Ants Lauter: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Kopo25 (arutelu | kaastöö)
5500 muudatust
Lingid
P pisitoimetamine
15. rida: 15. rida:


[[1913]]. aastal tegid Antsu kaks venda proove [[Jakob Mändmets]]a "Nelja päevaga". Neist vanem – Kustas, [[Saue]] [[vallakirjutaja]] ja näiteringi hing, kutsus ka Antsu kaasa lööma. Lavastus valmis ja seda etendati ka väljaspool Sauet. Ühel külalisetendusel [[Kohila]]s sattusid etendust vaatama [[Karl Jungholz]] ja [[Theodor Altermann]], kes otsisid just sel hetkel noort inimest, kes neile Estoniasse tööle sobiks. Antsul polnud nende arvates väga vigagi ning nõnda kirjutasid kaks teatrisuurmeest [[Paul Pinna]]le ja pakkusid Antsule võimalust tulla senise 48-rublase kontorikuupalga asemel 35-rublase teatrikuupalgaga Estoniasse näitlejaks ja [[inspitsient|inspitsiendiks]]. Ants oli kõhklematult nõus.
[[1913]]. aastal tegid Antsu kaks venda proove [[Jakob Mändmets]]a "Nelja päevaga". Neist vanem – Kustas, [[Saue]] [[vallakirjutaja]] ja näiteringi hing, kutsus ka Antsu kaasa lööma. Lavastus valmis ja seda etendati ka väljaspool Sauet. Ühel külalisetendusel [[Kohila]]s sattusid etendust vaatama [[Karl Jungholz]] ja [[Theodor Altermann]], kes otsisid just sel hetkel noort inimest, kes neile Estoniasse tööle sobiks. Antsul polnud nende arvates väga vigagi ning nõnda kirjutasid kaks teatrisuurmeest [[Paul Pinna]]le ja pakkusid Antsule võimalust tulla senise 48-rublase kontorikuupalga asemel 35-rublase teatrikuupalgaga Estoniasse näitlejaks ja [[inspitsient|inspitsiendiks]]. Ants oli kõhklematult nõus.
Siit algas Ants Lauteri teatritee, [[1913]]. aastal, 19-aastaselt.<ref name="Ants Lauter1" />
Siit algas Ants Lauteri teatritee, 1913. aastal, 19-aastaselt.<ref name="Ants Lauter1" />


===Teatritee algusaastad===
===Teatritee algusaastad===
[[1913]]. aasta sügisel avati Estonia uus maja [[Shakespeare]]'i "[[Hamlet]]iga". Ants oli seal Fortinbrasi rollis. [[Karl Jungholz]] kutsus Antsu enda juurde koju, et talle lavalist liikumist ja kõnet õpetada. Ants meenutas oma esimest etendust naljatlevalt hirmutundega.
1913. aasta sügisel avati Estonia uus maja [[Shakespeare]]'i "[[Hamlet]]iga". Ants oli seal Fortinbrasi rollis. [[Karl Jungholz]] kutsus Antsu enda juurde koju, et talle lavalist liikumist ja kõnet õpetada. Ants meenutas oma esimest etendust naljatlevalt hirmutundega.


Pärast Fortinbrasi mängis ta terves reas väiksemates osades. Pinna püüdis temast välja lihvida maapoisikohmakust. Talle endale jäi esimesest hooajast kõige paremini meelde [[Carl Rössler]]i "Viis frankfurtlast". Esimest korda mängis ta siin koos [[Erna Villmer]]iga. Samuti sai nooruk siin esimest korda lilli ja oli sellest ehmunud ja meelitatud.
Pärast Fortinbrasi mängis ta terves reas väiksemates osades. Pinna püüdis temast välja lihvida maapoisikohmakust. Talle endale jäi esimesest hooajast kõige paremini meelde [[Carl Rössler]]i "Viis frankfurtlast". Esimest korda mängis ta siin koos [[Erna Villmer]]iga. Samuti sai nooruk siin esimest korda lilli ja oli sellest ehmunud ja meelitatud.
27. rida: 27. rida:
[[1915]]. aasta algul Ants mobiliseeriti. Rindel sai Lauter aga gaasimürgituse ning pärast paranemist viidi ta üle tagavarapolku [[Novgorod]]i. Polgul oli oma teater, mis andis 2–3 korda nädalas etendusi. Ants tegi seal kaasa kuni teenistusest vabanemiseni [[1917]]. sügiseni. Sealt edasi sai temast [[Novgrorodi Linnateater|Novgorodi Linnateatri]] näitleja, kus ta oli [[1918]]. aasta augustini. Venemaal olles õppis ta palju ja omandas teistsugust näitlemisviisi kui Estonias. Tal olid kolleegideks suured eeskujud, Venemaa tippnäitlejad. Tuli mängida väheste proovidega palju ja laiahaardeliselt.
[[1915]]. aasta algul Ants mobiliseeriti. Rindel sai Lauter aga gaasimürgituse ning pärast paranemist viidi ta üle tagavarapolku [[Novgorod]]i. Polgul oli oma teater, mis andis 2–3 korda nädalas etendusi. Ants tegi seal kaasa kuni teenistusest vabanemiseni [[1917]]. sügiseni. Sealt edasi sai temast [[Novgrorodi Linnateater|Novgorodi Linnateatri]] näitleja, kus ta oli [[1918]]. aasta augustini. Venemaal olles õppis ta palju ja omandas teistsugust näitlemisviisi kui Estonias. Tal olid kolleegideks suured eeskujud, Venemaa tippnäitlejad. Tuli mängida väheste proovidega palju ja laiahaardeliselt.


[[1918]]. aasta augustis jõudis Lauter tagasi Eestisse. Jungholz võttis ta vastu avasüli, kuid Venemaal rooduülemana teeninud Lauter oli karjumiste ja käsklustega oma hääle rikkunud.<ref name="Ants Lauter3" />
1918. aasta augustis jõudis Lauter tagasi Eestisse. Jungholz võttis ta vastu avasüli, kuid Venemaal rooduülemana teeninud Lauter oli karjumiste ja käsklustega oma hääle rikkunud.<ref name="Ants Lauter3" />


===Eestis tagasi===
===Eestis tagasi===
Kümne hooaja kestel, [[1918]]. aasta sügisest [[1928]]. aasta sügiseni valmis Lauteril sadakond rolli, enamasti peaosad. Naasnud Venemaalt, hakkas ta ka kohe lavastama. Ta oli algaja, kuid sellegipoolest lavastas meeletu tempoga – kümne aasta vältel ligi 80 tükki. See oli rohkem kui pool repertuaarist. Ta mängis kaasa [[Vene Draamateater|Vene Draamateatri]] etendustes, lavastas Pärnu [[Endla (teater)|Endlas]] ja [[Draamastuudio]]s, tõlkis näidendeid.
Kümne hooaja kestel, 1918. aasta sügisest [[1928]]. aasta sügiseni valmis Lauteril sadakond rolli, enamasti peaosad. Naasnud Venemaalt, hakkas ta ka kohe lavastama. Ta oli algaja, kuid sellegipoolest lavastas meeletu tempoga – kümne aasta vältel ligi 80 tükki. See oli rohkem kui pool repertuaarist. Ta mängis kaasa [[Vene Draamateater|Vene Draamateatri]] etendustes, lavastas Pärnu [[Endla (teater)|Endlas]] ja [[Draamastuudio]]s, tõlkis näidendeid.
Aru saanud, et võimed jäävad tehniliste vajakajäämiste taha pidama, hakkas Ants võtma hääleseade tunde, tegi sporti, võimles, käis liikumistundides. Häält ta tagasi siiski ei saanud, kuid omandas oskuse rikutud häält kasutada.
Aru saanud, et võimed jäävad tehniliste vajakajäämiste taha pidama, hakkas Ants võtma hääleseade tunde, tegi sporti, võimles, käis liikumistundides. Häält ta tagasi siiski ei saanud, kuid omandas oskuse rikutud häält kasutada.


