Iirimaa: erinevus redaktsioonide vahel

	Iirimaa
	Iirimaa lipp Iirimaa vapp
Riigihümn	Amhrán na bhFiann
Pealinn	Dublin
Pindala	70 280 [viide?] km²
Riigikeel	iiri ja inglise [viide?]
Rahvaarv	5 123 536 (aprill 2022)
Rahvastikutihedus	Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
President	Michael D. Higgins
Peaminister	Leo Varadkar
Iseseisvus	16. detsembril 1921 [viide?]
SKT	333,731 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	68 885 $ (2017)
Rahaühik	euro (EUR)
Ajavöönd	maailmaaeg, suvel +1
Tippdomeen	.ie
ROK-i kood	IRL
Telefonikood	353

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 5. juuli 2019, kell 17:19

See artikkel räägib riigist; saare kohta vaata artiklit Iirimaa saar

Iirimaa ehk Iiri on riik, mis hõlmab umbes 5/6 Iirimaa saarest ^[viide?] Euroopa mandri looderanniku lähedal, Suurbritannia saarest läänes. Ülejäänud osa saarest (Põhja-Iirimaa) on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi maa.

Nimi

Iirimaa ametlik konstitutsiooniline nimi on iiri keeles Éire (häälda: eeže) ja inglise keeles Ireland, millele vastab eestikeelne nimi Iirimaa. Riigi ametlik nimi on iiri keeles Poblacht na hÉireann ja inglise keeles Republic of Ireland (eestikeelne vaste Iiri Vabariik).

Riik ja saar

Pikemalt artiklis Iirimaa ajalugu, Iirimaa isandkond (1171–1541), Iirimaa kuningriik (1541–1801)

Pikemalt artiklis Suurbritannia ja Iiri Ühendkuningriik (1801–1922)

Pikemalt artiklis Iiri Vaba Riik (1922–1937), Éire (1937–1949), Iiri vabariik

Kunagi moodustas Iirimaa saar ühe haldusliku terviku, kuid praegu asub Iiri Vabariigi territooriumil ainult 26 Iirimaa 32 ajaloolisest krahvkonnast. Erinevus Iirimaa saare ja Iiri Vabariigi vahel kujunes välja keeruliste konstitutsiooniliste protsesside tulemusena 20. sajandi esimesel poolel.

1. jaanuarist 1801 kuni 6. detsembrini 1922 oli Iirimaa ühtse tervikuna Suurbritannia ja Iiri Ühendkuningriigi osa. Aastal 1919 keeldus enamik Suurbritannia 1918. aasta üldvalimistel Iirimaalt valitud parlamendiliikmeid asumast oma kohtadele Briti Saadikutekojas (Alamkojas). Selle asemel asutasid nad võistleva, seadusega mitte ette nähtud Iiri parlamendi Dáil Éireann. See Dáil andis jaanuaris 1919 välja ühepoolse iseseisvusdeklaratsiooni (väljakuulutatud Iiri Vabariigi nimel). See vabariik ei saanud rahvusvahelist tunnustust. Pärast Inglise-Iiri sõda ehk Iiri iseseisvussõda sõlmisid Iiri Vabariigi Aireacht'i (valitsuse) liikmed 1921. aastal Inglise-Iiri lepingu ja lõid terve uue Iiri omavalitsuse süsteemi, mis on tuntud dominiooni staatuse nime all.

Loodi uus, rahvusvaheliselt tunnustatud Iiri riik, mille nimi oli Iiri Vaba Riik (iiri keeles Saorstát Éireann, inglise keeles Irish Free State). Teoreetiliselt pidi uus riik hõlmama kogu saart, kuid lisatingimus oli, et Põhja-Iirimaal on õigus jääda soovi korral Ühendkuningriigi osaks, mida ta tegigi. (Põhja-Iirimaa kui omaette üksus oli loodud Iirimaa valitsemise seadusega (Government of Ireland Act; 1920). Iirimaa ülejäänud 26 krahvkonnast sai Iiri Vaba Riik, mis oli konstitutsiooniline monarhia Briti monarhi valitsemise all (1927 sai monarh tiitli "Iirimaa kuningas"). Tal oli kindralkuberner, kahekojaline parlament, valitsus, mille nimetus oli täitevnõukogu (Executive Council), ja peaminister, kelle nimetus oli täitevnõukogu president. Konstitutsioon oli Iiri Vaba Riigi konstitutsioon.

29. detsembril 1937 sündis uus konstitutsioon Bunreacht na hÉireann. See asendas Iiri Vaba Riigi uue riigiga, mille nimi on Éire (Ireland; Iirimaa). Kuigi selle riigi konstitutsioonilised struktuurid nägid ette kuninga asemel Iirimaa presidendi, ei olnud tegemist vabariigiga. Riigipea üks põhifunktsioon, riigi sümboolne rahvusvaheline esindamine, jäi parlamendiaktidel põhineva seadusega (statute law) kuningale kui institutsioonile. 1. aprillil 1949 kuulutas Republic of Ireland Act Éire vabariigiks: varem kuningale antud õigused anti nüüd Iirimaa presidendile.

