Uus-Madalmaad: erinevus redaktsioonide vahel
112. rida: | 112. rida: | ||
==Koloonia ajalugu== |
==Koloonia ajalugu== |
||
Asuala elanikud olid kohalikud [[idaalgonkini keeled|idaalgonkini keeli]] kõnelevad [[põlisameeriklased]], eurooplastest [[kolonisaatorid]]-kauplejad ja Aafrikast orjastatud sunnitöölised. |
Asuala elanikud olid kohalikud [[põhjairokeesi keeled|põhjairokeesi]] ja [[idaalgonkini keeled|idaalgonkini keeli]] kõnelevad [[põlisameeriklased]], eurooplastest [[kolonisaatorid]]-kauplejad ja Aafrikast orjastatud sunnitöölised. |
||
1664. aastal alistasid kirdest peale tulnud inglased hollandlasi, võtsid administreerimise üle ning vahetasid halduskeskuse nime ümber [[New York|New Yorgiks]]. Hollandlased loovutasid enda asumaa lõplikult [[Uus-Inglismaa]]le ja lõpetasid sõja 1674. aastal, jättes vahetuseks [[Suriname (Hollandi koloonia)|Suriname]]'i istandusvalduse nagu sätestas 1667. aasta [[Breda rahuleping]]. |
1664. aastal alistasid kirdest peale tulnud inglased hollandlasi, võtsid administreerimise üle ning vahetasid halduskeskuse nime ümber [[New York|New Yorgiks]]. Hollandlased loovutasid enda asumaa lõplikult [[Uus-Inglismaa]]le ja lõpetasid sõja 1674. aastal, jättes vahetuseks [[Suriname (Hollandi koloonia)|Suriname]]'i istandusvalduse nagu sätestas 1667. aasta [[Breda rahuleping]]. |
Redaktsioon: 28. juuni 2019, kell 13:23
Uus-Madalmaad Nieuw-Nederland | |
Valitsusvorm | Koloonia |
---|---|
Pealinn | Uus-Amsterdam |
Rahaühik |
rijksdaalder leeuwendaalder |
Uus-Madalmaad (hollandi keeles Nieuw-Nederland), harvem Uus-Belgia (ladina keeles Nova Belgica või Novum Belgium), oli Seitsme Madalmaa Ühendatud Vabariigi koloniaalne provints Põhja-Ameerika idarannikul Hudsoni jõel (Põhjajõgi) ja Delaware'i jõe (Lõunajõgi) alamjooksul aastatel 1614–1667 ja 1673–1674 ning viimaks taotlusena Nova Scotia poolsaarel aastatel 1674–1678.
Etümoloogia
Uus-Madalmaad
Uus-Belgia
Kuna kompaniis töötasid mitmed Saksa-Rooma riigist lahkunud belglased, enamasti flaami protestandid, ning iseseisvunud Madalmaade kui ka Austria Madalmaade nimetused ei olnud veel kinnistunud, siis nimetati paljudel tollastel kaartidel kolooniat Uus-Belgiaks. Uus-Amsterdami kuberner oli näiteks valloon Pierre Minuit, kelle kalvinistlik perekond kolis Vallooniast enne tema sündi Kleve hertsogkonda, et vältida hispaania katoliiklust.
Uus-Holland
- Pikemalt artiklis Uus-Holland
Keskused
Halduskeskus
- Pikemalt artiklis Uus-Amsterdam
Halduskeskuseks oli Mannahatta nimelise jõesaare lõunatipus asunud kindlustus ja selle ümber kujunenud üsnagi liberaalne faktooria Uus-Amsterdam (hollandi Nieuw-Amsterdam), mis oli loodud kaitsma mööda jõge ulatunud Hollandi Lääne-India Kompanii karusnaha kaubateed ja Madalmaade huve.
Asundused
Kindlustused
Koloonia ajalugu
Asuala elanikud olid kohalikud põhjairokeesi ja idaalgonkini keeli kõnelevad põlisameeriklased, eurooplastest kolonisaatorid-kauplejad ja Aafrikast orjastatud sunnitöölised.
1664. aastal alistasid kirdest peale tulnud inglased hollandlasi, võtsid administreerimise üle ning vahetasid halduskeskuse nime ümber New Yorgiks. Hollandlased loovutasid enda asumaa lõplikult Uus-Inglismaale ja lõpetasid sõja 1674. aastal, jättes vahetuseks Suriname'i istandusvalduse nagu sätestas 1667. aasta Breda rahuleping.
Seos uusaegse Tallinnaga
Uus-Amsterdami asustusse jõudis 1657. aastal sadulavalmistaja Martin Hoffman, kes oli teadaolevalt teine Eestimaa päritolu inimene Ameerikas. Enne teda oli 1654. aastal edelas Uus-Rootsis jala maha pannud Johan Schalbrick. Mõlemad mehed olid teadaolevalt pärit rootsiaegsest linnast Reval ehk tänapäevasest Tallinnast.[1]
Koloonia kubernerid
- Cornelius Mey (1620–1625)
- Willem Verhulst (1625–26)
- Pierre Minuit (1626–33)
- Wouter van Twiller (1633–38)
- Willem Kieft (1638–47)
- Peter Stuyvesant (1647–64)
- Anthony Colve (1673–74)
- Cornelis van Steenwijck (1676) (Akaadias)