Siire (mehaanika): erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
{{See artikkel| räägib füüsikalisest suurusest; sõna muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Siire|Siire (täpsustus)]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}}
[[Fail:SiireTeepikkus.svg|pisi|367x367px|Siirde, [[Trajektoor|trajektoori]] ja [[Teepikkus|teepikkuse]] mõistete erinevus. Näidatud tasapinnalisel juhul võib siiret nimetada ka nihkeks.]]
'''Siire''' (arhailiselt '''paigutis''' ja mõnes kohas ekslikult '''nihe''') on [[Mehaanika|mehaanikas]] mingi [[kehaPunktmass|punktmassi]] ([[keha]] [[Massikese|massikeskme]] või keskkonna [[Osake|osakese]]) asukoha muutus ruumis. NiheNihkeks on õigem nimetada siirde erijuhterijuhtu, kui siire toimub tasapinnaga paraleelselt võib siiret nimetada nihkeks.
 
== Siirdevektor ==
SiireSiiret onkirjeldab mehaanikas [[vektoriaalne suurus|vektoriaalne]] [[füüsikaline suurus]] (mida kutsutakse '''siirdevektorsiirdevektoriks'''). Asukohti ruumis kirjeldatakse mehaanikas [[Kohavektor|kohavektoritega]]. Siirdevektori on defineeritud vektorina, mille alguspunkt langeb kokku kehaalgajahetkel (osakese)punktmassi algasukohagakohavektori lõpp-punktiga ja lõpp-punkt langeb kokku kehamingil lõppasukohaga.järgneval Asukohtiajahetkel ruumiskohavektori kirjeldatakse mehaanikas [[Kohavektor|kohavektoritega]]lõpp-punktiga. FormaalseltSeega on siirdevektor kohavektori <math>\vec{r}</math> muut, midaja seetõttu tähistatakse siirdevektorit <math>\Delta \vec{r}</math>,. agaSiirdevektori jaoks on mõnikordlevinud ka lühemalttähistused <math>\vec{s}</math> või <math>\vec{\delta}</math>.
 
Keha siirdevektori moodul ja tema liikumise [[teepikkus]] on võrdsed vaid ühtlase sirgjoonelisel liikumise. Näiteks kui jooksja jookseb linnast A linna B, siis tema siirdevektoriks on <math>\overrightarrow{AB}</math>. Kui ta jookseks edasi linna C, siis oleks tema siirdevektoriks <math>\overrightarrow{AC}</math>.
 
SiirdeMasspunkti siirdevektori pikkus ja tema liikumise [[teepikkus]] ei ole üldjuhtudel võrdsed suurused (võrdsed näiteks ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel). Siirdevektori pikkus sõltub vaid alg- ja lõpp-punktide asukohtadest ja mitte liikumise [[trajektoor]]ist, liikumiskiirusest ja liikumisajast.
 
== Vaata ka ==

Navigeerimismenüü