[[1920]] ja [[1923]] külastas Lauter [[Lääne-Euroopa]] teatrilinnu – [[Berliin]]i, [[Viin]]i, [[Praha]]t ja [[Leipzig]]i ning kogus sealt innukalt tähelepanekuid ja oskusi. Proovis seejärel ka eesti teatris moodsat välismaal nähtud mängulaadi rakendada. [[Ekspressionism|Ekspressionistlikele]] katsetustele oli kõrgpunktiks [[1924]]. aastal lavastatud [[Ernst Toller]]i "Masinahävitajad", mille kriitikud esile tõid kui leidlikku, huvitavat, senist taset ületavat saavutust lavastajatöö kallal.
[[1920]] ja [[1923]] külastas Lauter [[Lääne-Euroopa]] teatrilinnu – [[Berliin]]i, [[Viin]]i, [[Praha]]t ja [[Leipzig]]i ning kogus sealt innukalt tähelepanekuid ja oskusi. Proovis seejärel ka eesti teatris moodsat välismaal nähtud mängulaadi rakendada. [[Ekspressionism|Ekspressionistlikele]] katsetustele oli kõrgpunktiks [[1924]]. aastal lavastatud [[Ernst Toller]]i "Masinahävitajad", mille kriitikud esile tõid kui leidlikku, huvitavat, senist taset ületavat saavutust lavastajatöö kallal.


[[1923]]. aasta sügisel lavastas Karl Jungholz "Hamleti" ja seekord mängis Ants Lauter selles nimiosa – [[Hamlet (tegelane)|Hamletit]]. Fortinbrasist oli saanud Hamlet. Teatrisse tööle astumisest oli möödunud 10 aastat. Selja taga oli tublisti üle 100 rolli.
1923. aasta sügisel lavastas Karl Jungholz "Hamleti" ja seekord mängis Ants Lauter selles nimiosa – [[Hamlet (tegelane)|Hamletit]]. Fortinbrasist oli saanud Hamlet. Teatrisse tööle astumisest oli möödunud 10 aastat. Selja taga oli tublisti üle 100 rolli.


1925. aastal, pärast Karl Jungholzi surma, sai Lauterist viimase järglane – Estonia draamatrupi juht.
1925. aastal, pärast Karl Jungholzi surma, sai Lauterist viimase järglane – Estonia draamatrupi juht.
42. rida: 42. rida:


===Lavaliselt täiskasvanuks saamine===
===Lavaliselt täiskasvanuks saamine===
1930ndail oli üle poolte näidendeist Lauteri lavastada. Temast sai ka õppejõud [[Eesti Teatrikool]]is. Suur osa Lauteri erialases arengus oli õppereisidel. Ta külastas [[1928]]. ja [[1937]]. aastal [[Saksamaa]]d, [[1934]]. aastal [[Nõukogude Liit]]u, [[1929]]. aastal [[Poola]]t, [[1937]]. aastal [[Rootsi]]t, [[Norra]]t, [[Taani]]t ja [[Inglismaa]]d. Peaaegu terve hooaja – 1928/29 – viibis ta Berliinis, kus nägi väga täpset ja süstematiseeritud, lausa matemaatilise täpsusega teatrit. Lauter pidas parimaks välismaa teatriks Poola teatrit, kuna ütles, et poola näitlejad omavad slaavi tõugu teatriverd ja täiendavad seda prantslastelt laenatud peene maitse ja vormiga.
1930ndail oli üle poolte näidendeist Lauteri lavastada. Temast sai ka õppejõud [[Eesti Teatrikool]]is. Suur osa Lauteri erialases arengus oli õppereisidel. Ta külastas 1928. ja [[1937]]. aastal [[Saksamaa]]d, [[1934]]. aastal [[Nõukogude Liit]]u, [[1929]]. aastal [[Poola]]t, 1937. aastal [[Rootsi]]t, [[Norra]]t, [[Taani]]t ja [[Inglismaa]]d. Peaaegu terve hooaja – 1928/29 – viibis ta Berliinis, kus nägi väga täpset ja süstematiseeritud, lausa matemaatilise täpsusega teatrit. Lauter pidas parimaks välismaa teatriks Poola teatrit, kuna ütles, et poola näitlejad omavad slaavi tõugu teatriverd ja täiendavad seda prantslastelt laenatud peene maitse ja vormiga.


Välismaareisidelt naasnud, oli Lauteri stiil välises kokkuhoidlikum, täpsem ja näidendi mõttele rohkem avarust andev. [[1937]]. aastal jõudis Eesti teatrisse ingliskeelne väljaanne Stanislavski raamatust "[[Näitleja töö iseendaga]]". Lauter tõlkis õhinaga olulisima ja viis selle kohe oma näitlejatele lugeda.
Välismaareisidelt naasnud, oli Lauteri stiil välises kokkuhoidlikum, täpsem ja näidendi mõttele rohkem avarust andev. 1937. aastal jõudis Eesti teatrisse ingliskeelne väljaanne Stanislavski raamatust "[[Näitleja töö iseendaga]]". Lauter tõlkis õhinaga olulisima ja viis selle kohe oma näitlejatele lugeda.


