka ise.
Kaitseliidu väliharjutused, õppepäevad ja laskeharjutused toimuvad tavaliselt kuni kord kuus territoriaalpõhimõttel moodustatud jagude, rühmade või kompaniide koosseisus. Kaitseliidu allüksused osalevad sageli kaitseväe väliõppustel, sealhulgas tavaliselt ka ajateenistustsükli lõpuõppusel "Kevadtorm". Kaitseliidu väliharjutustel pööratakse suurt rõhku väikeste üksuste iseseisvale võitlusele ja initsiatiivile.
Alates 2003 osalevad kaitseliitlased Kaitseväe väeosade-asutuste linnakute palgalises valveteenistuses.
Alates 2004 on kaitseliitlaste baasil moodustatud rühmad osalenud välisoperatsioonidel.
Sisekaitse ja pääste
Pärast 2000. aastat on hakatud Kaitseliidus tähelepanu pöörama abipolitseinike ettevalmistusele ja päästealasele valmidusele, mis on osutunud vajalikeks tsiviilülesannetes, kuid sellegipoolest on organisatsiooni põhieesmärgid riigikaitselised. Kaitseliitlased on osalenud loodusõnnetuste ja tulekahjude likvideerimisel. Organisatsioonis on antud päästealast koolitust. Abipolitseinike osatähtsus on suurenenud just 2000. aastail. Eriti tõhusaks osutus kaitseliitlastest abipolitseinike kaasamine 2007. aasta aprillisündmuste aegu.
Muu tegevus
Liikmetele teabe edastamiseks ja üldiste administratiivotsuste vastuvõtmiseks korraldatakse perioodiliselt allüksuste infotunde ja koosolekuid.
Lisaks paramilitaarsele tegevusele on Kaitseliidul oluline seltskondlik ja sportlik roll. Perioodiliselt peetakse Kaitseliidus, malevates, malevkondades ja allorganisatsioonides suvepäevi, millest saavad osa võtta ka liikmete perekonnad. Kaitseliidu haldusalas on jalgpalliklubi JK Kaitseliit/Kalev.
Varustus ja relvastus
Kaitseliitlaste isiklik varustus ja riietus on tavaliselt hoiul liikmete käes. See kiirendab nende operatiivset kasutamist kriisiolukorras. Paljudel kaitseliitlastel on enda käes hoiul ka käsitulirelv. Aktiivsemad kaitseliitlased on muretsenud suure osa individuaalsest lahinguvarustusest ise. See on võimaldanud leida tõhusamaid ja mugavamaid varustuselemente, kuid muudab allüksuste väljanägemise kirjumaks. Nõutav on siiski ühtse vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamine.
Lisaks automaatrelvadele – tänapäeval enamasti Rootsi päritolu AK-4 ja Iisraeli päritolu Galil AR – on Kaitseliidus ka granaadiheitjad, miinipildujad ja tankitõrjekahurid. See muudab Kaitseliidu arvestavaks lahingujõuks. Allüksuste varustust, sõidukeid ja raskerelvi hoitakse tsentraliseeritult. Liikumisvahenditena kasutatakse peamiselt taktikalisi veoautosid ja maastureid.
Meedia ja tsiviilkoostöö
Kaitseliit annab välja ajakirja Kaitse Kodu!, mida levitatakse reeglina riigikaitseorganisatsioonide sees. Mõnel maleval on oma perioodiline häälekandja. Malevates on määratud propagandapealikud, kelle ülesannete hulka kuulub tsiviil-militaarkoostöö (CIMIC) ja vajadusel suhtlemine ajakirjandusega.
Võidupüha paraad toimub põhiliselt kaitseliitlaste osavõtul. Kaitseliitlased osalevad sageli kohalikel riigikaitselistel ja muudel jõustruktuuride üritustel.
