Chicago: erinevus redaktsioonide vahel

Chicago
inglise	Chicago
	Chicago lipp Chicago pitsat
Pindala	606,2 km²
Elanikke	2 695 598 (2010)
Koordinaadid	41° 51′ N, 87° 39′ W

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 28. juuni 2019, kell 13:06

See artikkel räägib USA suurlinnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Chicago (täpsustus)

Chicago on linn Ameerika Ühendriikides Illinoisi osariigis Michigani järve läänekaldal. Chicago on Cooki maakonna keskus.

Chicagos asub Põhja-Ameerika kõrgeim hoone Willis Tower, mis valmis 1974. 2020. aastal võtab tiitli üle New Yorgis valmiv Central Park Tower.

Ajalugu

Enne eurooplaste tulekut elas Chicago kohal potavatomide indiaani hõim. Esimene teadaolev mitteindiaanlane, kes seal elas, oli Santo Domingos sündinud mulatt Jean Baptiste Pointe du Sable, kes saabus sinna 1770. aastatel, abiellus indiaanlasega ja avas kaubapunkti. 1803. aastal rajas USA armee tänapäeva Chicago kohale Fort Dearborni, mille indiaanlased 1812 hävitasid.

Nimi "chicago" tuleb prantsuse keele vahendusel maiamikeelsest sõnast shikaakwa, mis tähendab eesti keeles metssibulat.

1833 aeti Chicago lepingu kohaselt potavatomid oma maalt välja ja 12. augustil 1833 asutati Chicago, mille elanike arv oli esialgu 200. 1840 oli linnas juba üle 4000 elaniku. 4. märtsil 1837 sai Chicago linna õigused. 1838 jõudis linna raudtee ning avati Illinoisi–Michigani kanal, mis võimaldas aurulaevadel ja isegi purjelaevadel sõita Suurest järvistust Mississippile.

1856 võeti vastu plaan rajada Chicagosse USA esimene kanalisatsioon. Reovesi juhiti Chicago jõkke ja sealtkaudu Michigani järve, mis oli linlaste peamine joogiveeallikas. Linn ehitas 3 km pikkuse tunneli järve keskele ehk teisisõnu ei võetud joogivett enam Chicago jõe suudmest, vaid järve keskelt. 1900. aastal joogiveeprobleem üldiselt lahenes, kui Chicago jõe vool teistpidiseks suunati, nii et ta suubus Illinoisi jõkke, mis Mississippisse voolab.

1871. aastal kolm päeva möllanud Chicago tulekahju ajal põles maha kolmandik linnast, sealhulgas kogu linna keskosa, kuid linna arengut see ei takistanud ning 1890. aasta rahvaloenduse ajaks oli Chicago saanud miljoni elanikuga riigi teiseks linnaks.

1885. aastal ehitati Chicagosse maailma esimene pilvelõhkuja Home Insurance Building. Selleks kasutati teraskarkassi. Sellest ajast peale on Chicago tuntud pilvelõhkujate linnana ja Chicagos on paiknenud maailma kõrgeim hoone.

1892 asutati Chicago ülikool. 1893 ja 1933–34 toimus Chicagos maailmanäitus.

1920. aastatel sai Chicago tuntuks kuritegevuse poolest. Linnas oli tuhatkond kuritegelikku rühmitust, kes pidasid aeg-ajalt vägivaldset võitlust nii omavahel kui ka politseiga. Chicago gängsteritest tuntuim oli Al Capone.

1933 sai Chicago linnapea Anton Cermak Miamis USA presidendile Franklin Rooseveltile tehtud atentaadi ajal surmavalt haavata.

2. detsembril 1942 korraldas füüsik Enrico Fermi Chicago ülikoolis ülisalajase Manhattani projekti käigus maailma esimese juhitava termotuumareaktsiooni.

Rahvastik

2010. aasta rahvaloenduse andmeil elas Chicagos 2 695 598 inimest.

2004. aastal elas seal hinnanguliselt 2 862 000 ja 2009. aastal 2 851 268 inimest.^[1] See on USA elanike arvult kolmas linn New Yorgi ja Los Angelese järel. See on Ameerika maailmajao suuruselt 11. linn.

Majandus

Chicago oli 2005. aastal SKP-lt (460 miljardit USA dollarit) USA suuruselt kolmas ja maailma neljas linn. Chicagost suurem SKP oli ainult Tōkyōs (1191 mld dollarit), New Yorgis (1133 mld) ja Los Angeleses (639 mld).^[2]

2009. aastal oli Chicago UBSi maailma rikkamate linnade nimekirjas üheksandal kohal.^[3]

Vaade Chicagole Northerly Islandilt

Vaade John Hancock Centerist lõunasse

Sõpruslinnad

Varssavi (Poola, alates 1960)
Milano (Itaalia, alates 1973)
Ōsaka (Jaapan, alates 1973)
Casablanca (Maroko, alates 1982)
Shenyang (Hiina, alates 1985)
Shanghai (Hiina, alates 1985)
Göteborg (Rootsi, alates 1987)
Accra (Ghana, alates 1989)
Praha (Tšehhi, alates 1990)
Kiiev (Ukraina, alates 1991)
Toronto (Kanada, alates 1991)
Birmingham (Suurbritannia, alates 1993)
Vilnius (Leedu, alates 1993)
Hamburg (Saksamaa, alates 1994)

Petaẖ-Tikva (Iisrael, alates 1994)
Pariis (Prantsusmaa, alates 1996)
Ateena (Kreeka, alates 1997)
Durban (LAV, alates 1997)
Galway (Iirimaa, alates 1997)
Moskva (Venemaa, alates 1997)
Luzern (Šveits, alates 1998)
Delhi (India, alates 2001)
‘Ammān (Jordaania, alates 2004)
Belgrad (Serbia, alates 2005)
Pusan (Lõuna-Korea, alates 2007)
Lahore (Pakistan, alates 2007)
Bogotá (Colombia, alates 2009)
São Paulo (Brasiilia, alates 2010).

Vaata ka

Viited

↑ Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo vaadatud 4.02.11
↑ citymayors.com vaadatud 4.02.11
↑ citymayors.com vaadatud 4.02.11

Välislingid

Chicago linna ametlik koduleht

[1] Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo vaadatud 4.02.11

[2] tymayors.com vaadatud 4.02.11

[3] tymayors.com vaadatud 4.02.11

[1]

[2]

[3]

@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 |  omakeelne_nimi_2 =
 |  pilt = Chicago from Montrose Point 060820.jpg
-|  lipu_pilt = [[Pilt:Flag of Chicago, Illinois.svg|150px|border]]
+|  lipp = Flag of Chicago, Illinois.svg
 |  lipu_link = [[Chicago lipp]]
-|  vapi_pilt = [[Pilt:Seal of Chicago, Illinois.svg|125px]]
+|  vapp = Seal of Chicago, Illinois.svg
 |  vapi_link = [[Chicago pitsat]]
 |  pindala = 606,2