Ooidid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
PResümee puudub |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
'''Ooidid''' on väikesemõõdulised sfäärilised või läätsjad mineraalsed moodustised, mis on tekkinud vees hõljuvate võõrkehade, näiteks liivaterade, orgaaniliste jäänuste kildude või õhumullide ümber. Ooidid on tavaliselt kontsentrilis-kihilise ehitusega. |
'''Ooidid''' on väikesemõõdulised sfäärilised või läätsjad mineraalsed moodustised, mis on tekkinud vees hõljuvate võõrkehade, näiteks liivaterade, orgaaniliste jäänuste kildude või õhumullide ümber. Ooidid on tavaliselt kontsentrilis-kihilise ehitusega. |
||
Eriti sageli esineb ooididena [[kaltsiumkarbonaat]], mille kuhjatised moodustavad ooid- või läätslubjakivid.<ref name="test">[K.Ojaste, A.Reier, K.Mens, " |
Eriti sageli esineb ooididena [[kaltsiumkarbonaat]], mille kuhjatised moodustavad ooid- või läätslubjakivid.<ref name="test">[K. Ojaste, A. Reier, K. Mens, "Kristallograafia. Mineraloogia. Petrograafia", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964, 462 lk; lk-l 194-195]</ref> |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
Viimane redaktsioon: 25. juuni 2019, kell 22:00
Ooidid on väikesemõõdulised sfäärilised või läätsjad mineraalsed moodustised, mis on tekkinud vees hõljuvate võõrkehade, näiteks liivaterade, orgaaniliste jäänuste kildude või õhumullide ümber. Ooidid on tavaliselt kontsentrilis-kihilise ehitusega.
Eriti sageli esineb ooididena kaltsiumkarbonaat, mille kuhjatised moodustavad ooid- või läätslubjakivid.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ [K. Ojaste, A. Reier, K. Mens, "Kristallograafia. Mineraloogia. Petrograafia", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964, 462 lk; lk-l 194-195]
 |
Vikisõnastiku artikkel: ooid |