Kaitseliidu muuseum
- Pikemalt artiklis Kaitseliidu muuseum
Ajalugu
Kaitseliidu asutamine ja tegevus 1918–1920
Kaitseliit on asutatud 11. novembril 1918. Organisatsiooni esialgne nimetus oli Eesti Kaitse Liit ning kontor asus Tallinnas Brokusmäel majas nr 8, endistes Linna tööameti ruumides, mis rekvireeriti organisatsiooni kasuks. Detsembris kolis Peastaap Vene tänava majja nr 5, endise saksa okupatsioonivõimude komandantuuri ruumidesse. Organisatsiooni esmaülesandeks sai sisejulgeoleku tagamine.
„Eesti Kaitse Liit.
- Saksa võimude ajal asutatud omakaitse on Ajutise Valitsuse käsul likvideeritud. Politsei asjaajamise võtavad oma kätte kohalikud omavalitsused. Maa julgeoleku kaitsmise võtab Eesti Kaitse Liit oma peale nii linnas kui maal.
- Saksa imperialistlise sõjavõimu raudse käpa rõhumise all kannatades ja nähes, et meid hoolimatalt näljasurmale vastu viiakse, kuna maa kehvad saadused üle piiri voolavad, asutati kõige suurema saladuse all Eesti Kaitse Liit. Liidus seisavad arusaajad ja üksteist usaldavad isikud, erakondade vahel vahet tegemata, selleks, et Eesti rahva peret terves tema mitmekesiduses ühiselt ja vahettegemata toore vägivalla, näljasurma ja rahvuslise vägistamise vastu kaitseda.
- Eesti Kaitse Liit nõuab, et Eestis rahvavõimu alusel valitsema saaks Eesti seaduslik valitsus. Selleks nõuab ta, et Eesti Maapäeva ja tööliste esitajate läbi täiendatud Eesti Ajutise Valitsuse kaudu otsekohese, salajase, ühetasase ja proportsionaalse valimise viisi järele saaks kokku kutsutud Eesti Asutav Kogu, kes Eesti enese saatuse määrama peab. Praegusi valitsuseasutusi eeltähendatud kujul toetab Eesti Kaitse Liit sõjariistadega kuni Eesti Asutava Kogu kokkutulekuni, mis kõige lähemal ajal peab sündima.
- Ei tohi olla vägivalda ega mõistmatuid korratusi, mis halvaks rahva avaldust vabal parlamentaarsel viisil. Ei tohi huligaansusel lasta praegust silmapilku tarvitada segaduste loomiseks.
- Et seda läbi viia, on vaja kõikide eestlaste abi erakondade vahel vahet tegemata. Kõik, kel kallis meie kodumaa tulevik, astugu Eesti Kaitse Liidu liikmeks, et vabatahtlise distsipliini läbi raudset jõudu luua väliste sissetungijate vastu ja rahva vaba tahtmise avalduse kaitseks. Ajutise Valitsusega on liit ühenduses endise 1. Eesti polgu ülema Põdderi läbi.
- Maakondade korralduste ülemateks on nimetatud endised Eesti sõjaväe ohvitserid:
- Harjumaakonna ja Tallinna ülem on Kann.
- Wirumaakonna ja Rakwere “ “ Reek.
- Tartumaakonna ja Tartu “ “ Kurvits.
- Järwamaakonna ja Paide “ “ Puskar.
- Wiljandimaakonna ja Wiljandi “ “ Kubu.
- Läänemaakonna ja Haapsalu “ “ Rõuk.
- Pärnumaakonna ja Pärnu “ “ Tannbaum.
- Wõrumaakonna ja Wõru “ “ Vreemann.
- Walga linna “ “ Irw.
- Saare-, Hiiu- ja Muhumaa “ “ Poopuu.
- Tallinna jaoskondade ülemad on:
- 1. Abrams.
- 2. Dreverk.
- 3. Schmidt.
- 4. Kuusik.
- 5. Lepp.
- 6. Vokk.
- Sadama komendant: kaugeltsõidu kapten Treilmann,
- abi: Eduard Friedenstein.
- Balti vaksali komendant: Friedenstein, noorem.
- Liidu peastaab asub Brokusmäel nr. 8.
- Eesti Kaitse Liit”.“
– [5]
Kõigi nimetuste kinnituseks ilmus 11. novembril Eesti Kaitseliidu päevakäsk nr 1[6].
