Heinategu: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Heina kaarutamine.jpg|pisi|Heina kaarutamine]] |
|||
'''Heinategu''' ehk '''heinakoristus |
'''Heinategu''' ehk '''heinakoristus''' on [[hein]]a [[niitmine|niitmise]], kuivatamise, [[riisumine|riisumise]], kuhjapaneku, kokkusurutult kiletamise, heinaveo ja muude heina kogumisega seotud tööde kogum. |
||
Heinategu on Eesti [[maamajandus]]es olnud erakordselt tähtsal kohal, kuna Eesti [[kliima]] ([[sademehulk]] ületab aurumise) võimaldab varuda loomadele piisavas koguses |
Heinategu on Eesti [[maamajandus]]es olnud erakordselt tähtsal kohal, kuna Eesti [[kliima]] ([[sademehulk]] ületab aurumise) võimaldab varuda loomadele piisavas koguses [[koresööt]]a. Vastavalt tarvidusele on ka [[niit]]ude ehk heinamaade osakaal maakasutuses olnud Eestis suur. |
||
Heinateo kultuur kujunes Eestis arvatavasti 4. |
Heinateo kultuur kujunes Eestis arvatavasti [[4. sajand|4.]]–[[7. sajand]]i paiku. |
||
Heinavajadus on seoses piimaturu vähenemisega Eestis viimase 30 aasta jooksul vähenenud. Et rohu kasvutingimused on endiselt head, on jätkuvalt potentsiaali kultuuristada niitusid ja rohkendada heinatööd. |
|||
[[Pilt:Hein ruloonides.jpg|pisi|[[Koresööt]] [[Kaevere]] küla [[heinamaa]]l]] |
[[Pilt:Hein ruloonides.jpg|pisi|[[Koresööt]] [[Kaevere]] küla [[heinamaa]]l]] |
||
[[Pilt:Rebane heinarullide taustal.jpg|pisi|Rebane [[hein]]arullidega niidul]] |
[[Pilt:Rebane heinarullide taustal.jpg|pisi|Rebane [[hein]]arullidega niidul]] |
||
| 12. rida: | 13. rida: | ||
Heinateol kasutatakse [[heinatööriist]]u. |
Heinateol kasutatakse [[heinatööriist]]u. |
||
Heinatöid alustatakse esimese niitega [[juuni]]s. Täishoog on juulis. Nii on [[juuli]]t kutsutud ka heinakuuks. Samuti tehakse heina teisest niitest, mis olenevalt sademetest võib kesta kuni öökülmadeni septembris. |
Heinatöid alustatakse esimese niitega [[juuni]]s. Täishoog on juulis. Nii on [[juuli]]t kutsutud ka heinakuuks. Samuti tehakse heina teisest niitest, mis olenevalt sademetest võib kesta kuni öökülmadeni [[september|septembris]]. |
||
Minevikus tehti heina käsitsi. [[19. sajand]]il leiutati [[niiduk]]id, mis heina maha niitsid, ent kokku tuli see korjata endiselt käsitsi. Minevikus koguti hein [[koonus]]jasse [[kuhi|kuhja]] või [[saad]]u. Tänapäeval valmistavad niidumasinad töö käigus [[heinapall]]e. Minevikus säilitati heina [[küün]]is, tänapäeval säilib kiletatud või rullitud hein ka heinamaale jäetuna piisavalt hästi. Minevikus tehti heina metsaheinamaadel ja [[puisniit]]udel, korrapäraste heinamaade rajamine põldude kõrvale taludele senisest lähemale on hiline nähtus ja hakkas levima alles Eesti Vabariigi algusaegadel. |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[heinakuhi]] |
|||
*[[heinarõuk]] |
|||
*[[heinasaad]] |
|||
*[[küün]] |
|||
*[[niiduk]] |
|||
*[[rohumaa]] |
*[[rohumaa]] |
||
==Välislingid== |
|||
*[http://www.soomaa.net/galerii/main.php?g2_itemId=7776 Pilte heinateost [[Soomaa]]l] |
|||
[[Kategooria:Heinategu| ]] |
[[Kategooria:Heinategu| ]] |
||
Redaktsioon: 23. juuni 2019, kell 22:13
Heinategu ehk heinakoristus on heina niitmise, kuivatamise, riisumise, kuhjapaneku, kokkusurutult kiletamise, heinaveo ja muude heina kogumisega seotud tööde kogum.
Heinategu on Eesti maamajanduses olnud erakordselt tähtsal kohal, kuna Eesti kliima (sademehulk ületab aurumise) võimaldab varuda loomadele piisavas koguses koresööta. Vastavalt tarvidusele on ka niitude ehk heinamaade osakaal maakasutuses olnud Eestis suur.
Heinateo kultuur kujunes Eestis arvatavasti 4.–7. sajandi paiku.
Heinavajadus on seoses piimaturu vähenemisega Eestis viimase 30 aasta jooksul vähenenud. Et rohu kasvutingimused on endiselt head, on jätkuvalt potentsiaali kultuuristada niitusid ja rohkendada heinatööd.
Heinateol kasutatakse heinatööriistu.
Heinatöid alustatakse esimese niitega juunis. Täishoog on juulis. Nii on juulit kutsutud ka heinakuuks. Samuti tehakse heina teisest niitest, mis olenevalt sademetest võib kesta kuni öökülmadeni septembris.
Minevikus tehti heina käsitsi. 19. sajandil leiutati niidukid, mis heina maha niitsid, ent kokku tuli see korjata endiselt käsitsi. Minevikus koguti hein koonusjasse kuhja või saadu. Tänapäeval valmistavad niidumasinad töö käigus heinapalle. Minevikus säilitati heina küünis, tänapäeval säilib kiletatud või rullitud hein ka heinamaale jäetuna piisavalt hästi. Minevikus tehti heina metsaheinamaadel ja puisniitudel, korrapäraste heinamaade rajamine põldude kõrvale taludele senisest lähemale on hiline nähtus ja hakkas levima alles Eesti Vabariigi algusaegadel.