Andrei Haritonov: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
[[Pilt:Харитонов Андрей Игоревич.JPG|pisi|Andrei Haritonov (2009)]]
[[Pilt:Харитонов Андрей Игоревич.JPG|pisi|Andrei Haritonov (2009)]]


'''Andrei Haritonov''' ([[vene keel|vene]] Андрей Игоревич Харитонов ; sündinud [[25. juuli]]l [[1959]] [[Kiiev]]is) on [[venelased|vene]] [[filminäitleja]] ja [[filmirežissöör|-režissöör]].
'''Andrei Haritonov''' ([[vene keel|vene]] Андрей Игоревич Харитонов ; [[25. juuli]] [[1959]] [[Kiiev]] – [[23. juuni]] [[2019]] [[Moskva]]) oli [[venelased|vene]] [[filminäitleja]] ja [[filmirežissöör|-režissöör]].


Tema ema oli vene keele ja kirjanduse õpetaja, isa insener. Ta kasvas üles Kiievis.
Tema ema oli vene keele ja kirjanduse õpetaja, isa insener. Ta kasvas üles Kiievis.
14. rida: 14. rida:
Paljudel vaatajatel on kahtlemata veel meeles Haritonovi Lance Agatha Christie romaani põhjal vändatud detektiivfilmis "[[Musträstaste saladus]]". See erines eelnimetatuist kardinaalselt. On ju filmis kaua aega sümpaatsena tundunud Lance oma ahne ja kalgi perekonna kõige paadunum liige, kes söandab varandusvõitluses minna kaugemale kui ükski teine. Muide, Miss Marple'it selles filmis mängis [[Ita Ever]].
Paljudel vaatajatel on kahtlemata veel meeles Haritonovi Lance Agatha Christie romaani põhjal vändatud detektiivfilmis "[[Musträstaste saladus]]". See erines eelnimetatuist kardinaalselt. On ju filmis kaua aega sümpaatsena tundunud Lance oma ahne ja kalgi perekonna kõige paadunum liige, kes söandab varandusvõitluses minna kaugemale kui ükski teine. Muide, Miss Marple'it selles filmis mängis [[Ita Ever]].


Andrei Haritonov on kaasa teinud veel paljudes kino- ja telefilmides: "Jaroslav Tark", "Assol", "Granaadisaartel", "Vanina Vanini" jt. Enamasti mängib ta eksootilisi kangelasi, ilmudes ekraanile tinglikes, igapäevasest elust kaugetes olukordades. Eriskummaline oli ka tema nähtamatuks muutunud teadlane Griffin H.G.Wellsi maailmakuulsa ulmeromaani motiividel tehtud linaloos.
Andrei Haritonov on kaasa teinud veel paljudes kino- ja telefilmides: "Jaroslav Tark", "Assol", "Granaadisaartel", "Vanina Vanini" jt. Enamasti mängis ta eksootilisi kangelasi, ilmudes ekraanile tinglikes, igapäevasest elust kaugetes olukordades. Eriskummaline oli ka tema nähtamatuks muutunud teadlane Griffin H.G.Wellsi maailmakuulsa ulmeromaani motiividel tehtud linaloos.


Ühes intervjuus ütles Andrei Haritonov, et tema arvates pole vaja loobuda ühestki pakutavast rollist, on ju huvitav katsetada end ootamatutes ülesannetes. Näitleja tahaks mängida nii nüüdisaegset kui klassikalist repertuaari. Tema unistuseks on Treplev Tšehhovi "Kajakas".
Ühes intervjuus ütles Andrei Haritonov, et tema arvates pole vaja loobuda ühestki pakutavast rollist, on ju huvitav katsetada end ootamatutes ülesannetes. Näitleja tahaks mängida nii nüüdisaegset kui klassikalist repertuaari. Tema unistuseks oli Treplev Tšehhovi "Kajakas".


Tema harrastuseks on maalikunst, samuti katsetab ta laulmist.
Tema harrastuseks oli maalikunst, samuti katsetas ta laulmist.