Näitlejana mängis Lauter kolmekümnendail aastail kõige mitmekesisemaid osi, talupoegadest ärimeesteni, advokaate, sõjamehi, arste – rumalaid, arukaid, õilsaid, alatuid, noori, vanu.
Näitlejana mängis Lauter kolmekümnendail aastail kõige mitmekesisemaid osi, talupoegadest ärimeesteni, advokaate, sõjamehi, arste – rumalaid, arukaid, õilsaid, alatuid, noori, vanu.
54. rida: 54. rida:


[[1947]]. aastal sai Ants Lauter kui instituudi lavakunsti kateedri õppejõud professori nimetuse.
[[1947]]. aastal sai Ants Lauter kui instituudi lavakunsti kateedri õppejõud professori nimetuse.
[[1947]]. ja [[1948]]. aastal pälvis Lauter [[Nõukogude Eesti preemia]]
1947. ja [[1948]]. aastal pälvis Lauter [[Nõukogude Eesti preemia]]
[[1948]]. aasta suvel anti Lauterile [[NSV Liidu rahvakunstnik]]u nimetus.
1948. aasta suvel anti Lauterile [[NSV Liidu rahvakunstnik]]u nimetus.
[[1949]]. aasta kevadel liideti Estonia draamatrupp [[Tallinna Riiklik Draamateater|Tallinna Riikliku Draamateatri]]<nowiki/> omaga, mille peanäitejuhiks sai Ants Lauter. Ühel traagilisel koosolekul pidi ta aga selle ameti maha panema ning temast sai [[1951]]. aastal Vanemuise näitleja ja lavastaja. Vanemuises töötas ta koos [[Epp Kaidu]], [[Aleksander Poljakov]]i ja [[Kaarel Ird]]iga.
[[1949]]. aasta kevadel liideti Estonia draamatrupp [[Tallinna Riiklik Draamateater|Tallinna Riikliku Draamateatri]] omaga, mille peanäitejuhiks sai Ants Lauter. Ühel traagilisel koosolekul pidi ta aga selle ameti maha panema ning temast sai [[1951]]. aastal Vanemuise näitleja ja lavastaja. Vanemuises töötas ta koos [[Epp Kaidu]], [[Aleksander Poljakov]]i ja [[Kaarel Ird]]iga.
[[1952]]. aastal pälvis Ants Lauter [[Stalini preemia]] ja [[1956]]. aastal [[Lenini orden]]i.
[[1952]]. aastal pälvis Ants Lauter [[Stalini preemia]] ja [[1956]]. aastal [[Lenini orden]]i.
[[1958]]. aasta suvel sai Ants Lauter Estonia direktoriks ja [[1959]]. aastal jäi Ants Lauter pensionile. Aastatel [[1960]]–[[1962]] töötas Lauter veel Estonia kunstilise konsultandina. Ka elu lõpuaastatel tegutses ta kindla päevaplaani järgi ning arvas sinna valudest ja nõrkusest hoolimata isegi suplemise.
[[1958]]. aasta suvel sai Ants Lauter Estonia direktoriks ja [[1959]]. aastal jäi Ants Lauter pensionile. Aastatel [[1960]]–[[1962]] töötas Lauter veel Estonia kunstilise konsultandina. Ka elu lõpuaastatel tegutses ta kindla päevaplaani järgi ning arvas sinna valudest ja nõrkusest hoolimata isegi suplemise.
Lauter suri 79-aastasena [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1973]] Tallinnas.<ref name="Ants Lauter5" />
Lauter suri 79-aastasena 30. oktoobril 1973 Tallinnas.<ref name="Ants Lauter5" />


[[Eesti Teatriliit]] annab aastast [[1975]] välja [[Ants Lauteri nimeline auhind|temanimelist]] noore näitleja ja noore lavastaja preemiat.
[[Eesti Teatriliit]] annab aastast [[1975]] välja [[Ants Lauteri nimeline auhind|temanimelist]] noore näitleja ja noore lavastaja preemiat.
67. rida: 67. rida:
Temast on film "[[Mõistus, tahe, töö ja Lauter]]" ([[1963]], ETF).
Temast on film "[[Mõistus, tahe, töö ja Lauter]]" ([[1963]], ETF).


==[[Erna Villmer]] Ants Lauterist==
==Erna Villmer Ants Lauterist==
"Pärast Venemaalt tulekut ([[1918]]. aastal) oli Ants tavaline provintslik edev ja täispuhutud asjaarmastaja, nagu neid oli küllalt noorte näitlejate hulgas. Pikapeale muutus Lauteri mäng loomulikumaks ja tasasemaks. Ta arenes oma töö, aastate ja elu mõjul.
"Pärast Venemaalt tulekut (1918. aastal) oli Ants tavaline provintslik edev ja täispuhutud asjaarmastaja, nagu neid oli küllalt noorte näitlejate hulgas. Pikapeale muutus Lauteri mäng loomulikumaks ja tasasemaks. Ta arenes oma töö, aastate ja elu mõjul.


Lauter lõi oma kujud spontaanselt. Nagu välgu sähvatusel leidis ta proovil oma kuju. Meie kõik imetlesime sellist kiiret protsessi. Lauter raputas otsekui varrukast oma karakterosi. Ta liikus sealjuures välistel karakterjoontel ja oli selles võrratu. See looming ei jäänud ainult välistesse joontesse – elustav veri voolas muidugi ande-südamest, närvitsentrumist. Kui ütelda piltlikult – Lauter oli veepealne aurik, mina allveelaev.
Lauter lõi oma kujud spontaanselt. Nagu välgu sähvatusel leidis ta proovil oma kuju. Meie kõik imetlesime sellist kiiret protsessi. Lauter raputas otsekui varrukast oma karakterosi. Ta liikus sealjuures välistel karakterjoontel ja oli selles võrratu. See looming ei jäänud ainult välistesse joontesse – elustav veri voolas muidugi ande-südamest, närvitsentrumist. Kui ütelda piltlikult – Lauter oli veepealne aurik, mina allveelaev.
88. rida: 88. rida:
[[1911]] lõpetas Tallinna kaubanduskooli
[[1911]] lõpetas Tallinna kaubanduskooli


[[1913]] alustas teatritegevust [[Estonia (teater)|Estonia]]s inspitsiendi ja näitlejana
1913 alustas teatritegevust [[Estonia (teater)|Estonia]]s inspitsiendi ja näitlejana


Võttis [[lipnik]]una osa [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]]
Võttis [[lipnik]]una osa [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]]


[[1916]]–[[1918]] mängis [[Novgorod|Novgorodi]] teatris
[[1916]]–1918 mängis [[Novgorod]]i teatris


[[1918]]–[[1926]] Estonia draamajuht
1918–[[1926]] Estonia draamajuht


[[1926]]–[[1927]] [[Endla (teater)|Endla]] lavastaja ja näitleja
1926–[[1927]] [[Endla (teater)|Endla]] lavastaja ja näitleja


[[1927]]–[[1941]] Estonia draamajuht
1927–1941 Estonia draamajuht


[[1941]] Mobiliseeriti reservohvitserina [[Punaarmee]]sse
1941 Mobiliseeriti reservohvitserina [[Punaarmee]]sse


[[1942]] osales [[Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid|Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite]] asutamises
[[1942]] osales [[Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid|Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite]] asutamises
106. rida: 106. rida:
[[1944]] juhtis Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite draamatruppi
[[1944]] juhtis Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite draamatruppi


[[1944]]–[[1949]] Estonia peanäitejuht
1944–1949 Estonia peanäitejuht


[[1949]] [[Tallinna Draamateater|Tallinna Draamateatri]] peanäitejuht
1949 [[Tallinna Draamateater|Tallinna Draamateatri]] peanäitejuht


[[1950]]–[[1951]] näitleja Draamateatris
[[1950]]–1951 näitleja Draamateatris


[[1951]]–[[1958]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] näitleja ja lavastaja
1951–1958 [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] näitleja ja lavastaja


