Ooidid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
PResümee puudub
 
2. rida: 2. rida:
'''Ooidid''' on väikesemõõdulised sfäärilised või läätsjad mineraalsed moodustised, mis on tekkinud vees hõljuvate võõrkehade, näiteks liivaterade, orgaaniliste jäänuste kildude või õhumullide ümber. Ooidid on tavaliselt kontsentrilis-kihilise ehitusega.
'''Ooidid''' on väikesemõõdulised sfäärilised või läätsjad mineraalsed moodustised, mis on tekkinud vees hõljuvate võõrkehade, näiteks liivaterade, orgaaniliste jäänuste kildude või õhumullide ümber. Ooidid on tavaliselt kontsentrilis-kihilise ehitusega.


Eriti sageli esineb ooididena [[kaltsiumkarbonaat]], mille kuhjatised moodustavad ooid- või läätslubjakivid.<ref name="test">[K.Ojaste, A.Reier, K.Mens, "Krsitallograafia mineraloogia petrograafia", 1964, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 462 lk; lk-l 194-195]</ref>
Eriti sageli esineb ooididena [[kaltsiumkarbonaat]], mille kuhjatised moodustavad ooid- või läätslubjakivid.<ref name="test">[K. Ojaste, A. Reier, K. Mens, "Kristallograafia. Mineraloogia. Petrograafia", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964, 462 lk; lk-l 194-195]</ref>


==Viited==
==Viited==

Viimane redaktsioon: 25. juuni 2019, kell 22:00

Ooidid lubjakivi pinnal

Ooidid on väikesemõõdulised sfäärilised või läätsjad mineraalsed moodustised, mis on tekkinud vees hõljuvate võõrkehade, näiteks liivaterade, orgaaniliste jäänuste kildude või õhumullide ümber. Ooidid on tavaliselt kontsentrilis-kihilise ehitusega.

Eriti sageli esineb ooididena kaltsiumkarbonaat, mille kuhjatised moodustavad ooid- või läätslubjakivid.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. [K. Ojaste, A. Reier, K. Mens, "Kristallograafia. Mineraloogia. Petrograafia", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964, 462 lk; lk-l 194-195]