Braunschweig: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P pisitoimetamine
16. rida: 16. rida:
}}
}}


[[Pilt:Braunschweig Luftaufnahme Innenstadt (2011).JPG|thumb|Vaade Braunschweigile]]
[[Pilt:Braunschweig Luftaufnahme Innenstadt (2011).JPG|pisi|Vaade Braunschweigile]]
[[Pilt:Lower Saxony BS.svg|thumb|Braunschweigi paiknemine Alam-Saksimaal]]
[[Pilt:Lower Saxony BS.svg|pisi|Braunschweigi paiknemine Alam-Saksimaal]]


'''Braunschweig''' (alamsaksa: ''Brunswiek'') on linn [[Alam-Saksi]]maal [[Saksamaa]]l, [[Harz]]i mägedest põhjas, [[Oker]]i jõe kaugeimas laevatatavas kohas, mis ühendab selle [[Aller]]i ja [[Weser]]i jõgede kaudu [[Põhjameri|Põhjamerega]]. Linna pindala on 192,13 km². 31. detsembril 2017 elas seal 248 023 inimest.
'''Braunschweig''' (alamsaksa: ''Brunswiek'') on linn [[Alam-Saksi]]maal [[Saksamaa]]l, [[Harz]]i mägedest põhjas, [[Oker]]i jõe kaugeimas laevatatavas kohas, mis ühendab selle [[Aller]]i ja [[Weser]]i jõgede kaudu [[Põhjameri|Põhjamerega]]. Linna pindala on 192,13 km². 31. detsembril 2017 elas seal 248 023 inimest.


Võimsa ja mõjuka ärikeskusena keskaegsel Saksamaal oli Braunschweig 13.–17. sajandil [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] liige. See oli kolme järjestikuse riigi pealinn: [[Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond]] (1269–1432, 1754–1807 ja 1813–1814), [[Braunschweigi hertsogkond]] (1814–1918) ja [[Braunschweigi Vaba Riik]] (1918–1946).
Võimsa ja mõjuka ärikeskusena keskaegsel Saksamaal oli Braunschweig 13.–17. sajandil [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] liige. See oli kolme järjestikuse riigi pealinn: [[Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond]] (1269–1432, 1754–1807 ja 1813–1814), [[Braunschweigi hertsogkond]] (1814–1918) ja [[Braunschweigi Vaba Riik]] (1918–1946).
27. rida: 27. rida:
== Ajalugu ==
== Ajalugu ==


[[Pilt:BurgDankwarderode2016.jpg|thumb|left|[[Dankwarderode loss]]]]
[[Pilt:BurgDankwarderode2016.jpg|pisi|vasakul|[[Dankwarderode loss]]]]


=== Asutamine ja varajane ajalugu ===
=== Asutamine ja varajane ajalugu ===


Linna asutamise kuupäev ja asjaolud ei ole teada. Pärimus väidab, et Braunschweig loodi kahe asula ühendamise teel, ühe asutas [[Saksid|Saksi]] krahv [[Brun (Saksi hertsog)|Brun]], kes suri 880. aastal, Okeri jõe ühele kaldale – legend annab asutamisaastaks 861 – ja teine oli legendaarse krahv Dankwardi asula, kelle järgi on nimetatud [[Dankwarderode loss]] ("Dankwardi välu"), mis rekonstrueeriti 19. sajandil. Linna algne nimi ''Brunswik'' on segu nimest Brun ja [[Alamsaksa keel|alamsaksa]] sõnast ''wik'' (ladina ''vicus''), koht, kus kaupmehed puhkasid ja oma kaupu hoidsid. Seega näitab linna nimi ideaalset puhkekohta, kuna see asub koolme juures üle Okeri jõe. Teine linna nime selgitus on see, et see pärineb sõnast ''Brand'', või põletamine, viidates kohale, mis tekkis pärast maastiku puhastamist põletamise läbi. Linna on esmakordselt mainitud Püha Magni kiriku 1031. aasta dokumentides, mis annab linna nimeks ''Brunesguik''.
Linna asutamise kuupäev ja asjaolud ei ole teada. Pärimus väidab, et Braunschweig loodi kahe asula ühendamise teel, ühe asutas [[Saksid|Saksi]] krahv [[Brun (Saksi hertsog)|Brun]], kes suri 880. aastal, Okeri jõe ühele kaldale – legend annab asutamisaastaks 861 – ja teine oli legendaarse krahv Dankwardi asula, kelle järgi on nimetatud [[Dankwarderode loss]] ("Dankwardi välu"), mis rekonstrueeriti 19. sajandil. Linna algne nimi ''Brunswik'' on segu nimest Brun ja [[Alamsaksa keel|alamsaksa]] sõnast ''wik'' (ladina ''vicus''), koht, kus kaupmehed puhkasid ja oma kaupu hoidsid. Seega näitab linna nimi ideaalset puhkekohta, kuna see asub koolme juures üle Okeri jõe. Teine linna nime selgitus on see, et see pärineb sõnast ''Brand'', või põletamine, viidates kohale, mis tekkis pärast maastiku puhastamist põletamise läbi. Linna on esmakordselt mainitud Püha Magni kiriku 1031. aasta dokumentides, mis annab linna nimeks ''Brunesguik''.


Varasemate teadete kohta pole kindel, kas need just Braunschweigi kohta käivad. Arheoloogilised väljakaevamised on näidanud, et linn asutati [[9. sajand]]i teisel poolel. [[Braunschweigi riimkroonika]] ([[1279]]–[[1298]]) annab linna asutamise aastaks [[861]], ent see on legend. Esialgu nimetati linna '''Brunswickiks''' linna asutaja Bruni järgi, kuid Bruni kohta on vähe teada. Braunschweigiks nimetati linna esimest korda [[1573]].
Varasemate teadete kohta pole kindel, kas need just Braunschweigi kohta käivad. Arheoloogilised väljakaevamised on näidanud, et linn asutati [[9. sajand]]i teisel poolel. [[Braunschweigi riimkroonika]] ([[1279]]–[[1298]]) annab linna asutamise aastaks [[861]], ent see on legend. Esialgu nimetati linna '''Brunswickiks''' linna asutaja Bruni järgi, kuid Bruni kohta on vähe teada. Braunschweigiks nimetati linna esimest korda [[1573]].
37. rida: 37. rida:
=== Keskaeg ja varauusaeg ===
=== Keskaeg ja varauusaeg ===


[[Pilt:Braun Braunschweig UBHD.jpg|thumb|left|Braunschweig 16. sajandil, ''Civitates orbis terrarum'', [[Georg Braun]] ja Frans Hogenberg.]]
[[Pilt:Braun Braunschweig UBHD.jpg|pisi|vasakul|Braunschweig 16. sajandil, ''Civitates orbis terrarum'', [[Georg Braun]] ja Frans Hogenberg]]
[[Pilt:Brunswick cathedral.JPG|thumb|right|Braunschweigi Püha Blasiuse toomkirik ja lõvikuju]]
[[Pilt:Brunswick cathedral.JPG|pisi|Braunschweigi Püha Blasiuse toomkirik ja lõvikuju]]


12. sajandini valitsesid Braunschweigi Saksi aadlisuguvõsa [[Brunoonid]], siis läks see abielu kaudu [[Welfid]]ele. 1142. aastal sai Welf [[Heinrich Lõvi]] [[Saksimaa hertsogiriik|Saksi]] hertsogiks ja tegi Braunschweigist oma riigi pealinna (millele 1156. aastast lisandus ka [[Baieri hertsogkond]]). Ta muutis Dankwarderode lossi, [[Braunschweigi krahvkond|Braunschweigi krahvide]] residentsi, oma enda ''[[Kaiserpfalz|Pfalziks]]'' ja arendas linna edasi oma võimu väljendamiseks. Heinrichi valitsemise ajal ehitati Püha Blasiuse [[Braunschweigi toomkirik|toomkirik]], mis valmis kõigest 53 aastaga ([[1173]]–[[1226]]), ja lossi ette püstitati ka lõvikuju ([[1166]]), tema vapiloom. Lõpuks sai [[Braunschweigi lõvi|lõvist]] linna maamärk. See oli esimene vabalt seisev [[pronks]]skulptuur [[Alpid]]est põhjas.
12. sajandini valitsesid Braunschweigi Saksi aadlisuguvõsa [[Brunoonid]], siis läks see abielu kaudu [[Welfid]]ele. 1142. aastal sai Welf [[Heinrich Lõvi]] [[Saksimaa hertsogiriik|Saksi]] hertsogiks ja tegi Braunschweigist oma riigi pealinna (millele 1156. aastast lisandus ka [[Baieri hertsogkond]]). Ta muutis Dankwarderode lossi, [[Braunschweigi krahvkond|Braunschweigi krahvide]] residentsi, oma enda ''[[Kaiserpfalz|Pfalziks]]'' ja arendas linna edasi oma võimu väljendamiseks. Heinrichi valitsemise ajal ehitati Püha Blasiuse [[Braunschweigi toomkirik|toomkirik]], mis valmis kõigest 53 aastaga ([[1173]]–[[1226]]), ja lossi ette püstitati ka lõvikuju ([[1166]]), tema vapiloom. Lõpuks sai [[Braunschweigi lõvi|lõvist]] linna maamärk. See oli esimene vabalt seisev [[pronks]]skulptuur [[Alpid]]est põhjas.
48. rida: 48. rida:
=== 19. sajand ===
=== 19. sajand ===