[[1953]]–[[1955]] Vanemuise kunstiline juht
[[1953]]–[[1955]] Vanemuise kunstiline juht


[[1958]]–[[1959]] Estonia direktor
1958–1959 Estonia direktor


[[1960]]–[[1962]] Estonia kunstiline konsultant
1960–1962 Estonia kunstiline konsultant


[[1938]]–[[1941]] [[Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikool]]i õppejõud
[[1938]]–1941 [[Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikool]]i õppejõud


[[1946]]–[[1950]] [[Eesti Riiklik Teatriinstituut|Eesti Riikliku Teatriinstituudi]] lavapraktikaõppejõud (aastast [[1947]] professor, tagandati ebaseaduslikult [[1950]])
[[1946]]–1950 [[Eesti Riiklik Teatriinstituut|Eesti Riikliku Teatriinstituudi]] lavapraktikaõppejõud (aastast 1947 professor, tagandati ebaseaduslikult 1950)


[[1945]]–[[1950]] ja [[1969]]–[[1973]] [[Eesti NSV Teatriühing]]u juhatuse esimees.
[[1945]]–1950 ja [[1969]]–1973 [[Eesti NSV Teatriühing]]u juhatuse esimees.


==Isiklikku==
==Isiklikku==
Oli abielus [[1917]]–[[1925]] [[Maria Merjanskaja]]ga (kelle isa oli näitleja [[Nil Merjanski]]), [[1928]]–[[1949]] [[Erna Villmer]]iga ja 1949. aastast [[Heli Viisimaa]]ga.<ref name="Eesti teatri biograafiline leksikon" />
Oli abielus 1917–[[1925]] [[Maria Merjanskaja]]ga (kelle isa oli näitleja [[Nil Merjanski]]), 1928–1949 [[Erna Villmer]]iga ja 1949. aastast [[Heli Viisimaa]]ga.<ref name="Eesti teatri biograafiline leksikon" />


==Lavastused ja rollid ==
==Lavastused ja rollid ==
154. rida: 154. rida:


'''1918'''
'''1918'''
*Piibeleht ([[Eduard Vilde]] "Pisuhänd") 4. IX.
*Piibeleht (Eduard Vilde "Pisuhänd") 4. IX.
*Cleaver ([[John Galsworthy]] "Justiits") 17. IX.
*Cleaver ([[John Galsworthy]] "Justiits") 17. IX.
*Neznamov (Aleksandr Ostrovski "Süüta süüdlased") 8. X.
*Neznamov (Aleksandr Ostrovski "Süüta süüdlased") 8. X.
213. rida: 213. rida:
*Harry Marsland ([[Gustav Moser]] "Raamatukoguhoidja") 10. V.
*Harry Marsland ([[Gustav Moser]] "Raamatukoguhoidja") 10. V.
*Arnold Melchthal ([[Friedrich Schiller]] "Wilhelm Tell") 8. IX.
*Arnold Melchthal ([[Friedrich Schiller]] "Wilhelm Tell") 8. IX.
*Jaan Jalakas ([[August Kitzberg]] "Püve talus") 16. IX.
*Jaan Jalakas (August Kitzberg "Püve talus") 16. IX.
*Figaro ([[Pierre Beaumarchais]] "Figaro pulm") 27. IX.
*Figaro ([[Pierre Beaumarchais]] "Figaro pulm") 27. IX.
*Turkka ([[Teuvo Pakkala]] "Parvepoisid") 11. X.
*Turkka ([[Teuvo Pakkala]] "Parvepoisid") 11. X.
235. rida: 235. rida:
*Pierre Marechal ([[Pierre Frondaie]] "Montmartre") 2. V.
*Pierre Marechal ([[Pierre Frondaie]] "Montmartre") 2. V.
*Emil Gross ([[Franz von Schönthan]] ja [[Paul von Schönthan]] "Sabiini naiste röövimine") 14. V.
*Emil Gross ([[Franz von Schönthan]] ja [[Paul von Schönthan]] "Sabiini naiste röövimine") 14. V.
*Ants ([[August Kitzberg]]i "Enne kukke ja koitu") 12. IX.
*Ants (August Kitzbergi "Enne kukke ja koitu") 12. IX.
*Jägala ([[Joosep Heinrich Teinman|J. H. Talomaa]] "Igavene elu") 5. X.
*Jägala ([[Joosep Heinrich Teinman|J. H. Talomaa]] "Igavene elu") 5. X.
*Kassander ([[Ludwig Fulda]] "Eesli vari") 26. X.
*Kassander ([[Ludwig Fulda]] "Eesli vari") 26. X.
256. rida: 256. rida:
*Orest ([[Hugo von Hofmannsthal]] "Elektra") 24. IV.
*Orest ([[Hugo von Hofmannsthal]] "Elektra") 24. IV.
*Marc-Arron ([[Sophus Michaëlis]] "Revolutsiooni pulm") 6. V.
*Marc-Arron ([[Sophus Michaëlis]] "Revolutsiooni pulm") 6. V.
*Heinrich ([[August Kitzberg]]i "Neetud talu") 21. VIII.
*Heinrich (August Kitzbergi "Neetud talu") 21. VIII.
*Hamlet ([[William Shakespeare]]'i "[[Hamlet]]") 7. IX.
*Hamlet ([[William Shakespeare]]'i "[[Hamlet]]") 7. IX.


287. rida: 287. rida:
*Harry Domin ([[Karel Čapek]] "R. U. R.") 17. II.
*Harry Domin ([[Karel Čapek]] "R. U. R.") 17. II.
*Simo Affleck (Hurt) ([[Eino Leino]] "Simo Hurt") 26. II.
*Simo Affleck (Hurt) ([[Eino Leino]] "Simo Hurt") 26. II.
*Leo Saalep ([[Eduard Vilde]] "[[Tabamata ime]]") 10. III.
*Leo Saalep (Eduard Vilde "[[Tabamata ime]]") 10. III.
*Dr. Max Barren ([[Sydney Garrick]] "Daam lahutuspõhjusega") 31. III. (mänginud suvel külalisena ka [[Kuressaare Teater|Kuressaare teatris]].)
*Dr. Max Barren ([[Sydney Garrick]] "Daam lahutuspõhjusega") 31. III. (mänginud suvel külalisena ka [[Kuressaare Teater|Kuressaare teatris]].)
*Balthasar ("Tuvikene pihus"), herra Tittori ("Koer ajus") – [[Carl Goetz]]i "Menagerie" 28. IV.
*Balthasar ("Tuvikene pihus"), herra Tittori ("Koer ajus") – [[Carl Goetz]]i "Menagerie" 28. IV.
295. rida: 295. rida:
*Rahvasaadik. Mees. ([[Ferenc Molnar]] "Punane veski") 27. X.
*Rahvasaadik. Mees. ([[Ferenc Molnar]] "Punane veski") 27. X.
*Hans ([[Lydia Koidula]] "[[Saaremaa onupoeg]]") 20. XI.
*Hans ([[Lydia Koidula]] "[[Saaremaa onupoeg]]") 20. XI.
*Jaan Jalakas ([[August Kitzberg]] "Püve talus") 22. XI.
*Jaan Jalakas (August Kitzberg "Püve talus") 22. XI.
*Maurice, lavakirjanik ([[August Strindberg]] "Patt") 15. XII.
*Maurice, lavakirjanik (August Strindberg "Patt") 15. XII.


