Proosula: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:


=== Sõnavara ===
=== Sõnavara ===
Sama tähendust võivad kanda keskaegsetes tekstides ka sõnad ''prosa'' (mis tähendab ka [[Sekvents (luule)|sekvents]]ilaadset tekstilist laiendust või sekventsi ennast), ''verba'' ja ''versus'' (mis võib tähendada ka nii uut muusikalist materjali kui ka uut teksti sisaldavat troopi, samuti [[psalm]]i üht rida). Nimetus võis varieeruda vastavalt sellele, millise laulu juurde troop oli loodud<ref>https://www.catholicity.com/encyclopedia/t/trope.html</ref>.
Sama tähendust võivad kanda keskaegsetes tekstides ka sõnad ''prosa'' (mis tähendab ka [[Sekvents (luule)|sekvents]]ilaadset muusikaosa kordavat tekstilist laiendust või siis sekventsi ennast), ''verba'' ja ''versus'' (mis võib tähendada ka nii uut muusikalist materjali kui ka uut teksti sisaldavat troopi, samuti [[psalm]]i üht rida). Nimetus võis varieeruda vastavalt sellele, millise laulu juurde troop oli loodud<ref>https://www.catholicity.com/encyclopedia/t/trope.html</ref>.


== Vorm ==
== Vorm ==

Redaktsioon: 23. juuni 2019, kell 21:43

Proosula (ladina keeles prosula, deminutiiv sõnast prosa 'tekst') on keskaja muusikas kasutatud troobitüüp, mille puhul uut muusikalist materjali ei lisandu, lisatakse vaid tekst. Näide sellest on uue teksti loomine melismi meloodiale gregooriuse laulus[1].

Sõnavara

Sama tähendust võivad kanda keskaegsetes tekstides ka sõnad prosa (mis tähendab ka sekventsilaadset muusikaosa kordavat tekstilist laiendust või siis sekventsi ennast), verba ja versus (mis võib tähendada ka nii uut muusikalist materjali kui ka uut teksti sisaldavat troopi, samuti psalmi üht rida). Nimetus võis varieeruda vastavalt sellele, millise laulu juurde troop oli loodud[2].

Vorm

Proosula loodi sageli rangelt süllaabilises stiilis, nii et igale noodile melismis vastas üks silp. Reeglina jälgis troobi looja hoolikalt gregooriuse meloodia joonist, fraseerimist ja artikulatsiooni, et prosula teksti fraasid sobiks meloodiafraasidega ja rõhulised silbid langeks sobivatele nootidele. Sõnade algused ja lõpud tekstis langevad sageli kokku melismi neumade algus- ja lõpunootidega[3].

Esinemine

Proosulaid on loodud nii missa kui officium'i laulude jaoks ja missa puhul nii ordinaariumi kui propriumi osades. Kõige tuntumad proosulad on Kyrie-troobid, näiteks Tuotilole omistatud "Kyrie, fons bonitatis..."[4]. Kuid 10. ja 11. sajandi käsikirjades tuleb Kyrie-troopidest märksa arvukamalt ette offertorium'i värsside, eriti aga alleluia'de melismidele kirjutatud proosulaid.[5]

Vaata ka

Viited

Välislingid