[[Pilt:Braunschweig Brunswick BS-Landtag (2005).JPG|thumb|left|''Landschaftliches Haus'', Braunschweigi hertsogkonna ja Vaba Riigi [[Maapäev]]a hoone.]]
[[Pilt:Braunschweig Brunswick BS-Landtag (2005).JPG|pisi|vasakul|''Landschaftliches Haus'', Braunschweigi hertsogkonna ja Vaba Riigi [[Maapäev]]a hoone]]


Iseseisva riigina lakkas Braunschweig olemast [[1806]], mil [[Saksa-Rooma riik]] likvideeriti. 1806. aastal [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ajal vallutasid linna [[Prantsusmaa|prantslased]] ja 1807. aastal sai sellest üürikese [[Vestfaali kuningriik|Vestfaali kuningriigi]] osa. Maapaos hertsog [[Friedrich Wilhelm (Braunschweig-Wolfenbüttel-Oels)|Friedrich Wilhelm]] rajas vabatahtlike korpuse ([[Must korpus]]), kes võitlesid prantslastega mitmes lahingus.
Iseseisva riigina lakkas Braunschweig olemast [[1806]], mil [[Saksa-Rooma riik]] likvideeriti. 1806. aastal [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ajal vallutasid linna [[Prantsusmaa|prantslased]] ja 1807. aastal sai sellest üürikese [[Vestfaali kuningriik|Vestfaali kuningriigi]] osa. Maapaos hertsog [[Friedrich Wilhelm (Braunschweig-Wolfenbüttel-Oels)|Friedrich Wilhelm]] rajas vabatahtlike korpuse ([[Must korpus]]), kes võitlesid prantslastega mitmes lahingus.
58. rida: 58. rida:
=== 20. sajandi algus ja keskpaik ===
=== 20. sajandi algus ja keskpaik ===


[[Pilt:Braunschweig.jpg|thumb|right|Braunschweig 1900. aasta paiku]]
[[Pilt:Braunschweig.jpg|pisi|Braunschweig 1900. aasta paiku]]
[[Pilt:Braunschweig15101944.jpg|thumbnail|left|Braunschweig 15. oktoobri öösel 1944]]
[[Pilt:Braunschweig15101944.jpg|pisi|vasakul|Braunschweig 15. oktoobri öösel 1944]]


8. novembril 1918, [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõppedes, sundis [[Sotsialism|sotsialistlik]] [[tööliste nõukogu]] hertsog [[Ernst August (Braunschweig)|Ernst Augusti]] troonist loobuma. 10. novembril kuulutas nõukogu välja [[Braunschweigi Sotsialistlik Vabariik|Braunschweigi Sotsialistliku Vabariigi]] [[Saksamaa Sõltumatu Sotsiaaldemokraatlik Partei|Saksamaa Sõltumatu Sotsiaaldemokraatliku Partei]] (USPD) üheparteilise valitsuse all (juht [[Heinrich Jasper]]); kuid järgnenud Maapäeva valimistel 22. detsembril 1918 võitis [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] (MSPD) ning USPD ja MSPD moodustasid [[koalitsioonivalitsus]]e. 1919. aasta ülestõus Braunschweigis, mida juhtis [[Kommunism|kommunistlik]] [[Spartakistid]]e Liit, sai lüüa, kui ''[[Vabakorpused|Freikorpsi]]'' väed [[Georg Ludwig Rudolf Maercker]]i juhtimisel võtsid linna Saksa kaitseministri [[Gustav Noske]] käsul üle. Seejärel loodi SPD juhitud valitsus; 1921. aasta detsembris kiideti heaks uus [[põhiseadus]] [[Braunschweigi Vaba Riik|Braunschweigi Vabale Riigile]], mis oli nüüd [[parlamentaarne vabariik]] [[Weimari vabariik|Weimari vabariigis]], pealinnaga taas Braunschweigis.
8. novembril 1918, [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõppedes, sundis [[Sotsialism|sotsialistlik]] [[tööliste nõukogu]] hertsog [[Ernst August (Braunschweig)|Ernst Augusti]] troonist loobuma. 10. novembril kuulutas nõukogu välja [[Braunschweigi Sotsialistlik Vabariik|Braunschweigi Sotsialistliku Vabariigi]] [[Saksamaa Sõltumatu Sotsiaaldemokraatlik Partei|Saksamaa Sõltumatu Sotsiaaldemokraatliku Partei]] (USPD) üheparteilise valitsuse all (juht [[Heinrich Jasper]]); kuid järgnenud Maapäeva valimistel 22. detsembril 1918 võitis [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] (MSPD) ning USPD ja MSPD moodustasid [[koalitsioonivalitsus]]e. 1919. aasta ülestõus Braunschweigis, mida juhtis [[Kommunism|kommunistlik]] [[Spartakistid]]e Liit, sai lüüa, kui ''[[Vabakorpused|Freikorpsi]]'' väed [[Georg Ludwig Rudolf Maercker]]i juhtimisel võtsid linna Saksa kaitseministri [[Gustav Noske]] käsul üle. Seejärel loodi SPD juhitud valitsus; 1921. aasta detsembris kiideti heaks uus [[põhiseadus]] [[Braunschweigi Vaba Riik|Braunschweigi Vabale Riigile]], mis oli nüüd [[parlamentaarne vabariik]] [[Weimari vabariik|Weimari vabariigis]], pealinnaga taas Braunschweigis.
79. rida: 79. rida:
Väikesed linnaosad elasid Liitlaste pommirünnakud üle, nii jäid nad esindama oma erilist arhitektuuri. Toomkirik taastati oma funktsiooni [[Protestantism|protestantliku]] kirikuna.
Väikesed linnaosad elasid Liitlaste pommirünnakud üle, nii jäid nad esindama oma erilist arhitektuuri. Toomkirik taastati oma funktsiooni [[Protestantism|protestantliku]] kirikuna.


Poliitiliselt kaotati Braunschweigi Vaba Riik pärast sõda [[Saksamaa 1945–1949|Liitlaste okupatsioonivõimude]] poolt, Braunschweig lakkas olemast pealinn ja enamus tema maid liidendati äsjaloodud [[Alam-Saksi]] liidumaaga.
Poliitiliselt kaotati Braunschweigi Vaba Riik pärast sõda [[Saksamaa 1945–1949|Liitlaste okupatsioonivõimude]] poolt, Braunschweig lakkas olemast pealinn ja enamus tema maid liidendati äsjaloodud Alam-Saksi liidumaaga.


[[Külm sõda|Külma sõja]] ajal kannatas Braunschweig [[Lääne-Saksamaa]] osana majanduslikult [[Raudne eesriie|Raudse eesriide]] läheduse tõttu. Linn kaotas oma ajalooliselt tugevad majandussidemed toonase [[Ida-Saksamaa]]ga; aastakümneteks jäi majanduslik kasv alla ja töötus ületas Lääne-Saksa keskmise.
[[Külm sõda|Külma sõja]] ajal kannatas Braunschweig [[Lääne-Saksamaa]] osana majanduslikult [[Raudne eesriie|Raudse eesriide]] läheduse tõttu. Linn kaotas oma ajalooliselt tugevad majandussidemed toonase [[Ida-Saksamaa]]ga; aastakümneteks jäi majanduslik kasv alla ja töötus ületas Lääne-Saksa keskmise.
219. rida: 219. rida:
== Transport ==
== Transport ==


[[Pilt:Ringerbrunnen Braunschweig.jpg|thumb|right|Jalakäijate ala kesklinnas]]
[[Pilt:Ringerbrunnen Braunschweig.jpg|pisi|Jalakäijate ala kesklinnas]]


Braunschweigi kesklinn on enamasti autovaba [[jalakäijate ala]].
Braunschweigi kesklinn on enamasti autovaba [[jalakäijate ala]].
237. rida: 237. rida:
=== Tramm ja buss ===
=== Tramm ja buss ===


[[Pilt:100 6771 0756 Rathaus.jpg|thumb|Tramm Braunschweigis]]
[[Pilt:100 6771 0756 Rathaus.jpg|pisi|Tramm Braunschweigis]]


[[Trammid Braunschweigis|Braunschweigi trammiteede võrk]] on odav ja ulatuslik 35 km pikk elektrifitseeritud [[tramm]]iteede süsteem. Esimene lõik avati 1897. aastal, seda on moderniseeritud, sealhulgas 3,2 km pikendus 2007. aastal. Võrgul on 1100 mm [[rööpmelaius]], mis on Euroopa raudtee- või trammivõrgu jaoks ainulaadne. Kuid seda täiendatakse järk-järgult kolmanda rööpaga, et võimaldada tulevast ühistööd [[Standardrööpmeline raudtee|1435 mm rööpmelaiusega]] raudtee põhivõrguga.
[[Trammid Braunschweigis|Braunschweigi trammiteede võrk]] on odav ja ulatuslik 35 km pikk elektrifitseeritud [[tramm]]iteede süsteem. Esimene lõik avati 1897. aastal, seda on moderniseeritud, sealhulgas 3,2 km pikendus 2007. aastal. Võrgul on 1100 mm [[rööpmelaius]], mis on Euroopa raudtee- või trammivõrgu jaoks ainulaadne. Kuid seda täiendatakse järk-järgult kolmanda rööpaga, et võimaldada tulevast ühistööd [[Standardrööpmeline raudtee|1435 mm rööpmelaiusega]] raudtee põhivõrguga.


