Ervin Peeter Pütsep: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
→‎Elulugu: ETBLi väidet par, nähtamatu märkus
Märgis: Teksti peitmine
9. rida: 9. rida:
Töötas aastast 1954 Rootsis haiglate projekteerimise ja planeerimise alal, sh 1954–1959 Rootsi haiglate keskvalitsuses. 1959. aastal asutas ta arhitektuuribüroo Pütsep International, kus töötasid lisaks temale arhitektid [[Veelo Erenurm]] ja [[Harald Tannberg]] ning insener [[Leo Timpka]]. <ref name=":0">Eesti arhitektid Rootsi haiglaehituse spetsideks – Vaba Eesti Sõna, 25.07.1963</ref>
Töötas aastast 1954 Rootsis haiglate projekteerimise ja planeerimise alal, sh 1954–1959 Rootsi haiglate keskvalitsuses. 1959. aastal asutas ta arhitektuuribüroo Pütsep International, kus töötasid lisaks temale arhitektid [[Veelo Erenurm]] ja [[Harald Tannberg]] ning insener [[Leo Timpka]]. <ref name=":0">Eesti arhitektid Rootsi haiglaehituse spetsideks – Vaba Eesti Sõna, 25.07.1963</ref>


Oli 1965. aastal [[London]]is [[Northern Polytechnic Research Unit]]i ja 1976–1984 [[Göteborg]]is [[Põhjamaade Tervishoiuülikool]]i lektor, aastast 1984 dotsent.<ref name="ETBL" />
Oli 1965. aastal [[London]]is [[Northern Polytechnic Research Unit]]i ja 1976–1984 [[Göteborg]]is [[Põhjamaade Tervishoiukõrgkool]]i<!--ETBL annab Põhjamaade Tervishoiukõrgkool, mis ilmselt väär--> lektor, aastast 1984 dotsent.<ref name="ETBL" />


Oli 1980. aastal Eesti Tehnika Seltsi Rootsis aastaraamatu ja 1983–1988 ajakirja [[Eesti Kirik]] toimetaja.
Oli 1980. aastal Eesti Tehnika Seltsi Rootsis aastaraamatu ja 1983–1988 ajakirja [[Eesti Kirik]] toimetaja.


==Looming==
==Looming==

Redaktsioon: 20. juuni 2019, kell 18:35

Ervin Peeter Pütsep

Ervin Peeter Pütsep (18. aprill 1921 Võru – 21. september 1995 Stockholm) oli rootsi ja eesti arhitekt ja kunstiajaloolane.[1]

Elulugu

Ervin Peeter Pütsep sündis kösterkooliõpetaja pojana.[1] Lõpetas 1940 Võru Rahvahariduse Seltsi Ühisgümnaasiumi, õppis 1940–1942 Tartu Ülikoolis farmaatsiat, siis alustas õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis.

Emigreerus 1944 Rootsi. Lõpetas 1950 Stockholmi Kuningliku Tehnikaülikooli arhitektuuri erialal, õppis 1950–1951 Stockholmi Ülikoolis planeerimissotsioloogiat; tehnikalitsentsiaat (1954, Stockholmi Tehnikaülikool), tehnikadoktor (1968, Lundi Tehnoloogia Instituut), väitekiri "Planning of Surgical Center" (ilmunud: Stockholm, 1969; türgi keeles 1971, kreeka keeles 1973). Täiendas end 1956 Briti Nõukogu stipendiaadina Londonis, 1958 WHO stipendiaadina USA-s ja Kanadas.

Töötas aastast 1954 Rootsis haiglate projekteerimise ja planeerimise alal, sh 1954–1959 Rootsi haiglate keskvalitsuses. 1959. aastal asutas ta arhitektuuribüroo Pütsep International, kus töötasid lisaks temale arhitektid Veelo Erenurm ja Harald Tannberg ning insener Leo Timpka. [2]

Oli 1965. aastal Londonis Northern Polytechnic Research Uniti ja 1976–1984 Göteborgis Põhjamaade Tervishoiukõrgkooli lektor, aastast 1984 dotsent.[1]

Oli 1980. aastal Eesti Tehnika Seltsi Rootsis aastaraamatu ja 1983–1988 ajakirja Eesti Kirik toimetaja.

