Uus-Madalmaad: erinevus redaktsioonide vahel
P Ebavajalik kaastöö teisaldas lehekülje Uus-Holland pealkirja Uus-Madalmaad alla: Sest, |
|
(Erinevus puudub)
| |
Redaktsioon: 26. juuni 2019, kell 17:21
Uus-Holland (hollandi Nieuw-Nederland, ladina Nova Belgica või Novum Belgium) oli Seitsme Madalmaa Ühendatud Vabariigi koloniaalne provints Põhja-Ameerika idarannikul Hudsoni jõe alamjooksul aastatel 1614–1667 ning 1673–1674. Halduskeskuseks oli Mannahatta nimelise jõesaare lõunatipus asunud kindlustus ja selle ümber kujunenud faktooria Uus-Amsterdam (hollandi Nieuw-Amsterdam), mis oli loodud kaitsma mööda jõge ulatunud Hollandi Lääne-India Kompanii karusnaha kaubateed ja Madalmaade huve.
Asuala elanikud olid kohalikud põlisameeriklased, eurooplastest kolonisaatorid-kauplejad ja Aafrikast toodud orjastatud sunnitöölised. Uus-Amsterdami asustusse jõudis 1657. aastal sadulavalmistaja Martin Hoffman, kes oli teine saabunud eestimaalane Ameerikas. Enne teda oli 1654. aastal edela pool Uus-Rootsis jala maha pannud Johan Schalbrick. Mõlemad mehed olid teadaolevalt pärit rootsiaegsest Eestimaa linnast Reval ehk tänapäevasest Tallinnast.[1]
1664. aastal alistasid kirdest peale tulnud inglased hollandlasi, võtsid administreerimise üle ning vahetasid halduskeskuse nime ümber New Yorgiks. Hollandlased loovutasid enda asumaa lõplikult Uus-Inglismaale ja lõpetasid sõja 1674. aastal.