Linnaettevõttel [[Braunschweiger Verkehrs-AG]] on praegu 5 trammiliini ja mitu [[buss]]iliini. Trammiliinid on järgmised:
Linnaettevõttel [[Braunschweiger Verkehrs-AG]] on praegu 5 trammiliini ja mitu [[buss]]iliini. Trammiliinid on järgmised:
285. rida: 285. rida:
== Uuringud ja teadus ==
== Uuringud ja teadus ==


[[Pilt:Braunschweig altes TU-Gebäude.jpg|thumb|[[Braunschweigi tehnikaülikool]]]]
[[Pilt:Braunschweig altes TU-Gebäude.jpg|pisi|[[Braunschweigi tehnikaülikool]]]]


Braunschweig on olnud oluline tööstuspiirkond. Täna on see tuntud oma [[Braunschweigi tehnikaülikool|ülikooli]] ja uurimisinstituutide poolest, peamiselt ''Johann Heinrich von Thuenen Institute'', ''[[Julius Kühn-Institut]]'' ja ''[[Friedrich-Loeffler-Institut]]'' loomatoidu instituudi, kõik 2007. aasta lõpuni ''[[Bundesforschungsanstalt für Landwirtschaft]]'', ''[[Deutsche Sammlung von Mikroorganismen und Zellkulturen]]'' ja ''[[Physikalisch-Technische Bundesanstalt]]'' (PTB) osad. PTB Braunschweig säilitab [[aatomkell]]a, mis vastutab [[DCF77]] ajasignaali ja ametliku Saksa aja eest. 2006. aastal oli Braunschweigi piirkond kõige rohkem teadus- ja arendustegevusele suunatud piirkond kogu [[Euroopa Majanduspiirkond|Euroopa Majanduspiirkonnas]], investeerides uuringutesse ja tehnoloogiasse 7,1% oma SKP-st. 2014. aastaks oli see näitaja tõusnud 7,7%-ni, säilitades Braunschweigi kõige rohkem teadus- ja arendustegevusele suunatud piirkonnana Saksamaal. Braunschweig nimetati Saksamaa Teaduspealinnaks 2007 ''(Stadt der Wissenschaft 2007)''.
Braunschweig on olnud oluline tööstuspiirkond. Täna on see tuntud oma [[Braunschweigi tehnikaülikool|ülikooli]] ja uurimisinstituutide poolest, peamiselt ''Johann Heinrich von Thuenen Institute'', ''[[Julius Kühn-Institut]]'' ja ''[[Friedrich-Loeffler-Institut]]'' loomatoidu instituudi, kõik 2007. aasta lõpuni ''[[Bundesforschungsanstalt für Landwirtschaft]]'', ''[[Deutsche Sammlung von Mikroorganismen und Zellkulturen]]'' ja ''[[Physikalisch-Technische Bundesanstalt]]'' (PTB) osad. PTB Braunschweig säilitab [[aatomkell]]a, mis vastutab [[DCF77]] ajasignaali ja ametliku Saksa aja eest. 2006. aastal oli Braunschweigi piirkond kõige rohkem teadus- ja arendustegevusele suunatud piirkond kogu [[Euroopa Majanduspiirkond|Euroopa Majanduspiirkonnas]], investeerides uuringutesse ja tehnoloogiasse 7,1% oma SKP-st. 2014. aastaks oli see näitaja tõusnud 7,7%-ni, säilitades Braunschweigi kõige rohkem teadus- ja arendustegevusele suunatud piirkonnana Saksamaal. Braunschweig nimetati Saksamaa Teaduspealinnaks 2007 ''(Stadt der Wissenschaft 2007)''.
295. rida: 295. rida:
Braunschweigis paikneb ka ''Martino-Katharineum'', 1415. aastal asutatud keskkool. Selle kuulsad õpilased olid [[Carl Friedrich Gauss]], [[August Heinrich Hoffmann von Fallersleben]], [[Richard Dedekind]] ja [[Louis Spohr]]. Aastast 2004 on Braunschweigis ka ''Rahvusvaheline Kool''. Teised märkimisväärsed keskkoolid on ''Gymnasium Neue Oberschule'', ''Gymnasium Gaussschule'', ''Gymnasium Kleine Burg'', ''Hoffmann-von-Fallersleben-Schule Braunschweig'', ''Integrierte Gesamtschule Franzsches Feld'' ja ''Wilhelm-Gymnasium''.
Braunschweigis paikneb ka ''Martino-Katharineum'', 1415. aastal asutatud keskkool. Selle kuulsad õpilased olid [[Carl Friedrich Gauss]], [[August Heinrich Hoffmann von Fallersleben]], [[Richard Dedekind]] ja [[Louis Spohr]]. Aastast 2004 on Braunschweigis ka ''Rahvusvaheline Kool''. Teised märkimisväärsed keskkoolid on ''Gymnasium Neue Oberschule'', ''Gymnasium Gaussschule'', ''Gymnasium Kleine Burg'', ''Hoffmann-von-Fallersleben-Schule Braunschweig'', ''Integrierte Gesamtschule Franzsches Feld'' ja ''Wilhelm-Gymnasium''.


[[Alam-Saksi]] ainus kunstiülikool on 1963. aastal Braunschweigis asutatud ''Hochschule für Bildende Künste Braunschweig'' (Braunschweigi kaunite kunstide kolledž). HBK on kõrgema kunstilise ja teadusliku hariduse institutsioon ning pakub võimalust õppida interdistsiplinaarse kunstilise ja teadusliku kvalifikatsiooni jaoks. Lisaks paiknes 2010. aastani linnas üks [[Ostfalia Rakenduskõrgkool]]i (''Ostfalia Hochschule für angewandte Wissenschaften'', varem ''Fachhochschule Braunschweig/Wolfenbüttel'') linnakuid.
Alam-Saksi ainus kunstiülikool on 1963. aastal Braunschweigis asutatud ''Hochschule für Bildende Künste Braunschweig'' (Braunschweigi kaunite kunstide kolledž). HBK on kõrgema kunstilise ja teadusliku hariduse institutsioon ning pakub võimalust õppida interdistsiplinaarse kunstilise ja teadusliku kvalifikatsiooni jaoks. Lisaks paiknes 2010. aastani linnas üks [[Ostfalia Rakenduskõrgkool]]i (''Ostfalia Hochschule für angewandte Wissenschaften'', varem ''Fachhochschule Braunschweig/Wolfenbüttel'') linnakuid.


== Majandus ==
== Majandus ==
311. rida: 311. rida:
== Kultuur ==
== Kultuur ==


[[Pilt:Braunschweigs Industrie (Postkarte 1904).JPG|thumb|right|1904. aasta [[postkaart]], mis näitab tüüpilist Braunschweigi toitu]]
[[Pilt:Braunschweigs Industrie (Postkarte 1904).JPG|pisi|1904. aasta [[postkaart]], mis näitab tüüpilist Braunschweigi toitu]]
[[Pilt:Pieta.Kadishman.jpg|thumb|right|''Piëta'', [[Menashe Kadishman]]i skulptuur Braunschweigis]]
[[Pilt:Pieta.Kadishman.jpg|pisi|''Piëta'', [[Menashe Kadishman]]i skulptuur Braunschweigis]]


