Dikļi kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel
18. rida: | 18. rida: | ||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
Dikļi kihelkonnale pani alguse aastall 1630 kihelkonna alale ehitatud kabel, milles hakkasid teenistusi pidama [[Aloja kihelkond|Aloja kihelkonna]] õpetajad. See tõi kaasa Aloja ja [[Salatsi kihelkond]]ade vahelise tüli, sest ka Salatsi kihelkond pidas neid alasid enda koosseisu kuuluvaks ja nii hakkasid seal käima ka Salatsi kirikuõpetajad. Kihelkondade vaheline sõda lõppes sellega, et piirkond allutati hoopis Umurgale.<ref>Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 110</ref> |
|||
Kihelkonna alad kuulusid aastani 1650 [[Umurga kihelkond]]a, seejärel üritas sealne piirkond iseseisvuda, ent aastal 1655 ei kiitnud [[konsistoorium]] seda heaks. Taoline olukord, kus Dikļi pidas end iseseisvaks kihelkonnaks, aga kirik seda ei tunnistanud, kestis aastani 1669, mil Dikļi ka ametlikult iseseisvaks kihelkonnaks kuulutati.<ref>Materialen zur Kirchengechichte, E. H. von Busch lk. 522</ref> Aastast 1873 oli Dikļi abikirikuks [[Augstroze kirik]].<ref>http://www.augstrozesbaznica.lv/lat/vesture/</ref> [[Patronaadiõigus]] kuulus [[Dikļi mõis]]ale, kaaspatroonideks olid kihelkonna rüütlimõisate omanikud. |
Kihelkonna alad kuulusid aastani 1650 [[Umurga kihelkond]]a, seejärel üritas sealne piirkond iseseisvuda, ent aastal 1655 ei kiitnud [[konsistoorium]] seda heaks. Taoline olukord, kus Dikļi pidas end iseseisvaks kihelkonnaks, aga kirik seda ei tunnistanud, kestis aastani 1669, mil Dikļi ka ametlikult iseseisvaks kihelkonnaks kuulutati.<ref>Materialen zur Kirchengechichte, E. H. von Busch lk. 522</ref> Aastast 1873 oli Dikļi abikirikuks [[Augstroze kirik]].<ref>http://www.augstrozesbaznica.lv/lat/vesture/</ref> [[Patronaadiõigus]] kuulus [[Dikļi mõis]]ale, kaaspatroonideks olid kihelkonna rüütlimõisate omanikud. |
||
[[Pilt:Atlas von Liefland 3.tif|300px|pisi|right|Volmari kreis [[Ludwig August Mellin]]i kaardil ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel'' (1798)]] |
[[Pilt:Atlas von Liefland 3.tif|300px|pisi|right|Volmari kreis [[Ludwig August Mellin]]i kaardil ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel'' (1798)]] |
Redaktsioon: 4. juuli 2019, kell 11:42
Dikļi kihelkond | |
---|---|
| |
saksa keeles Kirchspiel Dickeln | |
läti keeles Dikļu draudzes novads | |
| |
Kihelkonnakirik: Dikļi kirik | |
Dikļi kihelkond (saksa keeles Kirchespiel Dickeln, läti keeles Dikļu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.
Ajalugu
Dikļi kihelkonnale pani alguse aastall 1630 kihelkonna alale ehitatud kabel, milles hakkasid teenistusi pidama Aloja kihelkonna õpetajad. See tõi kaasa Aloja ja Salatsi kihelkondade vahelise tüli, sest ka Salatsi kihelkond pidas neid alasid enda koosseisu kuuluvaks ja nii hakkasid seal käima ka Salatsi kirikuõpetajad. Kihelkondade vaheline sõda lõppes sellega, et piirkond allutati hoopis Umurgale.[1]
Kihelkonna alad kuulusid aastani 1650 Umurga kihelkonda, seejärel üritas sealne piirkond iseseisvuda, ent aastal 1655 ei kiitnud konsistoorium seda heaks. Taoline olukord, kus Dikļi pidas end iseseisvaks kihelkonnaks, aga kirik seda ei tunnistanud, kestis aastani 1669, mil Dikļi ka ametlikult iseseisvaks kihelkonnaks kuulutati.[2] Aastast 1873 oli Dikļi abikirikuks Augstroze kirik.[3] Patronaadiõigus kuulus Dikļi mõisale, kaaspatroonideks olid kihelkonna rüütlimõisate omanikud.
Dikļi kihelkonna mõisad
- Budenbroka (Schujenpahlen) rüütlimõis
- Dikļi (Pastorat Dickeln) kirikumõis
- Dikļi (Dickeln, varem Hof von der Paale) rüütlimõis, fideikomiss
- Mazbrenguļi (Klein-Wrangelshof, varem Urumpae) rüütlimõis
- Ozoli (Lappier) rüütlimõis, fideikomiss
Viited
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 110
- ↑ Materialen zur Kirchengechichte, E. H. von Busch lk. 522
- ↑ http://www.augstrozesbaznica.lv/lat/vesture/
Kirjandus
- Bienenstamm, Herbord Carl Friedrich von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826. Lk 245-6 [1].
- Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 370 [2].
- Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 110-4 [3].
- Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 110-3 [4].
- Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.