Siire (mehaanika): erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 1. juuli 2019, kell 11:12

See artikkel räägib füüsikalisest suurusest; sõna muude tähenduste kohta vaata lehekülge Siire (täpsustus)

Siirde, trajektoori ja teepikkuse mõistete erinevus. Näidatud tasapinnalisel juhul võib siiret nimetada ka nihkeks.

Siire (arhailiselt paigutis ja mõnes kohas ekslikult nihe) on mehaanikas mingi punktmassi (keha massikeskme või keskkonna osakese) asukoha muutus ruumis. Nihkeks on õigem nimetada siirde erijuhtu, kui siire toimub tasapinnaga paraleelselt.

Siirdevektor

Siiret kirjeldab mehaanikas vektoriaalne füüsikaline suurus mida kutsutakse siirdevektoriks. Asukohti ruumis kirjeldatakse mehaanikas kohavektoritega. Siirdevektori on defineeritud vektorina, mille alguspunkt langeb kokku algajahetkel punktmassi kohavektori lõpp-punktiga ja lõpp-punkt langeb kokku mingil järgneval ajahetkel kohavektori lõpp-punktiga. Seega on siirdevektor kohavektori ${\vec {r}}$ muut ja seetõttu tähistatakse siirdevektorit $\Delta {\vec {r}}$ . Siirdevektori jaoks on levinud ka tähistused ${\vec {s}}$ või ${\vec {\delta }}$ .

Masspunkti siirdevektori pikkus ja tema liikumise teepikkus ei ole üldjuhtudel võrdsed suurused (võrdsed näiteks ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel). Siirdevektori pikkus sõltub vaid alg- ja lõpp-punktide asukohtadest ja mitte liikumise trajektoorist, liikumiskiirusest ja liikumisajast.

Vaata ka

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{See artikkel| räägib füüsikalisest suurusest; sõna muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Siire|Siire (täpsustus)]]}}
 {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}}
-[[Fail:SiireTeepikkus.svg|pisi|367x367px|Siirde, trajektoori ja teepikkuse mõistete erinevus. Näidatud tasapinnalisel juhul võib siiret nimetada ka nihkeks.]]
+[[Fail:SiireTeepikkus.svg|pisi|367x367px|Siirde, [[Trajektoor|trajektoori]] ja [[Teepikkus|teepikkuse]] mõistete erinevus. Näidatud tasapinnalisel juhul võib siiret nimetada ka nihkeks.]]
-'''Siire''' (mõnes kohas ekslikult '''nihe''') on [[Mehaanika|mehaanikas]] mingi [[keha]] (või [[Osake|osakese]]) asukoha muutus ruumis. Nihe on siirde erijuht, kui siire toimub tasapinnaga paraleelselt võib siiret nimetada nihkeks.
+'''Siire''' (arhailiselt '''paigutis''' ja mõnes kohas ekslikult '''nihe''') on [[Mehaanika|mehaanikas]] mingi [[Punktmass|punktmassi]] ([[keha]] [[Massikese|massikeskme]] või keskkonna [[Osake|osakese]]) asukoha muutus ruumis. Nihkeks on õigem nimetada siirde erijuhtu, kui siire toimub tasapinnaga paraleelselt.
 == Siirdevektor ==
-Siire on [[vektoriaalne suurus|vektoriaalne]] [[füüsikaline suurus]] ('''siirdevektor'''), mille alguspunkt langeb kokku keha (osakese) algasukohaga ja lõpp-punkt langeb kokku keha lõppasukohaga. Asukohti ruumis kirjeldatakse mehaanikas [[Kohavektor|kohavektoritega]]. Formaalselt on siirdevektor kohavektori <math>\vec{r}</math> muut, mida tähistatakse <math>\Delta \vec{r}</math>, aga mõnikord ka lühemalt <math>\vec{s}</math> või <math>\vec{\delta}</math>.
+Siiret kirjeldab mehaanikas [[vektoriaalne suurus|vektoriaalne]] [[füüsikaline suurus]] mida kutsutakse '''siirdevektoriks'''. Asukohti ruumis kirjeldatakse mehaanikas [[Kohavektor|kohavektoritega]]. Siirdevektori on defineeritud vektorina, mille alguspunkt langeb kokku algajahetkel punktmassi kohavektori lõpp-punktiga ja lõpp-punkt langeb kokku mingil järgneval ajahetkel kohavektori lõpp-punktiga. Seega on siirdevektor kohavektori <math>\vec{r}</math> muut ja seetõttu tähistatakse siirdevektorit <math>\Delta \vec{r}</math>. Siirdevektori jaoks on levinud ka tähistused <math>\vec{s}</math> või <math>\vec{\delta}</math>.
-Keha siirdevektori moodul ja tema liikumise [[teepikkus]] on võrdsed vaid ühtlase sirgjoonelisel liikumise. Näiteks kui jooksja jookseb linnast A linna B, siis tema siirdevektoriks on <math>\overrightarrow{AB}</math>. Kui ta jookseks edasi linna C, siis oleks tema siirdevektoriks <math>\overrightarrow{AC}</math>.
-Siirde pikkus sõltub alg- ja lõpp-punktide asukohtadest ja mitte liikumise [[trajektoor]]ist, liikumiskiirusest ja liikumisajast.
+Masspunkti siirdevektori pikkus ja tema liikumise [[teepikkus]] ei ole üldjuhtudel võrdsed suurused (võrdsed näiteks ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel). Siirdevektori pikkus sõltub vaid alg- ja lõpp-punktide asukohtadest ja mitte liikumise [[trajektoor]]ist, liikumiskiirusest ja liikumisajast.
 == Vaata ka ==