Braunschweig on kuulus keskaegse naljahamba ''[[Till Eulenspiegel]]i'' poolest, kes mängis oma kaaskodanikele palju praktilisi nalju. Seal oli ka palju pruulikodasid ja ikka veel tehakse väga iseäralikku [[õlu]]t nimega ''[[Braunschweiger Mumme|Mumme]]'', esmakordselt mainitud 1390. aastal, linnaseekstrakt, mis saadeti üle kogu maailma. Braunschweigis toodab ikka veel kaks suurt pruulikoda, 1627. aastal asutatud ''[[Hofbrauhaus Wolters]]'' ja endine 1871. aastal asutatud ''[[Brauerei Braunschweig|Feldschlößcheni]]'' pruulikoda, mida nüüd juhib ''[[Oettinger Brauerei]]''.
Braunschweig on kuulus keskaegse naljahamba ''[[Till Eulenspiegel]]i'' poolest, kes mängis oma kaaskodanikele palju praktilisi nalju. Seal oli ka palju pruulikodasid ja ikka veel tehakse väga iseäralikku [[õlu]]t nimega ''[[Braunschweiger Mumme|Mumme]]'', esmakordselt mainitud 1390. aastal, linnaseekstrakt, mis saadeti üle kogu maailma. Braunschweigis toodab ikka veel kaks suurt pruulikoda, 1627. aastal asutatud ''[[Hofbrauhaus Wolters]]'' ja endine 1871. aastal asutatud ''[[Brauerei Braunschweig|Feldschlößcheni]]'' pruulikoda, mida nüüd juhib ''[[Oettinger Brauerei]]''.
322. rida: 322. rida:
Braunschweigi suur kohalik ajaleht on ''[[Braunschweiger Zeitung]]'' aastast 1946. Varem Braunschweigis avaldatud lehed olid ''Braunschweigische Anzeigen''/''Braunschweigische Staatszeitung'' (1745–1934), ''Braunschweigische Landeszeitung'' (1880–1936) ja ''Braunschweiger Stadtanzeiger''/''Braunschweiger Allgemeiner Anzeiger'' (1886–1941) ning sotsiaaldemokraatlik ''[[Braunschweiger Volksfreund]]'' (1871–1933).
Braunschweigi suur kohalik ajaleht on ''[[Braunschweiger Zeitung]]'' aastast 1946. Varem Braunschweigis avaldatud lehed olid ''Braunschweigische Anzeigen''/''Braunschweigische Staatszeitung'' (1745–1934), ''Braunschweigische Landeszeitung'' (1880–1936) ja ''Braunschweiger Stadtanzeiger''/''Braunschweiger Allgemeiner Anzeiger'' (1886–1941) ning sotsiaaldemokraatlik ''[[Braunschweiger Volksfreund]]'' (1871–1933).


Braunschweigi lähedal [[Cremlingen]]-Abbenrodes on suur kesklaine raadiojaam, mis kannab üle ''[[Deutschlandfunk]]'' programme sagedusel 756 kHz, [[Cremlingeni ülekandejaam]].
Braunschweigi lähedal [[Cremlingen]]-Abbenrodes on suur kesklaine raadiojaam, mis kannab üle ''[[Deutschlandfunk]]'' programme sagedusel 756 kHz, [[Cremlingeni ülekandejaam]].


=== Festivalid ===
=== Festivalid ===
332. rida: 332. rida:
=== Muuseumid ja galeriid ===
=== Muuseumid ja galeriid ===


[[Pilt:Braunschweig Herzog Anton Ulrich Museum nachts.jpg|thumb|right|Hertsog Anton Ulrichi muuseum]]
[[Pilt:Braunschweig Herzog Anton Ulrich Museum nachts.jpg|pisi|Hertsog Anton Ulrichi muuseum]]
[[Pilt:Salve Hospes 04 1a.jpg|thumb|right|''Villa Salve Hospes'']]
[[Pilt:Salve Hospes 04 1a.jpg|pisi|''Villa Salve Hospes'']]


Linna kõige olulisem muuseum on ''[[Herzog Anton Ulrich-Museum]]'', tuntud kunstimuuseum ja vanim avalik muuseum Saksamaal, asutatud 1754. aastal. Seal on lääne kunsti meistrite kogu, sealhulgas [[Albrecht Dürer|Dürer]], [[Giorgione]], [[Lucas Cranach Vanem|Cranach]], [[Hans Holbein Noorem|Holbein]], [[Anthonis van Dyck|Van Dyck]], [[Johannes Vermeer|Vermeer]], [[Peter Paul Rubens|Rubens]] ja [[Rembrandt]].
Linna kõige olulisem muuseum on ''[[Herzog Anton Ulrich-Museum]]'', tuntud kunstimuuseum ja vanim avalik muuseum Saksamaal, asutatud 1754. aastal. Seal on lääne kunsti meistrite kogu, sealhulgas [[Albrecht Dürer|Dürer]], [[Giorgione]], [[Lucas Cranach Vanem|Cranach]], [[Hans Holbein Noorem|Holbein]], [[Anthonis van Dyck|Van Dyck]], [[Johannes Vermeer|Vermeer]], [[Peter Paul Rubens|Rubens]] ja [[Rembrandt]].
355. rida: 355. rida:
=== Sport ===
=== Sport ===


[[Pilt:BSM Konrad-Koch Braunschweig 01.jpg|thumb|right|Konrad Kochi jalgpallireeglite esimene saksa versioon]]
[[Pilt:BSM Konrad-Koch Braunschweig 01.jpg|pisi|Konrad Kochi jalgpallireeglite esimene saksa versioon]]
[[Pilt:BS_Eintracht_Stadion.JPG|thumb|right|[[Eintracht-Stadion]], [[3. Liga]] klubi ''[[Eintracht Braunschweig]]'' staadion]]
[[Pilt:BS_Eintracht_Stadion.JPG|pisi|[[Eintracht-Stadion]], [[3. Liga]] klubi ''[[Eintracht Braunschweig]]'' staadion]]


Braunschweigi nimekaim kohalik [[jalgpall]]imeeskond on ''[[Eintracht Braunschweig]]''. 1895. aastal asutatud ''Eintracht Braunschweig'' võib tagasi vaadata pikale ja kirjule ajaloole. ''Eintracht Braunschweig'' võitis [[Saksa jalgpalli meistrite loend|Saksa jalgpalli meistrivõistlused]] 1967. aastal ja mängib praegu [[3. Liga]]s, Saksa jalgpalli kolmandal tasandil, ning tõmbab ligi palju toetajaid. Klubile kuulub harukordne rekord: aastail [[1963]]–[[1973]] ei saanud ainuski klubi mängija 322 Bundesliga mängus järjest [[punane kaart|punast kaarti]]. Braunschweig oli ilmselt linn, kus toimus esimene jalgpallimäng Saksamaal. Mängu oli Saksamaale toonud kohalik kooliõpetaja [[Konrad Koch]], kes oli ka esimene, kes kirjutas [[Jalgpalli mängureeglid|jalgpalli mängureeglite]] Saksa versiooni ja kes korraldas 1874. aastal esimese võistluse oma kooli ''Martino-Katharineumi'' õpilaste vahel. 2011. aasta Saksa mängufilm ''[[Der ganz große Traum]]'' põhineb Kochil.
Braunschweigi nimekaim kohalik [[jalgpall]]imeeskond on ''[[Eintracht Braunschweig]]''. 1895. aastal asutatud ''Eintracht Braunschweig'' võib tagasi vaadata pikale ja kirjule ajaloole. ''Eintracht Braunschweig'' võitis [[Saksa jalgpalli meistrite loend|Saksa jalgpalli meistrivõistlused]] 1967. aastal ja mängib praegu [[3. Liga]]s, Saksa jalgpalli kolmandal tasandil, ning tõmbab ligi palju toetajaid. Klubile kuulub harukordne rekord: aastail [[1963]]–[[1973]] ei saanud ainuski klubi mängija 322 Bundesliga mängus järjest [[punane kaart|punast kaarti]]. Braunschweig oli ilmselt linn, kus toimus esimene jalgpallimäng Saksamaal. Mängu oli Saksamaale toonud kohalik kooliõpetaja [[Konrad Koch]], kes oli ka esimene, kes kirjutas [[Jalgpalli mängureeglid|jalgpalli mängureeglite]] Saksa versiooni ja kes korraldas 1874. aastal esimese võistluse oma kooli ''Martino-Katharineumi'' õpilaste vahel. 2011. aasta Saksa mängufilm ''[[Der ganz große Traum]]'' põhineb Kochil.
424. rida: 424. rida:


== Viited ==
== Viited ==

{{viited}}
{{viited}}


437. rida: 436. rida:
{{Saksamaa linnad}}
{{Saksamaa linnad}}
{{Alam-Saksi haldusjaotus}}
{{Alam-Saksi haldusjaotus}}

[[Kategooria:Alam-Saksi linnad]]
[[Kategooria:Alam-Saksi linnad]]
[[Kategooria:Hansalinnad]]
[[Kategooria:Hansalinnad]]

Redaktsioon: 18. juuni 2019, kell 13:20

 See artikkel räägib linnast; hertsogkonna kohta vaata artiklit Braunschweigi hertsogkond.

Braunschweig

[ br'aunšvaig ]
saksa Braunschweig

Pindala 193 km² (2016)[1][2] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 251 804 (31.12.2022)[3] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 52° 16′ N, 10° 31′ E
Braunschweig (Saksamaa)
Braunschweig
Vaade Braunschweigile
Braunschweigi paiknemine Alam-Saksimaal

Braunschweig (alamsaksa: Brunswiek) on linn Alam-Saksimaal Saksamaal, Harzi mägedest põhjas, Okeri jõe kaugeimas laevatatavas kohas, mis ühendab selle Alleri ja Weseri jõgede kaudu Põhjamerega. Linna pindala on 192,13 km². 31. detsembril 2017 elas seal 248 023 inimest.