Looming

Rosenlundi haigla, Stockholm (arhitekt Ervin Pütsep)

Projekteeris Rootsis ja mujal maailmas umbes 50 haiglat. Ta kaasas ka teisi väliseesti kunstnikke projekteeritud haiglate interjööride kaunistamisse: Eerik Haamrilt telliti 2x4 meetri suurune pannoo Kumla haiglasse, Karin Lutsult kolm keraamilist tahvlit kukkedega Fellingsbro haiglasse ning Endel Kõksilt koloreeritud sgrafiitotehnikas pannoo Askersundi ambulatooriumi ooteruumi.[2]

Ta projekteeris 1970. aastal Boumerdè ülikoolilinnaku Alžeerias, samuti täitis ta tellimusi Saudi Araabiast ja Iraanist.[1]

Korraldas Rootsis eesti pagulaskunstnike näitusi ja kirjutas arvustusi.

Teadustöö

Uuris haiglate planeerimisest ja nende toimimise teooriat.

Uuris ka eesti kunstnike (teiste seas Eduard Ole, Jaan Koorti, Eerik Haameri) loomingut ja Eesti kunstiajalugu.

Teoseid

Raamatuid ja artikleid haiglate planeerimisest ja selle teooriast. Näiteks koos Jan Thorpiga valminud teos "Operatsiooniosakonnad", mille illustreeris väliseesti kunstnik Otto Paju.[2]

  • Konrad Mägi elust ja loomingust. // Tulimuld (1979) 3
  • raamat kirurgiakeskuste kavandamisest avaldati inglise (Planning of Surgical Centres), rootsi, türgi ja jaapani keeles.[3]
  • Modern hospitals inernational planning practicies. London 1979, 2. trükk 1981
  • Erik Haameri elust ja loomingust. // Saare rahvas vabas maailmas 1944–1984. Toronto 1984
  • Kunstielu Eestimaal I. Kuni 1920. aastani. Stockholm 1990
  • Kunstielu Eestimaal II. 1920. aastast kuni 1940. aasta suveni. Stockholm 1996
  • Jaan Koorti surm Moskvas. // Kultuur ja Elu 10/1995

Liikmesus

Aastast 1950 Rootsi Arhitektide Ühingu liige, 1976–1991 Põhjamaade arhitektide esindaja Rahvusvahelise Arhitektide Liidu (UIA) tervishoiurühmas, aastast 1983 Ameerika Arhitektide Instituudi auliige.

Tunnustused

Medal Mare Balticum (1989) kunstiuuringute eest.

Mälestuse jäädvustamine

Aastast 1996 antakse välja Ervin Pütsepa kunstiteaduse preemiat.[1]

Vaata ka

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Eesti arhitektid Rootsi haiglaehituse spetsideks – Vaba Eesti Sõna, 25.07.1963
  3. ↑ Anne Valmas. "Eesti raamat välismaal 1944-201" I ja II. Eesti Päevaleht (Rootsi), 12. aprill 2017

Personaalia

  • Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. Kd III. Tartu 1994. Lk 381
  • Rein Loodus. "Pütsep, Ervin, arhitekt ja kunstiajaloolane". // Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 412
  • EVTpK, 97 Eesti teadlased väljaspool kodumaad?
  • EE 14, 395–396
  • Estniska arkitekter i Sverige. // Det fria Estland (1959) 2
  • Üürike, M. Eestlaste esimene, rootsi neljas arhitektuuridoktor. // Eesti Päevaleht (1969) 18. I
  • Dr. Ervin Pütsep planeerimas Aafrika linna. // Eesti Päevaleht (1971) 6. III
  • Mägi, V. Teenäitajad olid Elmar Lohk ja Hanno Kompus. Jutuajamine arhitekt Ervin Pütsepaga. // Sirp (1991) 19, IV
  • Mägi, V. Võru poisist maailmamainega ehituskunstnikuks. // Aja Pulss (1991) 8
  • Loodus, R. Silmapaistev teos eesti kunstikirjanduses. // Looming (1991) 12
  • Uusküla, V. Mõtteid eesti kunstielu monograafiast. // Rahvuslik kontakt (1992) 1
  • Kiisk, H. Ervin Pütsepa mälestuseks. // Teataja (1995) 7. X
  • Mägi, V. Arhitektil olgu võimalikult hea üldharidus. // Kultuurileht (1996) 19. I
  • Who's Who in the World (alates 1985. a koostatud väljaandest)

Välislingid

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ervin_Peeter_Pütsep&oldid=5359803"