Klooster: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
| 10. rida: | 10. rida: | ||
Esimesed teated kloostritraditsioonist pärinevad [[1. aastatuhat|1. aastatuhandest]] eKr tänapäeva [[India]] ja [[Nepaal]]i aladelt. |
Esimesed teated kloostritraditsioonist pärinevad [[1. aastatuhat|1. aastatuhandest]] eKr tänapäeva [[India]] ja [[Nepaal]]i aladelt. |
||
[[Hinduism]]is on teada [[1. aastatuhat|1. aastatuhande]] teisest poolest eKr pärinevaid kloostreid nimetusega '''matha''' ([[sanskriti keel]]es मठ |
[[Hinduism]]is on teada [[1. aastatuhat|1. aastatuhande]] teisest poolest eKr pärinevaid kloostreid nimetusega '''matha''' ([[sanskriti keel]]es मठ ''maṭha''), mis olid esialgu tugevasti seotud [[advaita]] vedanta traditsioonidega<ref>Encyclopædia Britannica Online 2009. [https://www.britannica.com/topic/matha]</ref>. |
||
Umbes samal ajal kujunesid esimesed [[budism|budistlikud]] kloostrid, '''[[vihaara]]d''' (sanskriti ja paali keeles ''vihāra'' ‘peatuspaik’), nii pühendunute ja maailmast eraldunute asupaiga kui ka institutsiooni tähenduses, mis olid [[Siddhārtha Gautama|Buddha]] ja tema järgijate pikemaajalisemad peatuspaigad vihmaperioodil. Püsivamatest peatuspaikadest kujunesid ajapikku kloostrid ja õppeasutused.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Vihaara]</ref> |
Umbes samal ajal kujunesid esimesed [[budism|budistlikud]] kloostrid, '''[[vihaara]]d''' (sanskriti ja paali keeles ''vihāra'' ‘peatuspaik’), nii pühendunute ja maailmast eraldunute asupaiga kui ka institutsiooni tähenduses, mis olid [[Siddhārtha Gautama|Buddha]] ja tema järgijate pikemaajalisemad peatuspaigad vihmaperioodil. Püsivamatest peatuspaikadest kujunesid ajapikku kloostrid ja õppeasutused.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Vihaara]</ref> |
||
| 18. rida: | 18. rida: | ||
[[Jainism]]is on kloostreid teada alates [[5. sajand eKr|5. sajandist]] eKr ja nende nimetus on laenatud budismist ('vihaara'). |
[[Jainism]]is on kloostreid teada alates [[5. sajand eKr|5. sajandist]] eKr ja nende nimetus on laenatud budismist ('vihaara'). |
||
Kristlaste tagakiusamise aegadel põgenesid paljud [[monoteism]]i pooldajad |
Kristlaste tagakiusamise aegadel põgenesid paljud [[monoteism]]i pooldajad [[Süüria]], [[Egiptus]]e ja [[Väike-Aasia]] [[kõrb]]etesse ja mägedesse. Seal jäid nad elama üksi, muust maailmast eemaletõmbunult. Neid hakati nimetama [[eremiit]]ideks (erakuteks) või [[munk]]adeks. Pärast [[Milano edikt]]i (313) kasvas munkade arv. Nendesse piirkondadesse tekkisid terved kogukonnad, kus püüti üksteist [[askees]]iga ületada. Tekkisid kloostrid oma ühiselureeglitega. |
||
Ehkki [[koraan]] eitab kloostri tähtsust, on [[islam]]imaailmas kloostritraditsiooni sugemeid |
Ehkki [[koraan]] eitab kloostri tähtsust, on [[islam]]imaailmas kloostritraditsiooni sugemeid [[sufism]]is. |
||
[[Taoism|Taoismis]] on kloostri (või ka templi) nimetuseks ''guan ''(hiina keeles 觀 ‘vaatlema, jälgima, uurima’)<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Guan]</ref> ning kloostrikorraldus sai eriti oluliseks 'Quanzheni koolkonnas' Põhja-Hiinas Jin dünastia ajal (1115–1234).<ref name=qtbta>{{cite web|title=Quanzhen Tradition|url=http://www.taoists.co.uk/main_files/quanzhen.htm|publisher=British Taoist Association}}</ref> |
[[Taoism|Taoismis]] on kloostri (või ka templi) nimetuseks ''guan ''(hiina keeles 觀 ‘vaatlema, jälgima, uurima’)<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Guan]</ref> ning kloostrikorraldus sai eriti oluliseks 'Quanzheni koolkonnas' Põhja-Hiinas Jin dünastia ajal (1115–1234).<ref name=qtbta>{{cite web|title=Quanzhen Tradition|url=http://www.taoists.co.uk/main_files/quanzhen.htm|publisher=British Taoist Association}}</ref> |
||
Redaktsioon: 27. juuni 2019, kell 13:00
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2013) |
Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum 'suletud paik') on ühisele vaimsele praktikale pühendunud inimeste ühendus ja selleks rajatud koht.