Võimsa ja mõjuka ärikeskusena keskaegsel Saksamaal oli Braunschweig 13.–17. sajandil Hansa Liidu liige. See oli kolme järjestikuse riigi pealinn: Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond (1269–1432, 1754–1807 ja 1813–1814), Braunschweigi hertsogkond (1814–1918) ja Braunschweigi Vaba Riik (1918–1946).

Täna on Braunschweig suuruselt teine linn Alam-Saksimaal ning suur teadus- ja arendustegevuse keskus.

Ajalugu

Dankwarderode loss

Asutamine ja varajane ajalugu

Linna asutamise kuupäev ja asjaolud ei ole teada. Pärimus väidab, et Braunschweig loodi kahe asula ühendamise teel, ühe asutas Saksi krahv Brun, kes suri 880. aastal, Okeri jõe ühele kaldale – legend annab asutamisaastaks 861 – ja teine oli legendaarse krahv Dankwardi asula, kelle järgi on nimetatud Dankwarderode loss ("Dankwardi välu"), mis rekonstrueeriti 19. sajandil. Linna algne nimi Brunswik on segu nimest Brun ja alamsaksa sõnast wik (ladina vicus), koht, kus kaupmehed puhkasid ja oma kaupu hoidsid. Seega näitab linna nimi ideaalset puhkekohta, kuna see asub koolme juures üle Okeri jõe. Teine linna nime selgitus on see, et see pärineb sõnast Brand, või põletamine, viidates kohale, mis tekkis pärast maastiku puhastamist põletamise läbi. Linna on esmakordselt mainitud Püha Magni kiriku 1031. aasta dokumentides, mis annab linna nimeks Brunesguik.

Varasemate teadete kohta pole kindel, kas need just Braunschweigi kohta käivad. Arheoloogilised väljakaevamised on näidanud, et linn asutati 9. sajandi teisel poolel. Braunschweigi riimkroonika (12791298) annab linna asutamise aastaks 861, ent see on legend. Esialgu nimetati linna Brunswickiks linna asutaja Bruni järgi, kuid Bruni kohta on vähe teada. Braunschweigiks nimetati linna esimest korda 1573.

Keskaeg ja varauusaeg

Braunschweig 16. sajandil, Civitates orbis terrarum, Georg Braun ja Frans Hogenberg
Braunschweigi Püha Blasiuse toomkirik ja lõvikuju

12. sajandini valitsesid Braunschweigi Saksi aadlisuguvõsa Brunoonid, siis läks see abielu kaudu Welfidele. 1142. aastal sai Welf Heinrich Lõvi Saksi hertsogiks ja tegi Braunschweigist oma riigi pealinna (millele 1156. aastast lisandus ka Baieri hertsogkond). Ta muutis Dankwarderode lossi, Braunschweigi krahvide residentsi, oma enda Pfalziks ja arendas linna edasi oma võimu väljendamiseks. Heinrichi valitsemise ajal ehitati Püha Blasiuse toomkirik, mis valmis kõigest 53 aastaga (11731226), ja lossi ette püstitati ka lõvikuju (1166), tema vapiloom. Lõpuks sai lõvist linna maamärk. See oli esimene vabalt seisev pronksskulptuur Alpidest põhjas.

Heinrich Lõvi sai nii võimsaks, et ta julges keelduda sõjalisest abist keiser Friedrich I Barbarossale, mis viis tema pagendamiseni 1182. aastal. Heinrich läks Inglismaale eksiili. Ta oli 1168. aastal loonud sidemed Inglise krooniga, oma abielu kaudu Inglismaa kuninga Henry II tütre Matildaga, kes oli Richard Lõvisüdame õde. Kuid tema poeg Otto, kes suutis mõju taastada ja krooniti lõpuks Saksa-Rooma keisriks, jätkas linna arengu soodustamist.

Keskajal oli Braunschweig oluline kauplemiskeskus, üks Põhja-Euroopa majanduslikke ja poliitilisi keskusi ning Hansa Liidu liige 13. sajandist 17. sajandi keskpaigani. 1600. aasta paiku oli Braunschweig suuruselt seitsmes linn Saksamaal. Kuigi ametlikult üks Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna valitsejate residentse, mis oli Saksa-Rooma riigi liikmesriik, valitses Braunschweigi de facto sõltumatult võimas patriitside klass ja gildid enamuse hiliskeskajast ja varauusajast. Braunschweigi bürgerite kasvava võimu tõttu kolisid Braunschweig-Wolfenbütteli vürstid, kes valitsesid ühte Braunschweig-Lüneburgi osa, 1432. aastal lõpuks oma Residenzi linnast välja ja lähedalasuvasse Wolfenbütteli linna. Braunschweig-Wolfenbütteli vürstid saavutasid kontrolli linna üle alles 17. sajandi lõpus, kui Braunschweig-Lüneburgi hertsog Rudolf August võttis linna pärast piiramist. 18. sajandil ei olnud Braunschweig ainult poliitiline, vaid ka kultuuriline keskus. Mõjutatuna Valgustusajastu filosoofiast muutusid hertsogid nagu Anton Ulrich ja Karl I kunstide ja teaduse patroonideks. 1745. aastal asutas Karl I Collegium Carolinumi, mis on Braunschweigi tehnikaülikooli eelkäija, ja 1753. aastal kolis ta hertsogi residentsi tagasi Braunschweigi. Sellega meelitas ta luuletajaid ja mõtlejaid, nagu Lessing, Leisewitz ja Jakob Mauvillon oma õukonda ja linna. Lessingi Emilia Galottit ja Goethe Faustt etendati esmakordselt Braunschweigis.

19. sajand

Landschaftliches Haus, Braunschweigi hertsogkonna ja Vaba Riigi Maapäeva hoone

Iseseisva riigina lakkas Braunschweig olemast 1806, mil Saksa-Rooma riik likvideeriti. 1806. aastal Napoleoni sõdade ajal vallutasid linna prantslased ja 1807. aastal sai sellest üürikese Vestfaali kuningriigi osa. Maapaos hertsog Friedrich Wilhelm rajas vabatahtlike korpuse (Must korpus), kes võitlesid prantslastega mitmes lahingus.

Pärast Viini kongressi 1815. aastal sai Braunschweigist taasloodud sõltumatu Braunschweigi hertsogkonna pealinn, 1871. aastast Saksa keisririigi osariik. 1830. aasta Juulirevolutsiooni kiiluvees sunniti Braunschweigis troonist loobuma hertsog Karl II. Tema absolutistlik valitsemisstiil oli eelnevalt võõrandanud aadli ja kodanluse, samas kui alamklasse mõjutas halb majanduslik olukord. 7.–8. septembri öösel 1830 ründas vihane rahvahulk hertsogipaleed Braunschweigis, see süüdati põlema ja hävitati täielikult. Karli järglane oli tema vend Wilhelm VIII. Wilhelmi valitsemisajal tehti liberaalseid reforme ja tugevdati Braunschweigi parlamenti.

19. sajandil tekitas industrialiseerimine linnas kiire rahvaarvu kasvu, põhjustades lõpuks Braunschweigi esmakordse märkimisväärse laienemise keskaegsete kindlustuste ja Okeri jõe taha. 1. detsembril 1838 avati esimene lõik Braunschweigi–Bad Harzburgi raudteeliinist, mis ühendas Braunschweigi ja Wolfenbüttelit, esimese raudteeliinina Põhja-Saksamaal, sellega opereeris Braunschweigi hertsogkonna riigiraudtee.

20. sajandi algus ja keskpaik

Braunschweig 1900. aasta paiku
Braunschweig 15. oktoobri öösel 1944

8. novembril 1918, Esimese maailmasõja lõppedes, sundis sotsialistlik tööliste nõukogu hertsog Ernst Augusti troonist loobuma. 10. novembril kuulutas nõukogu välja Braunschweigi Sotsialistliku Vabariigi Saksamaa Sõltumatu Sotsiaaldemokraatliku Partei (USPD) üheparteilise valitsuse all (juht Heinrich Jasper); kuid järgnenud Maapäeva valimistel 22. detsembril 1918 võitis Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei (MSPD) ning USPD ja MSPD moodustasid koalitsioonivalitsuse. 1919. aasta ülestõus Braunschweigis, mida juhtis kommunistlik Spartakistide Liit, sai lüüa, kui Freikorpsi väed Georg Ludwig Rudolf Maerckeri juhtimisel võtsid linna Saksa kaitseministri Gustav Noske käsul üle. Seejärel loodi SPD juhitud valitsus; 1921. aasta detsembris kiideti heaks uus põhiseadus Braunschweigi Vabale Riigile, mis oli nüüd parlamentaarne vabariik Weimari vabariigis, pealinnaga taas Braunschweigis.

