Bhāvanā: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Viimsi (arutelu | kaastöö)
523 muudatust
Viimsi (arutelu | kaastöö)
523 muudatust
19. rida: 19. rida:
:<nowiki>[</nowiki>[[Bhikkhuni]] Dhammadinn{{IAST|ā}}:] "Singleness of mind is concentration, friend Visakha; the [[Satipatthana|four frames of reference]] are its themes; the [[four right exertions]] are its requisites; and any cultivation, development, & pursuit of these qualities is its development."</ref>
:<nowiki>[</nowiki>[[Bhikkhuni]] Dhammadinn{{IAST|ā}}:] "Singleness of mind is concentration, friend Visakha; the [[Satipatthana|four frames of reference]] are its themes; the [[four right exertions]] are its requisites; and any cultivation, development, & pursuit of these qualities is its development."</ref>


Tipitakas on lisaks kirjas ''[[samatha]]-[[vipassana]]'' arendamine (''bhāvanā'').<ref>See, e.g., in [[Majjhima Nikaya|MN]] 151, the Buddha states that a bhikkhu who has developed ''[[samatha]]-[[vipassana]]'' (or any of the seven sets of [[Bodhipakkhiya dhamma|Enlightenment-conducive qualities]]) "can abide happy and glad, training day and night in wholesome states" (trans., Ñāṇamoli & Bodhi, 2001, p. 1145). Additionally, [[Anguttara Nikaya|AN]] 4.170 identifies three ways in which an arahant develops ''samatha-vipassana'': ''samatha'' first; ''vipassana'' first; or both in tandem (Nyanaponika & Bodhi, 1999, p. 114; and, [http://www.accesstoinsight.org/tipitaka/an/an04/an04.170.than.html Thanissaro, 1998b).] See also the [[Paracanonical texts (Theravada Buddhism)|paracanonical]] [[Nettipakarana|Nett]] 91 (Rhys Davids & Stede, 1921-25, p. 503, entry for "Bhāvanā," retrieved 9 Dec 2008 from "U. Chicago" at http://dsal.uchicago.edu/cgi-bin/philologic/getobject.pl?c.2:1:3558.pal{{Dead link|date=June 2019 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}).</ref> Subsequently, [[Theravada]] teachers have made use of the following compounds:
Tipitakas on lisaks kirjas ''[[samatha]]-[[vipassana]]'' arendamine (''bhāvanā'').<ref>See, e.g., in [[Majjhima Nikaya|MN]] 151, the Buddha states that a bhikkhu who has developed ''[[samatha]]-[[vipassana]]'' (or any of the seven sets of [[Bodhipakkhiya dhamma|Enlightenment-conducive qualities]]) "can abide happy and glad, training day and night in wholesome states" (trans., Ñāṇamoli & Bodhi, 2001, p. 1145). Additionally, [[Anguttara Nikaya|AN]] 4.170 identifies three ways in which an arahant develops ''samatha-vipassana'': ''samatha'' first; ''vipassana'' first; or both in tandem (Nyanaponika & Bodhi, 1999, p. 114; and, [http://www.accesstoinsight.org/tipitaka/an/an04/an04.170.than.html Thanissaro, 1998b).] See also the [[Paracanonical texts (Theravada Buddhism)|paracanonical]] [[Nettipakarana|Nett]] 91 (Rhys Davids & Stede, 1921-25, p. 503, entry for "Bhāvanā," retrieved 9 Dec 2008 from "U. Chicago" at http://dsal.uchicago.edu/cgi-bin/philologic/getobject.pl?c.2:1:3558.pal{{Dead link|date=June 2019 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}).</ref> [[Theravada]] õpetajad on kasutanud järgnevaid liitväljendeid:
:* '''''[[samatha]]-bhāvanā''''' tähendab rahulikkuse arendamist.<ref name="manual" />
:* '''''[[samatha]]-bhāvanā''''' tähendab rahulikkuse arendamist.<ref name="manual" />
:* '''''[[vipassanā]]-bhāvanā''''', tähendab arusaamise arendamist.<ref name="manual" />
:* '''''[[vipassanā]]-bhāvanā''''', tähendab arusaamise arendamist.<ref name="manual" />