'''Lavastused'''
'''Lavastused'''
368. rida: 368. rida:
*Andre Saligelle ([[Jacques Deval]] "Oma naiivses puhtuses"), 18. V.
*Andre Saligelle ([[Jacques Deval]] "Oma naiivses puhtuses"), 18. V.
*Peer ([[Henrik Ibsen]] "Peer Gynt") 7. IX.
*Peer ([[Henrik Ibsen]] "Peer Gynt") 7. IX.
*Jaan Jalakas ([[August Kitzberg]] "Püve talus") 11. IX.
*Jaan Jalakas (August Kitzberg "Püve talus") 11. IX.
*William ([[William Somerset Maugham]] "Viktooria") 25. X.
*William ([[William Somerset Maugham]] "Viktooria") 25. X.


'''Lavastused:'''
'''Lavastused:'''
*[[Eduard Vilde]] "[[Pisuhänd]]" 25. IX.
*Eduard Vilde "[[Pisuhänd]]" 25. IX.
*[[Franz Grillparzer]] "[[Sappho]]" 29. XI.
*[[Franz Grillparzer]] "[[Sappho]]" 29. XI.


'''1928'''
'''1928'''
*Vernon Wethrelle ([[Jerome Klapka Jerome]] "Fanny ja ta teenijaid") 10. I.
*Vernon Wethrelle ([[Jerome Klapka Jerome]] "Fanny ja ta teenijaid") 10. I.
*Tammaru peremees ([[August Kitzberg]] "Libahunt") 31. I.
*Tammaru peremees (August Kitzberg "Libahunt") 31. I.
*Oliver ([[William Shakespeare]] "Armu-ja narrimäng" ("Nagu teile meeldib")) 6. III.
*Oliver ([[William Shakespeare]] "Armu-ja narrimäng" ("Nagu teile meeldib")) 6. III.
*Prof. Waldemat Weber ([[Franz Arnold]] ja [[Ernst Bach]] "Hurraa-poiss") 4. V.
*Prof. Waldemat Weber ([[Franz Arnold]] ja [[Ernst Bach]] "Hurraa-poiss") 4. V.
406. rida: 406. rida:
*Mackie (Machath) ([[Bertolt Brecht]], [[Kurt Weill]] "Kolmekrossiooper") 10. I.
*Mackie (Machath) ([[Bertolt Brecht]], [[Kurt Weill]] "Kolmekrossiooper") 10. I.
*Universaalpanga direktor Thomas ([[Ladislaus Fodor]] "Vaene kui kirikurott") 4. II.
*Universaalpanga direktor Thomas ([[Ladislaus Fodor]] "Vaene kui kirikurott") 4. II.
*Jalaka Jaan ([[August Kitzberg]] "Püve talus") 24. II.
*Jalaka Jaan (August Kitzberg "Püve talus") 24. II.
*Stanhope ([[Robert Cedric Sherriff]], [[Vernon Bartlet]] "Teekonna lõpp") 4. III.
*Stanhope ([[Robert Cedric Sherriff]], [[Vernon Bartlet]] "Teekonna lõpp") 4. III.
*Jason ([[Franz Grillprazer]]i "Medea") 27. IV.
*Jason ([[Franz Grillprazer]]i "Medea") 27. IV.
*Turkka ([[Teuvo Pakkala]] "Parvepoisid", B. Kuuskemaa lahkumisetendus) 11. V.
*Turkka ([[Teuvo Pakkala]] "Parvepoisid", B. Kuuskemaa lahkumisetendus) 11. V.
*Julius ([[August Kitzberg]] "Neetud talu") 12. IX.
*Julius (August Kitzberg "Neetud talu") 12. IX.
*Patrik Abel ([[Anne Nichols]] "Iiri roos") 2. X.
*Patrik Abel ([[Anne Nichols]] "Iiri roos") 2. X.
*Bernard Joyce ([[William Somerset Maugham]] "Kiri") 31. X.
*Bernard Joyce ([[William Somerset Maugham]] "Kiri") 31. X.
433. rida: 433. rida:
*"Tuli".
*"Tuli".
*"Neli kuningat".
*"Neli kuningat".
*[[Eduard Vilde]] "[[Pisuhänd]]" 2. XI.
*Eduard Vilde "[[Pisuhänd]]" 2. XI.


'''1932'''
'''1932'''
466. rida: 466. rida:
*Ferdys Pistora ([[Frantisek Langer]] "Puhastustuli") 5. I.
*Ferdys Pistora ([[Frantisek Langer]] "Puhastustuli") 5. I.
*Köster ([[August Tammann]] "Pilveristi") 8. IV.
*Köster ([[August Tammann]] "Pilveristi") 8. IV.
*Jalaka Jaan ([[August Kitzberg]] "Püve talus") 28. V.
*Jalaka Jaan (August Kitzberg "Püve talus") 28. V.
*Lucien Garraud ([[Octave Mirbeau]] "Äri on äri") 5. X.
*Lucien Garraud ([[Octave Mirbeau]] "Äri on äri") 5. X.
*Vabakunstnik ([[Arthur Adson]] "Elav kapital") 11. XI.
*Vabakunstnik ([[Arthur Adson]] "Elav kapital") 11. XI.
501. rida: 501. rida:
*[[Jacques Deval]] "Preili" 29. III.
*[[Jacques Deval]] "Preili" 29. III.
*[[William Somerset Maugham]] "Peavõtt" 16. X.
*[[William Somerset Maugham]] "Peavõtt" 16. X.
*[[August Kitzberg]] "Püve Talus" 2. II Valga teatris "Säde".
*August Kitzberg "Püve Talus" 2. II Valga teatris "Säde".


'''1937'''
'''1937'''
*Vinnal ([[Hugo Raudsepp]] "Lipud tormis") 24. II.
*Vinnal ([[Hugo Raudsepp]] "Lipud tormis") 24. II.
*Graziano ([[William Shakespeare]] "Veneetsia kaupmees") 9. IV.
*Graziano ([[William Shakespeare]] "Veneetsia kaupmees") 9. IV.
*Kaarel ([[August Kitzberg]] "[[Tuulte pöörises]]") 12. IX.
*Kaarel (August Kitzberg "[[Tuulte pöörises]]") 12. IX.
*Theseus ([[William Shakespeare]] "[[Suveöö unenägu]]") 17. IX.
*Theseus ([[William Shakespeare]] "[[Suveöö unenägu]]") 17. IX.


525. rida: 525. rida:
*"Andres ja Pearu".
*"Andres ja Pearu".
*"Esimene kevadpäev".
*"Esimene kevadpäev".
*[[Eduard Vilde]] "Pisuhänd" 11. IX.
*Eduard Vilde "Pisuhänd" 11. IX.
*[[Wlodzimierz Perzyński]] "Kergemeelne õde" 18. XII.
*[[Wlodzimierz Perzyński]] "Kergemeelne õde" 18. XII.