Pärast Maapäeva valimisi 1930. aastal oli Braunschweig teine osariik Saksamaal, kus natsid osalesid valitsuses, kui Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP) moodustas koalitsioonivalitsuse mitme konservatiivse ja parempoolse parteiga. Braunschweigi siseministri Dietrich Klaggesi toel organiseeris NSDAP Braunschweigis suure SA kogunemise. 17.–18. oktoobril 1931 marssis 100 000 SA rünnakrühmlast läbi linna, tänavavõitlused natside, sotsialistide ja kommunistide vahel jätsid maha mitu surnut või vigastatut. 25. veebruaril 1932 andis Braunschweigi osariik Adolf Hitlerile Saksa kodakondsuse, et võimaldada tal osaleda 1932. aasta Saksa presidendivalimistel. Braunschweigis tegid natsid osariigi valitsuse nõusolekul mitmeid rünnakuid poliitiliste vaenlaste vastu.

Pärast natside võimuhaaramist 1933. aastal paigutati Braunschweigi mitu riigiasutust, sealhulgas Deutsche Forschungsanstalt für Luftfahrt Völkenrodes, Hitlerjugendi Akademie für Jugendführung ja SS-Junkerschule Braunschweig. Reichswerke Hermann Göring Salzgitteris ja Stadt des KdF-Wagens, samuti mitu tehast linnas endas (sealhulgas Büssing ja Volkswagenwerk Braunschweig) muutsid Braunschweigi piirkonna üheks Saksa relvatööstuse keskuseks.

Teise maailmasõja ajal oli Braunschweig Wehrkreis XI ("sõjaväeringkonna XI") Untergebiet Hauptquartier ("Alampiirkonna peakorter") ja oli garnisonilinn 31. jalaväediviisile, mis võttis osa sissetungist Poolasse, Belgiasse ja Prantsusmaale, olles suuresti purustatud taganemise käigus pärast sissetungi Venemaale. Sel perioodil toodi linna sunnitööks tuhandeid Ostarbeitereid ja aastatel 1943–1945 suri vähemalt 360 nendelt töölistelt äravõetud last Ostarbeiterite sünnitusosakonnas (Entbindungsheim für Ostarbeiterinnen).

1944. aastal rajati Braunschweigi Neuengamme koonduslaagri alamlaager. Sajad vangid, peamiselt juudid, elasid jõhkrates tingimustes ja sajad surid nälga, haigustesse ja ületöötamisse. Piera Sonnino, Itaalia kirjanik, kirjutas oma vangistusest selles laagris raamatus See on juhtunud.

15. oktoobril 1944 korraldati Inglise-Ameerika õhurünnak korraga Duisburgile, Kölnile ja Braunschweigile. Esimest kaht linna ründas kumbagi üle tuhande, Braunschweigi 233 lennukit. Linnas elas sel ajal umbes 150 000 inimest. Pommitati eeskätt kesklinna vahvärkmajade piirkondi. Algul visati lõhkepomme, et majakatuseid purustada, pärast süütepomme, et tekitada võimalikult suurt tulekahju. Pommitamise tulemusel tekkis tuletorm, milles enamus linnast maha põles. Hävines enamus linna kirikutest ja vanalinn (Altstadt), suurim ühetaoline vahvärkmajade ansambel Saksamaal. Viimased tulekolded kustutati alles 20. oktoobril. Ainult 18% majadest ja 19% korteritest jäid kahjustamata. Surnuid oli ametlikel andmetel andmetel vaid poolsada, tänapäeval arvatakse, et pisut üle tuhande.

 Linna toomkirik, mis oli natsi-valitsuse poolt rahvuslikuks pühamuks (Nationale Weihestätte) muudetud, seisab endiselt.

Sõjajärgne aeg kuni 21. sajand

Väikesed linnaosad elasid Liitlaste pommirünnakud üle, nii jäid nad esindama oma erilist arhitektuuri. Toomkirik taastati oma funktsiooni protestantliku kirikuna.

Poliitiliselt kaotati Braunschweigi Vaba Riik pärast sõda Liitlaste okupatsioonivõimude poolt, Braunschweig lakkas olemast pealinn ja enamus tema maid liidendati äsjaloodud Alam-Saksi liidumaaga.

Külma sõja ajal kannatas Braunschweig Lääne-Saksamaa osana majanduslikult Raudse eesriide läheduse tõttu. Linn kaotas oma ajalooliselt tugevad majandussidemed toonase Ida-Saksamaaga; aastakümneteks jäi majanduslik kasv alla ja töötus ületas Lääne-Saksa keskmise.

28. veebruaril 1974 kaotati kreisireformi osana Alam-Saksimaal linna ümbritsev Braunschweigi kreis. Suurem osa endisest kreisist liidendati Braunschweigi linnaga, suurendades selle rahvastikku umbes 52 000 inimese võrra.

1990. aastatel suurendati õhurünnakus hävinud ajalooliste hoonete rekonstrueerimist. Braunschweigi lossi fassaad ehitati ümber ja hooned nagu Alte Waage (algselt ehitatud 1534. aastal) seisavad taas.

Demograafia

2015. aastal oli Braunschweigis elanikke 252 768. Täna on Braunschweig üks kahekümnest Saksamaa linnast, mis on kõige atraktiivsemad 25–34-aastastele noortele, mis viis nooremate elanike sissevooluni.

Religioon

2015. aastal olid 91 785 inimest või 36,3% rahvastikust protestandid ja 34 604 (13,7%) inimest olid roomakatoliiklased; 126 379 inimest (50,0%) kas pidas kinni teistest usulahkudest või ei järginud mingit religiooni.

Sisseränne

Kokku 64 737 Braunschweigi elanikku, sealhulgas Saksa kodanikud, olid 2015. aastal sisserännanu taustaga (25,6% kogurahvastikust). Nende seas olid 25 676 mitte-Saksa kodanikud (10,2%); järgnev tabel loetleb suuremad vähemusrühmad:

Jrk. Kodakondsus Arv (2018)
1 Türgi 4899
2 Poola 3568
3 Hiina 1405
5 Itaalia 1232
6 Venemaa 691
7 Hispaania 622

Vaatamisväärsused

  • Burgplatz (lossiplats), hõlmab suure ajaloolise ja kultuurilise tähtsusega hoonete rühma: toomkirik (St Blasius, ehitatud 12. sajandi lõpus), Burg Dankwarderode (Dankwarderode loss) (19. sajandi rekonstruktsioon vanast Heinrich Lõvi lossist), uusgooti stiilis raekoda (ehitatud 1893–1900), samuti mõned maalilised vahvärkmajad, nagu Gildehaus (Gildihoone), täna käsitööliste liidu asupaik. Väljaku keskel seisab Burglöwe (Braunschweigi lõvi) koopia, romaani stiilis lõvikuju, valatud pronksi 1166. aastal. Originaalkuju saab näha Dankwarderode lossi muuseumis. Lõvist on saanud tõeline Braunschweigi sümbol.
  • Altstadtmarkt ("Vanalinna turg"), mida ümbritsevad vanalinna raekoda (ehitatud 13.–15. sajandil gooti stiilis) ja Martinikirche (Püha Martini kirik 1195. aastast), koos oluliste ajalooliste majadega, sealhulgas Gewandhaus (endine kangakaupmeeste gildi hoone, ehitatud millalgi enne 1268. aastat) ja Stechinelli-Haus (ehitatud 1690. aastal) ja purskkaev 1408. aastast.
  • Kohlmarkt ("Söeturg"), turg paljude ajalooliste majadega ja purskkaevuga 1869. aastast.
  • Hagenmarkt ("Hageni turg"), koos 13. sajandi Katharinenkirche (Püha Katariina kirik) ja Heinrichsbrunneniga ("Heinrich Lõvi purskkaev") 1874. aastast.
  • Magniviertel (Püha Magno kvartal), jäänuk iidsest Braunschweigist, vooderdatud munakivitänavate, väikeste kaupluste ja kohvikutega, mis paiknevad 13. sajandi Magnikirche (Püha Magno kiriku) ümber. Siin on ka Rizzi-Haus, erakordselt eriline multifilmilik büroohoone, mille töötas Expo 2000 jaoks välja arhitekt James Rizzi.
  • Romaani ja gooti stiilis Andreaskirche (Püha Andrease kirik), ehitatud peamiselt 13.–16. sajandil, Charles Crodeli vitraažidega. Kiriku ümber on Liberei, vanim säilinud omaette raamatukoguhoone Saksamaal, ja rekonstrueeritud Alte Waage.
  • Gooti stiilis Aegidienkirche (Püha Aegidiuse kirik), ehitatud 13. sajandil, koos külgneva kloostriga, mis tänapäeval on muuseum.
  • Staatstheater (Riigiteater), ehitatud 19. sajandil, pärineb esimesest alalisest avalikust teatrist Saksamaal, mis asutati 1690. aastal hertsog Anton Ulrichi poolt.
  • Braunschweigi hertsogipaleed pommitati Teises maailmasõjas ja see lammutati 1960. aastal. Välisilme ehitati ümber, et sisaldada 2007. aastal avatud paleemuuseumi, raamatukogu ja kaubanduskeskust.
  • Barokkpalee Schloss Richmond ("Richmondi palee"), ehitatud aastatel 1768–1769 koos ümbritseva Inglise pargiga Suurbritannia printsess Augustale, Braunschweig-Wolfenbütteli hertsogi Karl Wilhelm Ferdinandi naisele, et tuletada talle meelde tema kodu Inglismaal.
  • Riddagshauseni klooster (Kloster Riddagshausen), endine tsistertslaste ordu klooster, koos ümbritseva looduskaitseala ja arboreetumiga. Looduskaitseala Riddagshäuser Teiche on määratud kui tähtis linnuala ja erikaitseala.