Hiljem moodustati ka täiendavalt baltisakslastest 7. (reserv)rood, mille ülemaks oli polkovnik Krusenstern. Pärast Vabadussõda jäi Kaitseliidu tegevus soiku ning selle tegevus lõpetati 1920. aasta 12. augustist.
Kaitseliit 1924–1940
Pärast kommunistide 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatset kutsuti Kaitseliit 17. detsembril 1924 taas ellu. Järgnes organisatsiooni tugevnemine ja edukas juurdumine ühiskonnas. Kaitseliidu liikmeskond kasvas 1940. aastaks 42 000 liikmeni.
Kaitseliidu ülesanded olid:
- seaduslike võimude abistamine Eestis maksva põhiseadusliku riigikorra ja kodanike julgeoleku kaitsmisel;
- ühiskondlikkude õnnetuste puhul abiandmine;
- oma liikmetele sõjalise õppuse ja kasvatuse andmine;
- kodanikkudes isamaaliste ja rahvuslikkude tunnete süvendamine;
- rahva kehalise kasvatuse arendamine;
- teiste ülesannete täitmine, mis seaduslikus korras tema peale pannakse.
Enne Teist maailmasõda olid malevad järgmised: Tallinna, Harju, Lääne, Saaremaa, Pärnu, Pärnumaa, Sakalamaa, Järva, Viru, Narva, Tartu, Tartumaa, Valga, Võru ja Petseri.
Kaitseliit kui uuele okupatsioonivõimule ohtlik rahvaorganisatsioon likvideeriti 27. juunil 1940 president Konstantin Pätsi seadlusega. Paljud liikmed langesid repressioonide ohvriks või alustasid peagi iseseisvat vastupanu okupatsioonile. Vastupanuliikumisest kasvas välja metsavendlus.
„Kaitseliidu likvideerimise seadlus
27.juuni 1940
- Antud Vabariigi Presidendi poolt 27.juunil 1940
- Alus:Riigikaitse rahuaegse korraldamise seaduse §19 p.3 ja §22
- I
- §1.Kaitseliidu põhikiri (RT 1931, 48, 371) kaotab kehtivuse ja Kaitseliit ühes kõigi allorganisatsioonidega lõpetab oma tegevuse 28.juunist 1940.
- §2.Kõik Kaitseliidule ja tema allorganisatsioonidele kuuluv kinnis- ja vallasvara läheb üle riigile ja antakse Sõjaministeeriumi valitsemisele ning nende rahasummad kantakse Sõjaministeeriumi krediidi uuendamise arvele, välja arvatud Kaitseliidu oma tuludest ja annetustest saadud summade (seltskondlikkude summade) ülejäägid, mis antakse Sotsiaalministeeriumi käsutusse toetuste andmiseks kultuurilistele ja hoolekandelistele asutistele ja organisatsioonidele.
- §3.Kaitseliidu ja tema allorganisatsioonide poolt sõlmitud lepingute järgi tekkinud õigused ja kohustused lähevad üle Kaitseliidult või tema allorganisatsioonidelt Sõjaministeeriumile.
- §4.Sõjaministril on õigus Kaitseliidu varade üleandmiseks ja aruannete koostamiseks vajalikke ametiisikuid Kaitseliidu koosseisust jätta teenistusse Sõjaministeeriumi üle koosseisu nende seniste teenistustasudega kuni nende ülesannete teostamiseni.
- §5.Kaitseliidu likvideerimise lähema korra määrab, likvideerimiseks vastavad korraldused teeb ja varade likvideerimise tähtajad määrab Sõjaminister kokkuleppel Siseministriga ja Sõjavägede Juhatajaga. Aruannete koostamise ning nende revideerimise korra määrab Sõjaminister kokkuleppel Riigikontrolöriga.
- II
- Käesolev seadlus jõustub avaldamisega.
Tallinnas, 27.juunil 1940.