541. rida: 541. rida:


'''1940'''
'''1940'''
*Hans Ilves ([[Eduard Vilde]] "Side") 14. IX.
*Hans Ilves (Eduard Vilde "Side") 14. IX.
*Härra Topaze ([[Marcel Pagnol]] "Eluaabits") 3. XI.
*Härra Topaze ([[Marcel Pagnol]] "Eluaabits") 3. XI.
*Vincentio ([[William Shakespeare]] "Tõrksa taltsutus") 22. XII.
*Vincentio ([[William Shakespeare]] "Tõrksa taltsutus") 22. XII.
547. rida: 547. rida:
'''1941'''
'''1941'''
*Andrei Nahhodka ([[Maksim Gorki]] "Ema") 23. II.
*Andrei Nahhodka ([[Maksim Gorki]] "Ema") 23. II.
*Tammaru peremees ([[August Kitzberg]] "[[Libahunt (Kitzberg)|Libahunt]]") 4. IV.
*Tammaru peremees (August Kitzberg "[[Libahunt (Kitzberg)|Libahunt]]") 4. IV.
*Cotillard ([[René Fauchois]] "Ettevaatust! Värske värv!" 23. V.
*Cotillard ([[René Fauchois]] "Ettevaatust! Värske värv!" 23. V.


609. rida: 609. rida:
'''1950'''
'''1950'''
*Sergei Aleksandrovitš Trubnikov ([[Konstantin Simonov]] "Võõras vari") 12. II.
*Sergei Aleksandrovitš Trubnikov ([[Konstantin Simonov]] "Võõras vari") 12. II.
*Paralepp ([[A. H. Tammsaare]]-[[Andres Särev]] "Pankrot") 12. XI.
*Paralepp (A. H. Tammsaare-[[Andres Särev]] "Pankrot") 12. XI.


'''Lavastus'''
'''Lavastus'''
651. rida: 651. rida:
*Anton Antonovitš Skvoznik-Dmuhhanovski, Linnapealik ([[Nikolai Gogol]] "Revident") 8. V.
*Anton Antonovitš Skvoznik-Dmuhhanovski, Linnapealik ([[Nikolai Gogol]] "Revident") 8. V.
*Gustav Räni ([[August Jakobson]] "Vana tamm") 28. VI.
*Gustav Räni ([[August Jakobson]] "Vana tamm") 28. VI.
*Küüslauk ([[August Kitzberg]] "Laurits") 26. XII.
*Küüslauk (August Kitzberg "Laurits") 26. XII.


'''Lavastused'''
'''Lavastused'''
662. rida: 662. rida:
*Harald Lauer ([[Aadu Hint]] "Peibutuslaul") 15. IX.
*Harald Lauer ([[Aadu Hint]] "Peibutuslaul") 15. IX.
*Rittmeister ([[Aleksandr Fredro]] "Daamid ja husaarid") 30. IX.
*Rittmeister ([[Aleksandr Fredro]] "Daamid ja husaarid") 30. IX.
*Organist Heinmann ([[Eduard Vilde]] "[[Tabamata ime]]").
*Organist Heinmann (Eduard Vilde "[[Tabamata ime]]").


'''Lavastus'''
'''Lavastus'''
684. rida: 684. rida:


'''Lavastus'''
'''Lavastus'''
*[[August Kitzberg]] "Neetud talu"- diplomilavastus ETÜ lavakunsti stuudios V. Kingissepa nim. TRA Draamateatri juures 25. IV.
*August Kitzberg "Neetud talu"- diplomilavastus ETÜ lavakunsti stuudios V. Kingissepa nim. TRA Draamateatri juures 25. IV.


'''1966'''
'''1966'''

Redaktsioon: 18. juuni 2019, kell 14:12

Ants Lauter (5. juuli 1894 Veski küla, Velise vald – 30. oktoober 1973 Tallinn) oli eesti näitleja, lavastaja, teatrijuht ja pedagoog.

Elutee

Lapsepõlv ja koolitee

Ants Lauter sündis Velise vallas Veski külas. Vennad Jüri, Kustas, Mihkel ja õed Anu ning May olid kõik Hansuks ristitud vennast vanemad ning kooli lõpetanud, kui viimane seitsmeaastaselt 1901. aastal alles õpinguid alustas. Esimene kool oli vallakool. Vend Mihkel oli Päärdus kooliõpetajaks ja Ants käis algul seal. Aasta pärast viidi vend üle Velisele, Ants järgnes. Vallakooli aeg lõppes Antsul Valgus, sest vend määrati vahepeal sinna.

Isa Mihkel, vallavanema ametit pidav hoolas mees soovis, et Antsust saaks kantseleiametnik. Haridustee jätkus Järvakandi ministeeriumikoolis. Ants oli siis 11-aastane. Väikest Lauterit huvitasid madrused ja püssid. Lemmikraamatuteks olid Eduard Bornhöhe "Tasuja" ja "Villu võitlused". Esimene etteastumine oli kooliaktusel Krõlovi valmiga "Demjani kalasupp".

Teatrit nägi noor Lauter esmakordselt Raikkülas piduõhtul, kus mängiti Christian Rutoffi "Vastu vett", talle tundus kõik nähtu kirjeldamatult ilusana. 1909. aastal läks Ants haridusteed jätkama Tallinnasse Gustav Narusbeki Kaubanduskooli. Õppemaks oli kõrge ja isa tegi suuri pingutusi, et Antsu õpingute eest maksta. Tallinnasse jõudes hakkas ta ka kohe aktiivselt Estonia teatrit külastama ja viis end kurssi Estonia trupiga. Imetles ja vaimustus teatrist. Imetlusest meeletuna jälitas ta sageli näitlejaid. Tallinnas tekkis tal vastupandamatu soov ka ise näidelda.

1911. aastal lõpetas ta kooli ja temast sai kontoriametnik Mayeri vabrikus. Lauteri töökaaslased tegid vabal ajal "teatrit" tolleaegses antvärkide klubis Gewerbeverein. Ka Ants esines vahel seal õhtuti lauldes ja tekste esitades. Esinemisisu kasvas ja Estonia kiskus võimsa magnetina.

1913. aastal tegid Antsu kaks venda proove Jakob Mändmetsa "Nelja päevaga". Neist vanem – Kustas, Saue vallakirjutaja ja näiteringi hing, kutsus ka Antsu kaasa lööma. Lavastus valmis ja seda etendati ka väljaspool Sauet. Ühel külalisetendusel Kohilas sattusid etendust vaatama Karl Jungholz ja Theodor Altermann, kes otsisid just sel hetkel noort inimest, kes neile Estoniasse tööle sobiks. Antsul polnud nende arvates väga vigagi ning nõnda kirjutasid kaks teatrisuurmeest Paul Pinnale ja pakkusid Antsule võimalust tulla senise 48-rublase kontorikuupalga asemel 35-rublase teatrikuupalgaga Estoniasse näitlejaks ja inspitsiendiks. Ants oli kõhklematult nõus. Siit algas Ants Lauteri teatritee, 1913. aastal, 19-aastaselt.[1]

Teatritee algusaastad

1913. aasta sügisel avati Estonia uus maja Shakespeare'i "Hamletiga". Ants oli seal Fortinbrasi rollis. Karl Jungholz kutsus Antsu enda juurde koju, et talle lavalist liikumist ja kõnet õpetada. Ants meenutas oma esimest etendust naljatlevalt hirmutundega.