|
Legaaldefinitsioon: "Klooster (Kirikute ja koguduste seaduse mõistes) on ühte usku tunnistavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühiseluline ühendus, kes tegutseb vastava kiriku või iseseisva põhikirja alusel ja valitud või nimetatud kloostriülema juhtimisel."[1] |
Ajalugu
Esimesed teated kloostritraditsioonist pärinevad 1. aastatuhandest eKr tänapäeva India ja Nepaali aladelt.
Hinduismis on teada 1. aastatuhande teisest poolest eKr pärinevaid kloostreid nimetusega matha (sanskriti keeles मठ maṭha), mis olid esialgu tugevasti seotud advaita vedanta traditsioonidega[2].
Umbes samal ajal kujunesid esimesed budistlikud kloostrid, vihaarad (sanskriti ja paali keeles vihāra ‘peatuspaik’), nii pühendunute ja maailmast eraldunute asupaiga kui ka institutsiooni tähenduses, mis olid Buddha ja tema järgijate pikemaajalisemad peatuspaigad vihmaperioodil. Püsivamatest peatuspaikadest kujunesid ajapikku kloostrid ja õppeasutused.[3]
Kuna hinduistlikud ja budistlikud kloostrid tekkisid enam-vähem samaaegselt, siis pole selgust, kas ja kuidas nad teineteisele eeskujuks võisid olla.
Jainismis on kloostreid teada alates 5. sajandist eKr ja nende nimetus on laenatud budismist ('vihaara').
Kristlaste tagakiusamise aegadel põgenesid paljud monoteismi pooldajad Süüria, Egiptuse ja Väike-Aasia kõrbetesse ja mägedesse. Seal jäid nad elama üksi, muust maailmast eemaletõmbunult. Neid hakati nimetama eremiitideks (erakuteks) või munkadeks. Pärast Milano edikti (313) kasvas munkade arv. Nendesse piirkondadesse tekkisid terved kogukonnad, kus püüti üksteist askeesiga ületada. Tekkisid kloostrid oma ühiselureeglitega.
Ehkki koraan eitab kloostri tähtsust, on islamimaailmas kloostritraditsiooni sugemeid sufismis.
Taoismis on kloostri (või ka templi) nimetuseks guan (hiina keeles 觀 ‘vaatlema, jälgima, uurima’)[4] ning kloostrikorraldus sai eriti oluliseks 'Quanzheni koolkonnas' Põhja-Hiinas Jin dünastia ajal (1115–1234).[5]
 | See artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. |
Ajapikku kujunesid kloostrid kõikjal olulisteks haridus- ja kultuurikeskusteks.
Läänemaise kloostri põhiplaani eeskujuks on Sankt Galleni kloostri põhiplaan.
Eesti kloostrid
Pikemalt artiklis Eesti kloostrid
Astmestus kloostris
- abt
- prior
- vend – meessoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus munkade kohta
- õde (õeke) – naissoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus nunnade kohta
Õigeusu kirik
Definitsioon: Klooster on Kiriku asutus, mille moodustavad Jumalakartlikud isikud, kes ennast eriti pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning annud selleks vastava (munga) tõotuse. (Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku põhimäärus (RT 1935, 48, 474), sissejuhatuse IV osa.)
Vaata ka
- Athos
- Benedictus Nursiast
- Kloostrite ajalugu
- Eesti kloostrid
- Cluny klooster
- kõrbeisad
- Mongoolia kloostrid
- Taizé klooster
- Popocatépetli kloostrid
- Kloostrimõis
Kirjandus
- "Klooster 980–1130." Raamatus: Georges Duby. "Katedraalide aeg. Kunst ja ühiskond 980–1420. Tallinn, Kunst 1999. Prantsuse keelest tõlkinud Tatjana Hallap, värsid tõlkinud Harald Rajamets. Lisatud illustratsioonide kommentaarid ja isikunimede register. 440 lk. ISBN 5-89920-200-9.
Viited
- ↑ Kirikute ja koguduste seadus §2 lg 3
- ↑ Encyclopædia Britannica Online 2009. [1]
- ↑ Ida mõtteloo leksikon. [2]
- ↑ Ida mõtteloo leksikon. [3]
- ↑ "Quanzhen Tradition". British Taoist Association.