Pargid ja aiad

Pargid ja aiad linnas on 1840. aastal Johann Heinrich Blasiuse poolt asutatud botaanikaaed Botanischer Garten der Technischen Universität Braunschweig, Bürgerpark, Löwenwall obeliskiga 1825. aastast, Prinz-Albrecht-Park ja Inselwallpark. Teised pargid ja puhkealad on Stadtpark, Westpark, Theaterpark, Museumpark, Heidbergsee, Südsee, Ölpersee, loomaaed Arche Noah Zoo Braunschweig ja lähedalasuv Essehofi loomaaed.

Mall:Gallery

Linnaosad

Braunschweigis on 19 linnaosa (Stadtbezirke), mis võivad koosneda mitmest kvartalist (Stadtteile). Need 19 linnaosa on:

  1. Wabe-Schunter-Beberbach1
  2. Hondelage
  3. Volkmarode
  4. Östliches Ringgebiet
  5. Innenstadt
  6. Viewegsgarten-Bebelhof
  7. Stöckheim-Leiferde
  8. Heidberg-Melverode
  9. Südstadt-Rautheim-Mascherode
  10. Weststadt
  11. Timmerlah-Geitelde-Stiddien
  12. Broitzem
  13. Rüningen
  14. Westliches Ringgebiet
  15. Lehndorf-Watenbüttel
  16. Veltenhof-Rühme
  17. Wenden-Thune-Harxbüttel
  18. Nordstadt
  19. Schunteraue

1Moodustatud 2011. aastal endistest linnaosadest Wabe-Schunter ja Bienrode-Waggum-Bevenrode.

Sõpruslinnad

Transport

Jalakäijate ala kesklinnas

Braunschweigi kesklinn on enamasti autovaba jalakäijate ala.

Auto

Braunschweigi teenindavad peamised autobahnid on A2 (BerliinHannoverDortmund) ja A39 (SalzgitterWolfsburg). Linnatänavad on üldiselt laiad, ehitatud pärast Teist maailmasõda, et toetada eeldatavat autode kasutamist. Linnas on mitu parklat.

Jalgratas

Paljud elanikud liiguvad linnas jalgrattaga, kasutades ulatuslikku jalgrattaradade süsteemi. Peamises rongijaamas on jalgrataste parkla.

Rong

Linn asub Frankfurdi ja Berliini vahelisel peamisel raudteeliinil. Deutsche Bahn (Saksa raudtee) teenindab linna kohalike, linnadevaheliste ja kiirete InterCityExpress (ICE) rongidega, sagedaste peatumistega Braunschweigi keskjaamas (Braunschweig Hauptbahnhof).

Tramm ja buss

Tramm Braunschweigis

Braunschweigi trammiteede võrk on odav ja ulatuslik 35 km pikk elektrifitseeritud trammiteede süsteem. Esimene lõik avati 1897. aastal, seda on moderniseeritud, sealhulgas 3,2 km pikendus 2007. aastal. Võrgul on 1100 mm rööpmelaius, mis on Euroopa raudtee- või trammivõrgu jaoks ainulaadne. Kuid seda täiendatakse järk-järgult kolmanda rööpaga, et võimaldada tulevast ühistööd 1435 mm rööpmelaiusega raudtee põhivõrguga.

Linnaettevõttel Braunschweiger Verkehrs-AG on praegu 5 trammiliini ja mitu bussiliini. Trammiliinid on järgmised:

Liin Kust Kuhu
Tramm 1 Wenden Stöckheim
Tramm 2 Siegfriedviertel Heidberg
Tramm 3 Volkmarode Weststadt Weserstraße
Tramm 4 Radeklint Helmstedter Straße
Tramm 5 Hauptbahnhof Broitzem

Õhk

Braunschweig-Wolfsburgi lennujaam paikneb linnast põhjas.

Nimi

Paljud geograafilised asukohad üle maailma on nimega Brunswick, Braunschweigi ajaloolise inglise nime järgi. Aastatel 1714–1837 valitses Hannoveri dünastia Suurbritanniat personaalunioonis Hannoveri kuurvürstkonnaga. Hannoveri dünastia oli ametlikult tuntud kui Braunschweig-Lüneburgi dünastia Hannoveri liin. Seetõttu nimetati paljud paigad Briti kolooniates Braunschweigi järgi, nagu New Brunswicki provints Kanadas.

Irooniline on see, et Braunschweigi linna ei valitsenud Hannoveri dünastia, samas kui tema nimi anti teistele Brunswickidele üle maailma. 1269. aastast alates läbis Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond mitmeid jagunemisi ja ühinemisi, kus territooriumi osi anti üle erinevatele perekonna harudele. Braunschweigi linn läks dünastia vanemale harule, Wolfenbütteli liinile, samas kui Lüneburgist sai lõpuks Hannoveri liin. Kuigi territoorium oli jagunenud, jätkasid kõik perekonna harud endiselt Braunschweig-Lüneburgi dünastias. 1884. aastal Welfide vanem haru hääbus. Hannoveri liin, olles viimane elusolev perekonna liin, hoidis seejärel Braunschweigi hertsogkonna trooni novembrist 1913 novembrini 1918.

Valitsusasutused

Luftfahrt-Bundesamti (LBA, "Föderaalne lennundusamet") ja Saksamaa lennundusõnnetuste uurimise föderaalne büroo (BFU) kontorid paiknevad Braunschweigis.

Uuringud ja teadus

Braunschweigi tehnikaülikool

Braunschweig on olnud oluline tööstuspiirkond. Täna on see tuntud oma ülikooli ja uurimisinstituutide poolest, peamiselt Johann Heinrich von Thuenen Institute, Julius Kühn-Institut ja Friedrich-Loeffler-Institut loomatoidu instituudi, kõik 2007. aasta lõpuni Bundesforschungsanstalt für Landwirtschaft, Deutsche Sammlung von Mikroorganismen und Zellkulturen ja Physikalisch-Technische Bundesanstalt (PTB) osad. PTB Braunschweig säilitab aatomkella, mis vastutab DCF77 ajasignaali ja ametliku Saksa aja eest. 2006. aastal oli Braunschweigi piirkond kõige rohkem teadus- ja arendustegevusele suunatud piirkond kogu Euroopa Majanduspiirkonnas, investeerides uuringutesse ja tehnoloogiasse 7,1% oma SKP-st. 2014. aastaks oli see näitaja tõusnud 7,7%-ni, säilitades Braunschweigi kõige rohkem teadus- ja arendustegevusele suunatud piirkonnana Saksamaal. Braunschweig nimetati Saksamaa Teaduspealinnaks 2007 (Stadt der Wissenschaft 2007).

Braunschweigi tehnikaülikool (Technische Universität Braunschweig) asutati 1745. aastal ja on TU9 vanim liige, mis on üheksa kõige prestiižsemat, vanemat ja suuremat ülikooli, mis keskenduvad masinaehitusele ja tehnoloogiale Saksamaal. Umbes 18 000 üliõpilasega on Braunschweigi tehnikaülikool suuruselt kolmas ülikool Alam-Saksimaal.

Haridus

Braunschweigis paikneb ka Martino-Katharineum, 1415. aastal asutatud keskkool. Selle kuulsad õpilased olid Carl Friedrich Gauss, August Heinrich Hoffmann von Fallersleben, Richard Dedekind ja Louis Spohr. Aastast 2004 on Braunschweigis ka Rahvusvaheline Kool. Teised märkimisväärsed keskkoolid on Gymnasium Neue Oberschule, Gymnasium Gaussschule, Gymnasium Kleine Burg, Hoffmann-von-Fallersleben-Schule Braunschweig, Integrierte Gesamtschule Franzsches Feld ja Wilhelm-Gymnasium.

Alam-Saksi ainus kunstiülikool on 1963. aastal Braunschweigis asutatud Hochschule für Bildende Künste Braunschweig (Braunschweigi kaunite kunstide kolledž). HBK on kõrgema kunstilise ja teadusliku hariduse institutsioon ning pakub võimalust õppida interdistsiplinaarse kunstilise ja teadusliku kvalifikatsiooni jaoks. Lisaks paiknes 2010. aastani linnas üks Ostfalia Rakenduskõrgkooli (Ostfalia Hochschule für angewandte Wissenschaften, varem Fachhochschule Braunschweig/Wolfenbüttel) linnakuid.