Pärast Fortinbrasi mängis ta terves reas väiksemates osades. Pinna püüdis temast välja lihvida maapoisikohmakust. Talle endale jäi esimesest hooajast kõige paremini meelde Carl Rössleri "Viis frankfurtlast". Esimest korda mängis ta siin koos Erna Villmeriga. Samuti sai nooruk siin esimest korda lilli ja oli sellest ehmunud ja meelitatud.

Hooaja lõpul, 1914. aasta kevadel lagunes Estonia trupp. Karl Jungholz läks Pärnusse, Paul Pinna Nižni Novgorodi operetiteatrisse. Altermanni haigus, mille tunnused olid ilmnenud juba "Hamletis", muutus raskemaks. Altermann kirjutas Lauterile, et see Jungholziga Pärnusse ei läheks, ning tunnistas ta oma järglaseks. Lauter sai üha suuremaid rolle ja Altermann tegi temaga eraproove.[2]

Sõja-aegne teatritegevus

1915. aasta algul Ants mobiliseeriti. Rindel sai Lauter aga gaasimürgituse ning pärast paranemist viidi ta üle tagavarapolku Novgorodi. Polgul oli oma teater, mis andis 2–3 korda nädalas etendusi. Ants tegi seal kaasa kuni teenistusest vabanemiseni 1917. sügiseni. Sealt edasi sai temast Novgorodi Linnateatri näitleja, kus ta oli 1918. aasta augustini. Venemaal olles õppis ta palju ja omandas teistsugust näitlemisviisi kui Estonias. Tal olid kolleegideks suured eeskujud, Venemaa tippnäitlejad. Tuli mängida väheste proovidega palju ja laiahaardeliselt.

1918. aasta augustis jõudis Lauter tagasi Eestisse. Jungholz võttis ta vastu avasüli, kuid Venemaal rooduülemana teeninud Lauter oli karjumiste ja käsklustega oma hääle rikkunud.[3]

Eestis tagasi

Kümne hooaja kestel, 1918. aasta sügisest 1928. aasta sügiseni valmis Lauteril sadakond rolli, enamasti peaosad. Naasnud Venemaalt, hakkas ta ka kohe lavastama. Ta oli algaja, kuid sellegipoolest lavastas meeletu tempoga – kümne aasta vältel ligi 80 tükki. See oli rohkem kui pool repertuaarist. Ta mängis kaasa Vene Draamateatri etendustes, lavastas Pärnu Endlas ja Draamastuudios, tõlkis näidendeid. Aru saanud, et võimed jäävad tehniliste vajakajäämiste taha pidama, hakkas Ants võtma hääleseade tunde, tegi sporti, võimles, käis liikumistundides. Häält ta tagasi siiski ei saanud, kuid omandas oskuse rikutud häält kasutada.

1920 ja 1923 külastas Lauter Lääne-Euroopa teatrilinnu – Berliini, Viini, Prahat ja Leipzigi ning kogus sealt innukalt tähelepanekuid ja oskusi. Proovis seejärel ka eesti teatris moodsat välismaal nähtud mängulaadi rakendada. Ekspressionistlikele katsetustele oli kõrgpunktiks 1924. aastal lavastatud Ernst Tolleri "Masinahävitajad", mille kriitikud esile tõid kui leidlikku, huvitavat, senist taset ületavat saavutust lavastajatöö kallal.

1923. aasta sügisel lavastas Karl Jungholz "Hamleti" ja seekord mängis Ants Lauter selles nimiosa – Hamletit. Fortinbrasist oli saanud Hamlet. Teatrisse tööle astumisest oli möödunud 10 aastat. Selja taga oli tublisti üle 100 rolli.

1925. aastal, pärast Karl Jungholzi surma, sai Lauterist viimase järglane – Estonia draamatrupi juht.

Lavakunstnikuks kujunemise juurde mahtusid ka mõttevahetused Konstantin Stanislavski teemadel Erna Villmeriga. 1928. aasta sügisel sõitis Lauter koos Erna Villmeri, Liina Reimani ja Betti Kuuskemaaga Moskvasse Kunstiteatri 30. aastapäeva üritustele. Seal kohtus ta esmakordselt Stanislavskiga.[4]♙

Lavaliselt täiskasvanuks saamine

1930ndail oli üle poolte näidendeist Lauteri lavastada. Temast sai ka õppejõud Eesti Teatrikoolis. Suur osa Lauteri erialases arengus oli õppereisidel. Ta külastas 1928. ja 1937. aastal Saksamaad, 1934. aastal Nõukogude Liitu, 1929. aastal Poolat, 1937. aastal Rootsit, Norrat, Taanit ja Inglismaad. Peaaegu terve hooaja – 1928/29 – viibis ta Berliinis, kus nägi väga täpset ja süstematiseeritud, lausa matemaatilise täpsusega teatrit. Lauter pidas parimaks välismaa teatriks Poola teatrit, kuna ütles, et poola näitlejad omavad slaavi tõugu teatriverd ja täiendavad seda prantslastelt laenatud peene maitse ja vormiga.

Välismaareisidelt naasnud, oli Lauteri stiil välises kokkuhoidlikum, täpsem ja näidendi mõttele rohkem avarust andev. 1937. aastal jõudis Eesti teatrisse ingliskeelne väljaanne Stanislavski raamatust "Näitleja töö iseendaga". Lauter tõlkis õhinaga olulisima ja viis selle kohe oma näitlejatele lugeda.

Näitlejana mängis Lauter kolmekümnendail aastail kõige mitmekesisemaid osi, talupoegadest ärimeesteni, advokaate, sõjamehi, arste – rumalaid, arukaid, õilsaid, alatuid, noori, vanu.

1939. aastal polnud Lauter enam draamatrupi juht. Ka lavastajatöö koormus oli muutunud ülejõukäivaks ning ta jätkas näitlejana. Hooajal 1940/1941 ei lavastanud ta ühtki lavastust. 1941. aastal mobiliseeriti Ants Lauter ja viidi Ivdeli sovhoosi. Seal pidi ta tegema kõikvõimalikke põllutöid. Paul Pinnal, kes oli samuti mobiliseeritud, olid peas keerlemas aga teatrimõtted ning mõne aja pärast kutsutigi ta Nõukogude Eesti valitsuse poolt Tšeljabinskisse Eesti Kunstiansambleid organiseerima. Trupiga käidi esinemas sõjarühmadele ja laskurdiviisidele.