- K.Päts, Vabariigi President
- T.Rotberg, kindralmajor, Sõjaminister
- G.Jonson, kindralmajor Sõjavägede Juhataja
“
– Riigi Teataja 1940, nr.55, art 498
Kaitseliidu taasasutamine ja areng tänapäeval
Kaitseliit taasasutati 17. veebruaril 1990. Kaitseliidu taasasutamine toimus Järvakandis. Kaitseliit ja selle juhtorgan Kaitseliidu Keskkogu oli esimene taasasutatud tegelik riigikaitseorganisatsioon. Esialgu oli kaitseliitlase relvastus, varustus ja ettevalmistus võrdlemisi juhuslikku laadi, kuid motivatsioon hea. Mitmetest tolleaegsetest noortest liikmetest on saanud tänaseks juhtivad ohvitserid kaitseväes, Kaitseliidus või Piirivalves.
Pärast Eesti taasiseseisvumist sai Kaitseliit esmase ühtse varustuse riigikaitseabi näol välisriikidest. Varustust ja tehnikat hangiti ka lahkuva Nõukogude armee üksustelt. Pärast kaitseväele uue relvastuse ostmist Iisraelist 1993–1994 sai Kaitseliit enda käsutusse hulgaliselt kaitseväe relvastusest maha võetud käsitulirelvastust, peamiselt Hiina automaadid M-56, M-56-2 (AK-47), granaadiheitjad PF-89 ja kuulipildujad RPD. 1990-ndate lõpul ja 2000-ndate algul viidi organisatsioonis läbi liikmeskonna selektsioon ja süsteemi korrastus, mis tõstis lahinguvõimet ja vähendas mainet kahjustanud vahejuhtumite arvu. Samuti liideti Kaitseliiduga Kodukaitse.
Pärast Rootsi relvaabi saabumist 2002 mindi üle NATO standarditele vastavale relvastusele. 2000. keskpaigas üritati Kaitseliidus arendada kaitseringkondade põhist pataljonidega süsteemi, mis aga tänu ebaefektiivsusele peatati.
Väljaanded
- Kaitse Kodu!
- Harjulane: Kaitseliidu Harju Maleva häälekandja
- Järva Maleva Teataja
- K. L. Tallinna Maleva Teated
- K.L. Viru Malevlane 1928-1940
- Lääne Maleva Teataja
- Narva Maleva Teataja
- Petseri Maleva Teataja
- Saaremaa Maleva Teataja
- Sakalamaa Maleva Teataja
- Tartumaa Maleva Teataja
- Valga Maleva Teataja
Kaitseliidu ülemad läbi aegade
Eesti Vabariigis (1918-1940)
Kaitseliidu esimeseks ülemaks loetakse Johan Pitkat, kes valiti 11. novembril 1918 loodud Eesti Kaitse Liidu juhatuse esimeheks.
- kindralmajor Ernst Põdder (11. november 1918 – 4. aprill 1919)
- Eduard Alver (4. aprill – 24. oktoober 1919)
- polkovnik Johan Unt (24. oktoober 1919 – 29. märts 1920)
- kolonel Aleksander Seiman (17. detsember 1924 – 10. veebruar 1925)
- kindralmajor Johannes Orasmaa (aastani 1935 kandis nime Johannes Roska, 10. veebruar 1925 – 28. juuni 1940)
Taasiseseisvunud Eestis
- kolonel Kalle Eller (17. veebruar – 10. november 1990)
- kolonelleitnant Manivald Kasepõld (10. november 1990 – 16. november 1992)
- kapten, hiljem major ja kolonelleitnant Johannes Kert (16. november 1992 – 23. jaanuar 1996)
- kapten, hiljem major Neeme Väli (kohusetäitja, 20. jaanuar 1996 – 7. aprill 1997)
- kolonelleitnant, hiljem kolonel Lui Jaanson (kohusetäitja, 7. aprill 1997 – 8. juuni 1999)
- kapten, hiljem major Benno Leesik (8. juuni 1999 – 25. märts 2006)
- Kaitseliidu staabiülem Kaitseliidu ülema kohustes major Urmas Muld
- major, hiljem kolonelleitnant Raivo Lumiste (6. september 2006 – 31. august 2012)