Kuigi riigi ametlikuks nimeks jäi Éire (konstitutsiooni artikkel 4: "Riigi ametlik nimi on Éire ehk inglise keeles Ireland), hakati riigi nimena kasutama väljendit Republic of Ireland, mis ametlikult on üksnes uue riigi kirjeldav nimi. Kuigi vabariik ise nimetab end Iirimaaks, eriti diplomaatias (alati räägitakse Iirimaa presidendist ja Iirimaa konstitutsioonist), väldivad paljud riigid seda väljendit, sest on olemas teine Iirimaa (Põhja-Iirimaa) ning 1937. aasta konstitutsioon pretendeeris vabariigi jurisdiktsioonile Põhja-Iirimaa üle. Nime "Iirimaa" kasutamist võeti selle pretensiooni aktsepteerimisena ja Põhja-Iirimaal pandi seda pahaks. Sellest pretensioonist, mis oli sõnastatud 1937. aasta konstitutsiooni artiklites 2 ja 3, loobuti 1999. aastal.

Iiri Vaba Riik (hiljem Éire) jäi Briti Rahvaste Ühenduse liikmeks aprillini 1949. Rahvaste Ühenduse tollaste reeglite järgi tähendas vabariigi väljakuulutamine automaatselt ühenduse liikmesuse lõppu. Vabariik kuulutati välja enne seda, kui reegleid muudeti, et võimaldada Indial saada ühendusse kuuluvaks vabariigiks. Kuigi Iirimaa kaotas liikmestaatuse ega taotlenud selle taastamist, säilisid tal paljud Rahvaste Ühenduse liikme privileegid. Näiteks on Ühendkuningriigi territooriumil elavatel Iirimaa kodanikel kõik kodanikuõigused, sealhulgas õigus kandideerida kohalikel ja parlamendivalimistel ning teenida Briti sõjaväes.

Iirimaa astus 1955 ÜRO-sse ja 1973 Euroopa Majandusühendusse (praegu Euroopa Liit). Iirimaa valitsused on taotlenud Iirimaa rahumeelset ühendamist ja on teinud koostööd Suurbritanniaga, et teha lõpp vägivaldsele konfliktile poolsõjaväeliste rühmituste vahel Põhja-Iirimaal (Põhja-Iirimaa konflikt). Praegu viiakse ellu rahu jaluleseadmiseks sõlmitud Belfasti lepet, mis kiideti 1998. aastal hääletusel heaks nii Iiri Vabariigis kui ka Põhja-Iirimaal.

Haldusjaotus

1. Leinster, 2. Munster, 3. Connacht, 4. Ulster

Poliitiliselt on Iirimaa saar jaotatud kahe riigi vahel järgmiselt:

Iiri Vabariik (Republic of Ireland) hõlmab 5/6 kogu saare pindalast, selle osa pealinn on Dublin;
Põhja-Iirimaa, mis hõlmab ülejäänud osa saarest, kuulub Suurbritannia koosseisu, selle osa pealinn on Belfast.

Traditsiooniliselt jaguneb saar neljaks ajaloolis-geograafiliseks provintsiks: Connacht, Leinster, Munster ja Ulster, mis omakorda jagunevad 32 krahvkonnaks. 26 krahvkonda jäävad Iiri Vabariigi territooriumile ja 6 krahvkonda (kõik Ulsteris) Põhja-Iirimaa territooriumile.

Iiri Vabariik

Põhja-Iirimaa

Demograafia

Pikemalt artiklis Iirimaa rahvastik

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Iirimaal 4 588 252 inimest.

Suuremad linnad

Jrk	Linn	Provints	Elanike arv (2006)
1	Dublin	Leinster	1 045 769
2	Cork	Munster	190 384
3	Limerick	Munster	90 757
4	Galway	Connacht	72 729
5	Waterford	Munster	49 213
6	Drogheda	Leinster	35 090
7	Dundalk	Leinster	35 085
8	Swords	Leinster	33 998
9	Bray	Leinster	31 901
10	Navan	Leinster	24 851

Vaata ka

Viited

↑ https://www.cso.ie/en/releasesandpublications/ep/p-cpr/censusofpopulation2022-preliminaryresults/introduction/
↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 18.10.2018.
↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.

Välislingid

Iiri valitsuse veeb
Iirimaa loodus ja inimesed, Vikerraadio, Kuula Rändajat, 21. detsember 2008
Автономия Ирландии. Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR

[1] ttps://www.cso.ie/en/releasesandpublications/ep/p-cpr/censusofpopulation2022-preliminaryresults/introduction/

[2] Maailmapanga andmebaas, vaadatud 18.10.2018.

[3] Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.

[1]

[2]

[3]

@@ 65. rida: / 65. rida: @@
 Traditsiooniliselt jaguneb saar neljaks ajaloolis-geograafiliseks provintsiks: [[Connacht]], [[Leinster]], [[Munster]] ja [[Ulster]], mis omakorda jagunevad 32 krahvkonnaks. 26 krahvkonda jäävad Iiri Vabariigi territooriumile ja 6 krahvkonda (kõik [[Ulster]]is) Põhja-Iirimaa territooriumile.
 <table>
-<td>[[Pilt:IrelandNumbered.png|thumb|border|left|250px|Maakondade jaotus saarel]]
+<td>[[Pilt:IrelandNumbered.png|thumb|border|left|250px|Krahvkondade paiknemine saarel]]
 </td>
 <td>'''Iiri Vabariik'''