==Välislingid==
==Välislingid==
27. rida: 27. rida:
[[Kategooria:Vene filminäitlejad]]
[[Kategooria:Vene filminäitlejad]]
[[Kategooria:Sündinud 1959]]
[[Kategooria:Sündinud 1959]]
[[Kategooria:Surnud 2019]]

Redaktsioon: 24. juuni 2019, kell 07:07

Andrei Haritonov (2009)

Andrei Haritonov (vene Андрей Игоревич Харитонов ; 25. juuli 1959 Kiiev23. juuni 2019 Moskva) oli vene filminäitleja ja -režissöör.

Tema ema oli vene keele ja kirjanduse õpetaja, isa insener. Ta kasvas üles Kiievis.

Andrei käis füüsika- ja matemaatikakallakuga keskkoolis. Ta joonistas palju ning soovis arhitektuuriinstituuti astuda. Hiljem on talle tundunud, et see oli vaid enesepettus: sisimas unistas ta kogu aeg vaid lavast ja ekraanist.

Kui Andrei Haritonov õppis Karpenko-Karõi nimelise Teatriinstituudi teisel kursusel, sai ta kutse tulla mängima Kiini E. Voinochi samanimelise romaani põhjal tehtavas telefilmis. Esimest korda filmis ja kohe peaosas, pealegi nii populaarses ekraniseeringus! 20-aastasele tudengile tõi see roll 1981. aastal Monte Carlo rahvusvahelise telefilmide festivali "Kuldnümfi" ja Ukraina NSV Tarass Ševtšenko nimelise riikliku preemia ning muidugi tohutu suure populaarsuse terves Nõukogude Liidus.

Väga menukas oli ka muusikaline film, rokkooper "Joaquin Murieta täht ja surm". milles Haritonovil oli taas nimiosa, jällegi romantiline kangelane, seekord aga vaene tšiili nooruk, kes koos paljude omataolistega läks Californiast kulda otsima ja kellest sai omamoodi õilis röövel – kättemaksja gringodele nende ülekohtu ja julmuse eest. Andrei Haritonovi ülesanne oli sedavõrd vastutusrikkam, et filmi aluseks võetud P. Gruško näidend (mis omakorda tugines Pablo Neruda poeemile ja Ladina-Ameerika rahvaste folkloorile) oli noorte seas saanud ülipopulaarseks, ka heliplaat selle muusikaga (helilooja A. Rõbnikov) oli levinud tohututes tiraažides. Nii nagu Haritonovi Kiin võeti noore põlvkonna poolt vastu oma kangelasena, nii köitis tema romantiline kangelane neis meile eksootilistes olukordades, mille kaudu režissöör toob noore vaatajani paljud ka tänapäeval aktuaalsed ühiskondlikud probleemid.

Paljudel vaatajatel on kahtlemata veel meeles Haritonovi Lance Agatha Christie romaani põhjal vändatud detektiivfilmis "Musträstaste saladus". See erines eelnimetatuist kardinaalselt. On ju filmis kaua aega sümpaatsena tundunud Lance oma ahne ja kalgi perekonna kõige paadunum liige, kes söandab varandusvõitluses minna kaugemale kui ükski teine. Muide, Miss Marple'it selles filmis mängis Ita Ever.

Andrei Haritonov on kaasa teinud veel paljudes kino- ja telefilmides: "Jaroslav Tark", "Assol", "Granaadisaartel", "Vanina Vanini" jt. Enamasti mängis ta eksootilisi kangelasi, ilmudes ekraanile tinglikes, igapäevasest elust kaugetes olukordades. Eriskummaline oli ka tema nähtamatuks muutunud teadlane Griffin H.G.Wellsi maailmakuulsa ulmeromaani motiividel tehtud linaloos.

Ühes intervjuus ütles Andrei Haritonov, et tema arvates pole vaja loobuda ühestki pakutavast rollist, on ju huvitav katsetada end ootamatutes ülesannetes. Näitleja tahaks mängida nii nüüdisaegset kui klassikalist repertuaari. Tema unistuseks oli Treplev Tšehhovi "Kajakas".

Tema harrastuseks oli maalikunst, samuti katsetas ta laulmist.

Välislingid