Redaktsioon: 4. juuli 2019, kell 10:47

Osa artiklitest teemal
Budism

Kujustamine ehk bhāvanā (Sanskriti keeles) on budismis ja teistes India usundites oluline meeleharjutus, mis kitsamas mõttes tähendab kujundlikul mõtlemisel põhinevat visualiseerimist, laiemas tähenduses aga meeleharjutust üldse. Sanskritikeelne sõna bhāvanā tähendab "olevaks tegemist", viidates sellele, et kujustaja teeb kujustamisobjekti oma meeles olemasolevaks ehk muudab oma meelt kujustamisobjektile vastavaks. Kujustamisobjektiks võib olla mingi budismi mõiste (näiteks: sõbralikkus, kaastunne) või konkreetne visuaalne kujund (näiteks: mandala või idami kujutis). Viimast rakendatakse eriti vadžrajaanas. Kujustamist teostatakse eelkõige kahe harjutusviisi kaudu, milleks on meelerahu (skr śamatha) ja analüüsiv vaatlus (skr vipaśyanā).

"Seadmuste eel käib meel, seadmuste juht on meel, meel on seadmused loonud," ütleb Buddha "Dhammapadas". Seetõttu on just meele (paali k. citta) muutmine olulisim teel virgumisele.

Buddha on andnud meele muutmiseks väga palju meetodeid (paalikeelne Tipiṭaka on kokku 45 raamatut). Mahajaanas on loodud aga lisaks uued suutrad ja uued meetodeid mille koguhulk on loendamatu.

Meele treenimiseks on Buddha andnud kaks põhilist meetodit: 1) meelerahu arendamine (paali k. samatha-bhāvanā) ja 2) taipamise/mõistmisvõime arendamine (paali k. vipassanā-bhāvanā).

Budism

Theravaada budismi tekstides Tipitaka on bhāvanā liitsõna, mis näitab inimese aja jooksul tehtud isiklikku tahtlikku pingutust, et saavutada arengut konkreetsel teemal. Näiteks on olemas järgmised alajaotused:

  • citta-bhāvanā, saab tõlkida kui "meele areng"[1][2] või "teadvuse areng".
  • kāya-bhāvanā, saab tõlkida kui "keha areng."[1]
  • mettā-bhāvanā, saab tõlkida kui "kultiveerimine"[3] või "heatahtlikuse arendamine".[4]
  • paññā-bhāvanā, saab tõlkida kui "mõistmise või tarkuse arendamine"[5] või "arusaamise arendamine".
  • samādhi-bhāvanā, saab tõlkida kui "konsentratsiooni arendamine".[6]

Tipitakas on lisaks kirjas samatha-vipassana arendamine (bhāvanā).[7] Theravada õpetajad on kasutanud järgnevaid liitväljendeid:

Bhavanat kasutatakse tihtipeale ka kui mõistet, mis tähistab budistlikku meditatsiooni, siis näiteks metta-bhavana võib tõlkida kui 'armastuse ja hoolimise meditatsioon'. Kuid budismis on meditatsioon ka Dhyana (sanskriti ja paali keeles: jhāna), kui samādhi, kaheksas aste kaheksaosalise teel.

Meelerahu arendamine

Meelerahu (skr śamatha, paali k. samatha-bhāvanā) abil keskendatakse püsimatu meel ühele objektile. Kuna inimese meel on tavaliselt püsimatu, siis sügava analüüsi teostamiseks tuleb seda taltsutada ja rahustada, peatada kontrollimatu mõttevool ja tunnetetulv. Samatha on täieliku meelerahu ehk meelevaikuse seisund, mille käigus meel vabaneb viiest takistust (paali k. pañca-nīvaraṇāni), sh ka ihast.

