Ararat

See artikkel räägib mäemassiivist; Armeenia linna kohta vaata artiklit Ararat (linn); maakonna kohta vaata artiklit Ararati maakond; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ararat (täpsustus)

---

Ararat
Suur-Ararat
Kõrgus	5137 m
Asukoht	Türgi
Suhteline kõrgus	3611 m
Tüüp	Kihtvulkaan
Purskas viimati	1840
Koordinaadid	39° 42′ 7″ N, 44° 17′ 54″ E

Ararat (armeenia Արարատ, türgi Ağrı Dağı, kurdi Agirî, pärsia آرارات) on vulkaaniline massiiv Armeenia mägismaal tänapäeva Türgi territooriumil. Asub Türgi kirdeosas 16 km kaugusel Iraani piirist ja 32 km kaugusel Armeenia piirist.

Ararati massiivil on kaks tippu (ühise jalamiga kaks vulkaanikoonust) - Ararat ehk Suur-Ararat ja Väike-Ararat peatipust 13 km kagu pool.

Suur-Ararat (türgi Büyük Ağrı dağı, armeenia Մեծ Արարատ (Mets Ararat) ehk Մասիս (Masis)) on 5137 m kõrge (teistel andmetel 5165 m). 4250 m kõrgemal on ta kaetud igilumega ning temalt laskub umbes 30 liustikku. Väike-Ararat (türgi Küçük Ağrı dağı, armeenia Փոքր Արարատ (Phokhr Ararat) ehk Սիս (Sis)) on 3925 või 3896 m kõrge. Tippude vahel 2600 kõrgusel asuv sadul kannab nime Serdarbulak.

Ararat on uinunud vulkaan. Teadaolevalt ei ole ta pursanud, kuid 1840. aastal toimus piirkonnas tugev maavärin.

Piiblis jäi Noa laev pärast veeuputust Ararati mäele pidama.

Kuigi Ararat asub tänapäeval Türgis, on see armeenlaste rahvuslik sümbol, ja oli kuni Armeenia liitmiseni Nõukogude Liiduga Armeenia territooriumil. Araratti on kujutatud nii Armeenia praegusel vapil kui ka Armeenia NSV vapil.

Suur-Araratile tõusid esimestena 1829. aastal Tartu ülikooli rektor Johann Jakob Friedrich Wilhelm Parrot ja neli tema üliõpilast, nende hulgas Hatšatur Abovjan.

Keskel Suur-Ararat ja vasakul Väike-Ararat (Landsat)

Välislingid

 Ararat – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

• Ararat 2009
• Friedrich Parrot. Reis Araratile (tõlkinud Heino Pedusaar)