Majandus

2015. aastal liigitas Saksa iganädalane äriuudiste ajakiri Wirtschaftswoche Braunschweigi üheks kõige dünaamilisemaks majandusruumiks kogu Saksamaal.

Braunschweig oli üks Põhja-Saksamaa industrialiseerimiskeskusi. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses olid Braunschweigi majandusele suure tähtsusega konservi- ja raudteetööstused ning suhkrutootmine, kuid lõpuks muutusid tähtsamaks ka muud harud, nagu autotööstus, kui eriti konserveerimistööstus hakkas linnast pärast Teist maailmasõda kaduma. Kadunud veoautode ja busside tootja Büssingi peakorter asus Braunschweigis. Praegused vabrikud linnas on Volkswagen, Siemens, Bombardier Transportation ja Bosch.

Moebränd NewYorker, kirjastus Westermann Verlag, Nordzucker, Volkswageni finantsteenused ja Volkswageni pank omasid linnas peakortereid, samuti Volkswageni kasulike sõidukite valdus. Ka kaks suurt optikaettevõtet asusid Braunschweigis: Voigtländer ja Rollei.

1980. aastatel ja 1990. aastate alguses olid arvutifirmadel Atari ja Commodore International linnas arendus- ja tootmisüksused.

Braunschweigis on kaks klaveriettevõtet, mõlemad on kogu maailmas tuntud oma instrumentide kõrge kvaliteedi poolest: Schimmel ja Grotrian-Steinweg. Mõlemad ettevõtted asutati 19. sajandil. Lisaks asub Braunschweigis Sandberg Guitars.

Kultuur

1904. aasta postkaart, mis näitab tüüpilist Braunschweigi toitu
Piëta, Menashe Kadishmani skulptuur Braunschweigis

Braunschweig on kuulus keskaegse naljahamba Till Eulenspiegeli poolest, kes mängis oma kaaskodanikele palju praktilisi nalju. Seal oli ka palju pruulikodasid ja ikka veel tehakse väga iseäralikku õlut nimega Mumme, esmakordselt mainitud 1390. aastal, linnaseekstrakt, mis saadeti üle kogu maailma. Braunschweigis toodab ikka veel kaks suurt pruulikoda, 1627. aastal asutatud Hofbrauhaus Wolters ja endine 1871. aastal asutatud Feldschlößcheni pruulikoda, mida nüüd juhib Oettinger Brauerei.

Braunschweiger Mettwurst, pehme levitav suitsutatud sealiha vorst on nimetatud linna järgi. Teised traditsioonilised kohalikud toidud on spargel, Braunschweiger Lebkuchen, Braunkohl (Bregenwurstiga serveeritud lehtkapsas) ja Uhlen un Apen (alamsaksa "öökullid ja ahvid", kondiitritoode).

Meedia

Braunschweigi suur kohalik ajaleht on Braunschweiger Zeitung aastast 1946. Varem Braunschweigis avaldatud lehed olid Braunschweigische Anzeigen/Braunschweigische Staatszeitung (1745–1934), Braunschweigische Landeszeitung (1880–1936) ja Braunschweiger Stadtanzeiger/Braunschweiger Allgemeiner Anzeiger (1886–1941) ning sotsiaaldemokraatlik Braunschweiger Volksfreund (1871–1933).

Braunschweigi lähedal Cremlingen-Abbenrodes on suur kesklaine raadiojaam, mis kannab üle Deutschlandfunk programme sagedusel 756 kHz, Cremlingeni ülekandejaam.

Festivalid

Schoduveli, keskaegset Põhja-Saksa karnevali peetakse Braunschweigis juba 13. sajandist. 1979. aastast peetakse Braunschweigis iga-aastast Rosenmontagi paraadi, suurimat Põhja-Saksamaal, mida kutsutakse keskaegse tava auks Schoduveliks.

Iga-aastast Weihnachtsmarkti (Jõuluturgu) peetakse novembri lõpus ja detsembris Burgplatzil Braunschweigi kesklinnas. 2008. aastal oli turul 900 000 külastajat.

Muuseumid ja galeriid

Hertsog Anton Ulrichi muuseum
Villa Salve Hospes

Linna kõige olulisem muuseum on Herzog Anton Ulrich-Museum, tuntud kunstimuuseum ja vanim avalik muuseum Saksamaal, asutatud 1754. aastal. Seal on lääne kunsti meistrite kogu, sealhulgas Dürer, Giorgione, Cranach, Holbein, Van Dyck, Vermeer, Rubens ja Rembrandt.

1891. aastal asutatud Braunschweigi Riigimuuseumis (Braunschweigisches Landesmuseum) on püsikogu, mis dokumenteerib Braunschweiger Landi ajalugu varasemast ajaloost kuni tänapäevani.

1861. aastal asutatud Braunschweigi Linnamuuseum (Städtisches Museum Braunschweig) on kunsti- ja kultuuriajaloo muuseum, mis dokumenteerib Braunschweigi linna ajalugu.

Naturhistorisches Museum on 1754. aastal asutatud zooloogia muuseum.

Teised muuseumid linnas on Fotograafia muuseum (Museum für Photographie), Juudi muuseum (Jüdisches Museum), Põllumajandustehnoloogia muuseum Gut Steinhof ja Gerstäcker-Museum. Sagedasi kaasaegse kunsti näitusi peab ka Braunschweigi Kunstiühing (Kunstverein Braunschweig), mis asub aastatel 1805–1808 ehitatud klassitsistlikus villas Villa Salve Hospes.

Muusika ja tants

Braunschweig Classix Festival on iga-aastane klassikalise muusika festival. See on suurim klassikalise muusika edendaja piirkonnas ja üks kõige olulisemaid muusikafestivale Alam-Saksimaal.

Aastatel 2001–2009 ja taas aastast 2013 peetakse Braunschweigis Volkswagen Halles rahvusvahelise breiktantsu võistluse Battle of the Year iga-aastased finaalid.

Braunschweiger TSC on juhtivaid kujundtantsu võistkondi maailmas ning on võitnud mitmeid Maailma ja Euroopa meistrivõistluste tiitleid.

Sport

Konrad Kochi jalgpallireeglite esimene saksa versioon
Eintracht-Stadion, 3. Liga klubi Eintracht Braunschweig staadion

Braunschweigi nimekaim kohalik jalgpallimeeskond on Eintracht Braunschweig. 1895. aastal asutatud Eintracht Braunschweig võib tagasi vaadata pikale ja kirjule ajaloole. Eintracht Braunschweig võitis Saksa jalgpalli meistrivõistlused 1967. aastal ja mängib praegu 3. Ligas, Saksa jalgpalli kolmandal tasandil, ning tõmbab ligi palju toetajaid. Klubile kuulub harukordne rekord: aastail 19631973 ei saanud ainuski klubi mängija 322 Bundesliga mängus järjest punast kaarti. Braunschweig oli ilmselt linn, kus toimus esimene jalgpallimäng Saksamaal. Mängu oli Saksamaale toonud kohalik kooliõpetaja Konrad Koch, kes oli ka esimene, kes kirjutas jalgpalli mängureeglite Saksa versiooni ja kes korraldas 1874. aastal esimese võistluse oma kooli Martino-Katharineumi õpilaste vahel. 2011. aasta Saksa mängufilm Der ganz große Traum põhineb Kochil.

Eintracht Braunschweigil on ka edukas naiste maahoki võistkond, mis tuli 9 korda (aastatel 1965–1978) Saksamaa meistriks. Varem olid klubil ka esimese või teise astme võistkonnad jäähokis, välikäsipallis ja veepallis.

New Yorker Lions (varem Braunschweig Lions) on linna ameerika jalgpalli võistkond, võitnud rekordilised 11 German Bowli tiitlit, samuti 5 Eurobowli (jagatud rekord).

Linna elukutseline korvpallivõistkond Basketball Löwen Braunschweig mängib korvpalli Bundesligas, Saksamaa kõrgliigas. Nende eelkäija SG Braunschweig mängis varem samuti Bundesligas. Eintracht Braunschweigi naiste korvpallivõistkond mängib 2. Damen-korvpall-Bundesligas, Saksamaa naiste korvpalli teisel tasandil.

Käsipallis mängib linna vanim spordiklubi MTV Braunschweig (asutatud 1847. aastal) poolelukutseliste 3. Ligas.

Teised Braunschweigi spordiklubid, mis mängivad või on mänginud Bundesligas või 2. Bundesligas, on Braunschweig Spot Up 89ers (pesapall), Braunschweiger THC (maahoki), FC Braunschweig (käsipall), Rugby-Welfen Braunschweig (ragbi) ja USC Braunschweig (võrkpall).

Iga-aastased Braunschweigis peetavad spordisündmused on rahvusvaheline ratsutamisturniir Löwen Classics, Saksamaa vanim maanteesõit Rund um den Elm ja elukutseliste tenniseturniir Sparkassen Open.

Tuntud inimesi

Vaata ka

Viited

Välislingid