Buddha poolt õpetatud ja Buddhaghosa poolt Vissudhimaggas grupeeritud seitse samatha-bhāvanā objektide (paali k. samatha-kammaṭṭhāna) gruppi on:

  1. Kasiṇa – 10 kasiṇa’t ehk ebakindlust
  2. Asubha – 10 asubha’t ehk jälkust
  3. Anussati – 10 anussati’t ehk meelespidamise objekti
  4. Brahmā-vihāra – 4 brahmavihaarat ehk brahma asupaika
  5. Āruppa – 4 mittemateriaalset (brahmavihaara) valdkonda
  6. Āhāre-paṭikūla-sañña – toidu ilguse teadvustamine
  7. Catu-dhātu-vavatthāna – nelja elemendi analüüs

Mõistmisel põhineva taipamise arendamine

Mõistmisel põhineva taipamise arendamise (skr vipaśyanā, paali k. vipassanā-bhāvanā) abil uuritakse objekti põhjalikult.

Vipassanā bhāvanā eeldab eelnevaid teadmisi, mis on vipassanā objektideks (paali k. kammaṭṭhāna):

  1. Seitsmekordne puhtus (sattavisuddhi)
  2. Kolm omadust, st kolm olemasolu omadust (tilakkhaṇa)
  3. Kolme liiki mõtlus, mis käsitleb kolme olemasolu omadust (tividhānupassanā)
  4. Kümme insait-teadmist (dasa-vipassānāñāṇa)
  5. Kolmekordne vabanemine (tividhavimokkha)
  6. Kolmekordse vabanemise kolm ust (tividhavimokkha-mukha)

Taipamise arendamine kätkeb endas sisuliselt Tipiṭakas toodud 73 Buddha doktriini ehk tõde, mida vaadeldakse täieliku mõistmise kaudu. Need taipamised kerkivad esile erinevate jhāna tasemete tekkimisel, alates teisest jhāna'st. Nimetatud 73 dhammat sisalduvad alltoodud kuuese jaotusega grupis:

  1. Viis isiksuse koostisosa (paali k. khandha)
  2. Kaksteist tajuvalda (paali k. āyatana)
  3. Kaheksateist elementi (paali k. dhāthu)
  4. Kakskümmend kaks psühho-füüsilist kontrolli-võimet (paali k. indrya)
  5. Neli aarjalikku tõde (paali k. ariyasacca)
  6. Kaksteist sõltuvusliku tekkimise ahelat (paali k. paṭiccasamuppāda)

Brahmaseisundid

Brahmaseisund (skr. brahmavihāra, paali k. brahmāvihāra), tuntud ka "nelja mõõtmatu meelevallana", on budismi eetikas oluline nelja kõlbelise kategooria üldnimetus. See hõlmab kaastunnet (paali k. karuṇā, skr. karuṇa), sõbralikkust (paali k. mettā, skr. maitrī), kaasrõõmu (paali, skr. muditā) ja võrdset suhtumist (paali k. upekkha skr. upekṣā). Need neli, eelkõige aga kaastunne, on olulised eetilised printsiibid, aga ka harjutused meele muutmisel. Meel, mis on teiste suhtes kaastundlik ja sõbralik, unustab enda mina (ego), mis on kannatuste (paali k. dukkha) põhjus.

Kaastunne tähendab kõigisse olenditesse positiivset suhtumist, teiste olendite kannatuste märkamist ja tegutsemist nende kannatuste leevendamiseks. Sõbralikkus väljendab tegutsemist teiste hüvanguks tasu ja kiitust ootamata. Kaasrõõm tähendab rõõmustamist teiste heaolu üle. Võrdne suhtumine on kõikidesse olenditesse eelistuseta suhtumine, vaenlaste ja sõprade võrdne aitamine.

Brahma-vihāra kokkuvõttev tabel.

