Sammalloomad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dr Oldekop (arutelu | kaastöö) |
Dr Oldekop (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
| 31. rida: | 31. rida: | ||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[ |
*[[sammalloomade loend]] |
||
==Kirjandus== |
|||
*[[Jüri Ristkok|Ristkok, Jüri]] 1964. ''Selgrootute loomade süsteem''. Teine trükk. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, lk. 60. |
|||
<gallery> |
<gallery> |
||
Redaktsioon: 18. juuni 2019, kell 20:16
| Sammalloomad | |
|---|---|
 Sammalloomi Ernst Haeckeli raamatust Kunstformen der Natur, 1904 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Ülemhõimkond |
Lophotrochozoa |
| Hõimkond |
Sammalloomad Bryozoa |
| Klassid | |
|
kitsaneelused Stenolaemata | |
Sammalloomad (Bryozoa ehk Ectoprocta) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad väikesed kolooniates elavad loomad. Neid kolooniate üksikisendeid kutsutakse loomikuteks.
Paljudel sammalloomadel on väline lubitoes. Sammalloomadel puuduvad ringe-, hingamis- ja erituselundid.
Vaatamata sellele, et nad on levinud kogu maailmas, eelistavad nad elutseda soojades troopilistes meredes. Tuntakse umbes 5000 sammalloomaliiki.
Eesti elab umbes 10 liiki sammalloomi.
Taksonoomia
Klassid
- Kitsaneelused (Stenolaemata)
- Kombitspärgsed (Gymnolaemata)
- Kombitslooksed (Phylactolaemata)
Eesti liike
- Cristatella mucedo – tutlane
- Plumatella fungosa – harilik sammallane
- Plumatella repens – hargnev sammallane
Vaata ka
Kirjandus
- Ristkok, Jüri 1964. Selgrootute loomade süsteem. Teine trükk. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, lk. 60.
-
Sammalloomade fossiilid Eesti põlevkivis -
.jpg)