- Kaitseliidu staabiülem Kaitseliidu ülema kohustes kolonel Kajari Klettenberg (31. august 2012 – 16. detsember 2012)
- brigaadikindral, hiljem kindralmajor Meelis Kiili (16. detsembrist 2012 – juuli 2019)
- Riho Ühtegi, alates juulist 2019
Kaitseliidu Staabi ja Peastaabi ülemad
- kolonel Jakob Vende 1925–1926;
- kolonel Jaan Maide, Kaitseliidu staabiülema kohustetäitja 1926, ülem 1927–1940;
- kolonel August Balder, 1940;
- kol-ltn Heldur Toomet, 10.11.1990-23.11.1993;
- major Neeme Väli, 1993–1996;
- kapten Benno Leesik, – 8. juuni 1999;
- staabiülema kohusetäitja Kaitseliidu peainspektor kapten Mati Sülluste, 1999–;
- Riho Terras jaanuar 2000 – ;
- kolonel Kajari Klettenberg; 2007–
- kolonel Ilmar Tamm, 2013–
- Jaak Mee
Vaata ka
- Kaitsepataljonid (Eesti Vabadussõda)
- Vabatahtlik Ülemaailmne Eesti Kaitseliit
- Kaitseliidu sõrmus
- Kaitseliidu Valgerist
- Tuletooja medal
- Kaitseliidu malevkondade loend
- Kaitseliidu lipkond
- Eesti Kaitsevägi
- Naiskodukaitse
- Noored Kotkad
- Kodutütred
- Küberkaitseliit
- Merekaitseliit
Viited
- ↑ Kaitseliidu üldlipu ja embleemi kirjelduse kinnitamine. Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 1999. a määrus nr 285, RTI, 18.10.1999, 76, 711
- ↑ Kaitseliidu ja eriorganisatsioonide liikmete arv
- ↑ Riigikaitse- ja julgeolekupoliitika: eesmärgid (vaadatud 13. veebruar 2016)
- ↑ eRT, Kaitseliidu seadus, §9. Kaitseliidu ülesehitus
- ↑ Elektrooniline Riigi Teataja
- ↑ ÜLEVAADE EESTI VABADUSSÕJAST 1918–1920 (II) JAAN MAIDE KOLONEL-LEITNANT KAITSELIIDU KIRJASTUS 1933
- ↑ 7,0 7,1 Kaitseliidu eraldusmärgid. Vabariigi Valitsuse 15. augusti 2000. a määrus nr 270, RTI, 14.09.2000, 73, 455
Kirjandus
- Kaitseliit Eesti suurimaks organisatsiooniks. Uus Eesti, 13. jaanuar 1937, nr 13, lk 8.
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kaitseliit |
- Kaitseliidu koduleht
- Riigi Teataja: Kaitseliidu seadus (KaLS) (Riigi Teataja)
- Kaitseliidu põhikiri (Riigi Teataja)
- Ilmus raamat kaitseliidu lähiminevikust, Postimees, 10. november 2008
- Kanal 2 uudistevideo Kaitseliidu õppusest 2008
- Kaitseliidu tankitõrjelaskmised 2008
- Kaitseliitlased linnalahinguõppusel (vastutegevuses ajateenijatele) 2003
- Urmas Jaagant. Küberkaitseliit pakub harjutuskeskkonda vabatahtlikele IT-spetsialistidele. Eesti Päevaleht Online, 14. aprill 2010.
- Vahur Koorits. Laienev küberkaitseliit värbab uusi liikmeid. Postimees, 15. aprill 2010.
- Kaitseliidu põhikiri.Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
- Kaitseliidu kodukord.Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
- Kaitseliidu õppemäärused.Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
- Kaitseliidu vorm.Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
- Kaitseliitlase käsiraamat, 1919.Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
- Kaitseliidu püstoli- ja püstol-kuulipilduja laskemäärused.Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
- Esmaspäev, 22. juuni 2015, Riigikaitse, Laigulise rõõmud, riigikaitse.postimees.ee
- FOTOD ja VIDEO: SIBUL2015: Hellenurmes peeti maha äge linnalahing, Delfi 7. november 2015