Brahma asupaik

Põhitunnus

Lähivaenlane

Kaugem vaenlane

Märkused

Saavutatav jhāna tase

Sõbralikkus (mettā)

Heasoovlikkus, et kõik oleksid terved, õnnelikud, vabad kannatustest

Kuritahtlikkus, viha (dosa) ja vastumeelsus, sallimatus (kodha)

Ahnus (lobha)

Vastumeelsuse vastasjõud, vabastab pahatahtlikkusest, aktsepteerib asju nagu need on

Sobiv objekt 1.,2.,3. jhāna saavutamiseks

Kaastunne (karuṇā)

Soov leevendada kannatusi

Kurjus (hiṁsa)

Kurbus või melanhoolia (domanassa)

Viha, teadmatuse vastasjõud, aktsepteerib asju nagu need on

Sobiv objekt 1.,2.,3. jhāna saavutamiseks

Kaasrõõm (muditā)

Rõõm teiste heast käekäigust

Kadedus

Elevus (pahāsa)

Vabastab võrdlemisest ja tüdimusest, naudib asju nagu need on

Sobiv objekt 1.,2.,3. jhāna saavutamiseks

Erapooletu suhtumine (upekkhā)

KõikiVaatade oite võrdne nägemine, taskaalustatus, mitte-reageerimine, teadlikkus

Iha, himu (rāga)

Kalkus

Vabastab teadmatusest, näeb asju nagu need on, vabastab uhusest, ärevusest, ükskõiksusest

Sobiv objekt 4. jhāna saavutamiseks

Vaata ka

Samadhi

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 See, e.g., DN 33.1.10(48), trans. by Walshe (1995), p. 486; and, MN 36, trans. by ÑāMall:IASTamoli & Bodhi (2001), pp. 332-343.
    Nii DN 33 kui ka MN 36 võrdsustavad citta-bhāvanā kāya-bhāvanāga. DN 33 on öeldud, et on olemas kolm tüüpi arengut: keha (kāya), meele (citta) ja mõistuse (paññā). MN 36 lõppmärkustes mainib Bodhi (pp. 1228-29, nn. 382, 384) et MN-i kommentaarides , et keha areng viitab teadmistele meele areng viitab samādhile.
  2. ↑ Vaata ka AN 1.22 ja 1.24 (a/k/a, AN I,iii,1 and 3), trans. by Thanissaro (2006); and, AN 1.51-52 (a/k/a, AN I,vi,1-2), trans. by Thanissaro (1995), as well as trans. by Nyanaponika & Bodhi (1999), p. 36.
  3. ↑ See, e.g., Sn 1.8, Metta Sutta, trans. by Thanissaro (2004). Ühendit metta-bhāvanā tegelikult selles suttas ei ole, kuid seal on kirjas, et tuleb "kultiveerida" (bhāvaye) oma mettat.
  4. ↑ See, e.g., Iti. 1.27, trans. by Ireland (1997), pp. 169-70.
  5. ↑ Vaata DN 33.1.10(48), trans. by Walshe (1995), p. 486, referenced in note above regarding citta-bhāvanā.
  6. ↑ See, e.g., AN 4.41, trans. Thanissaro (1997) (cf. Template:SamadhiBhavana). In addition, see MN 44, CMall:IASTavedalla Sutta, trans. by Thanissaro (1998a):
    [Layperson VisMall:IASTkha:] "Now what is concentration, lady, what qualities are its themes, what qualities are its requisites, and what is its development [samādhibhāvanāti] ?"
    [Bhikkhuni DhammadinnMall:IAST:] "Singleness of mind is concentration, friend Visakha; the four frames of reference are its themes; the four right exertions are its requisites; and any cultivation, development, & pursuit of these qualities is its development."
  7. ↑ See, e.g., in MN 151, the Buddha states that a bhikkhu who has developed samatha-vipassana (or any of the seven sets of Enlightenment-conducive qualities) "can abide happy and glad, training day and night in wholesome states" (trans., Ñāṇamoli & Bodhi, 2001, p. 1145). Additionally, AN 4.170 identifies three ways in which an arahant develops samatha-vipassana: samatha first; vipassana first; or both in tandem (Nyanaponika & Bodhi, 1999, p. 114; and, Thanissaro, 1998b). See also the paracanonical Nett 91 (Rhys Davids & Stede, 1921-25, p. 503, entry for "Bhāvanā," retrieved 9 Dec 2008 from "U. Chicago" at http://dsal.uchicago.edu/cgi-bin/philologic/getobject.pl?c.2:1:3558.pal[alaline kõdulink]).
  8. ↑ 8,0 8,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega manual on ilma tekstita.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Bhāvanā&oldid=5376854"