Ajapikku liikus rinne aina rohkem ja rohkem läände ning mõne aja pärast oligi draamatrupp oma esinemistega juba Narvas ja Võrus. Jõuti tagasi Eestisse, kus leiti eest Estonia kahjustatud teatrimaja. Lauter oli üks eestvedajatest, kes teatrit taas üles ehitama hakkasid. Loometöö jätkus samal ajal aga teistes ruumides. Lauter asus kohe lavastama. Väljapaistvamad neist: Anton Tšehhovi "Kolm õde" ja August Jakobsoni "Kaks leeri".

1947. aastal sai Ants Lauter kui instituudi lavakunsti kateedri õppejõud professori nimetuse. 1947. ja 1948. aastal pälvis Lauter Nõukogude Eesti preemia 1948. aasta suvel anti Lauterile NSV Liidu rahvakunstniku nimetus. 1949. aasta kevadel liideti Estonia draamatrupp Tallinna Riikliku Draamateatri omaga, mille peanäitejuhiks sai Ants Lauter. Ühel traagilisel koosolekul pidi ta aga selle ameti maha panema ning temast sai 1951. aastal Vanemuise näitleja ja lavastaja. Vanemuises töötas ta koos Epp Kaidu, Aleksander Poljakovi ja Kaarel Irdiga. 1952. aastal pälvis Ants Lauter Stalini preemia ja 1956. aastal Lenini ordeni. 1958. aasta suvel sai Ants Lauter Estonia direktoriks ja 1959. aastal jäi Ants Lauter pensionile. Aastatel 1960–1962 töötas Lauter veel Estonia kunstilise konsultandina. Ka elu lõpuaastatel tegutses ta kindla päevaplaani järgi ning arvas sinna valudest ja nõrkusest hoolimata isegi suplemise. Lauter suri 79-aastasena 30. oktoobril 1973 Tallinnas.[5]

Eesti Teatriliit annab aastast 1975 välja temanimelist noore näitleja ja noore lavastaja preemiat.

Ants Lauterist on ilmunud tema mälestuste ja artiklite kogumikud "Käidud teedelt" (I 1979, II 1982).

Temast on film "Mõistus, tahe, töö ja Lauter" (1963, ETF).

Erna Villmer Ants Lauterist

"Pärast Venemaalt tulekut (1918. aastal) oli Ants tavaline provintslik edev ja täispuhutud asjaarmastaja, nagu neid oli küllalt noorte näitlejate hulgas. Pikapeale muutus Lauteri mäng loomulikumaks ja tasasemaks. Ta arenes oma töö, aastate ja elu mõjul.

Lauter lõi oma kujud spontaanselt. Nagu välgu sähvatusel leidis ta proovil oma kuju. Meie kõik imetlesime sellist kiiret protsessi. Lauter raputas otsekui varrukast oma karakterosi. Ta liikus sealjuures välistel karakterjoontel ja oli selles võrratu. See looming ei jäänud ainult välistesse joontesse – elustav veri voolas muidugi ande-südamest, närvitsentrumist. Kui ütelda piltlikult – Lauter oli veepealne aurik, mina allveelaev.

Partnerina oli Lauter mulle seda, mis instrumentaalkunstnikule hea mänguriist. Kui partner reageerib õiges suunas, kui tema elamuste ja mõtete helid vastavad sinu helidele, on kerge luua. Iga mu sõna või tunne-mõte leidis õige vastukaja.[6]

Lauter oli lavastajana kõigepealt täpne, lausa matemaatiline. Lava oli tema režiiraamatus nagu malelaud, mille ruutudes liikusid malendid. Kui mõnel neist oli võõrastus sellise viisi vastu ja hakkas liikuma oma tahtmist mööda, siis oli Lauter painduv küllalt, et nõustuda, kui selline muutus oli põhjendatud, esile kutsutud näitleja inspiratsioonist. Kuid ta märkis selle muutuse kohe oma režiiraamatusse, et juba järgmisel proovil seda vajaduse korral meelde tuletada".[7]

Ants Lauteri mõtteid

"Päev, millal inimene midagi uut ei õpi, on kaotatud päev. Väljendugu see uus teadmiste, oskuste või lihtsalt uute muljete juurdesaamise näol."[8]

"Näitejuht peab olema kasvataja, kes peab juhtima näitlejate tähelepanu sellele, et ta oma võimete piirides annaks enesest maksimumi – ja et ta ei piirduks ainult oma osa lihtsa "ärategemisega". Meil on tarvis lahti saada hurraatava asjaarmastaja vaimust, mis pole kooskõlas kutselise teatri süsteemiga, ning kohusetundliku tööga tuua esile oma annet. Seda olen nõudnud niihästi eneselt kui ka teistelt. Peaaegu kõik meie näitlejad on autodidaktilised leiutajad üksteise najal."[7]

"Näitleja peab looma elust. Järelikult peab ta eluga kokku puutuma. Elu ei lakka hetkekski. Ka näitleja loomingulised tähelepanekud peavad kestma vahet pidamata. Igal hetkel, kus ta silmad ja kõrvad on lahti. Igal hetkel peab ta olema erk ja tähelepanelik. Nii ümbruse kui ka iseenda suhtes. Ainult sel teel saab ta lavalgi anda täisverelisi inimesi: kõige mustemaski südames oma päikesetera ja kõige õilsamaski hinges oma terakese musta."[9]

"Meisterlikkus nõuab meistrilt pingelist ja vahetpidamatut tööd enda kallal. Algul selleks et üldse meistriks saada, pärast – et meistriks jääda. Anne üksi ei tee veel meistriks. Lihvimata teemant pole veel briljant. Kuid tehtud briljandiks, ta jääbki selleks. Anne aga nõuab pidevat hoolt ja arendamist. Muidu ta roostub ja muutub muuseumlikuks väärtuseks."[10]

Elu- ja töökäik

1911 lõpetas Tallinna kaubanduskooli

1913 alustas teatritegevust Estonias inspitsiendi ja näitlejana

Võttis lipnikuna osa Esimesest maailmasõjast

1916–1918 mängis Novgorodi teatris

1918–1926 Estonia draamajuht

1926–1927 Endla lavastaja ja näitleja

1927–1941 Estonia draamajuht

1941 Mobiliseeriti reservohvitserina Punaarmeesse

1942 osales Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite asutamises

1944 juhtis Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite draamatruppi

1944–1949 Estonia peanäitejuht

1949 Tallinna Draamateatri peanäitejuht

1950–1951 näitleja Draamateatris

1951–1958 Vanemuise näitleja ja lavastaja

1953–1955 Vanemuise kunstiline juht

1958–1959 Estonia direktor

1960–1962 Estonia kunstiline konsultant

1938–1941 Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikooli õppejõud

1946–1950 Eesti Riikliku Teatriinstituudi lavapraktikaõppejõud (aastast 1947 professor, tagandati ebaseaduslikult 1950)

1945–1950 ja 1969–1973 Eesti NSV Teatriühingu juhatuse esimees.

Isiklikku

Oli abielus 1917–1925 Maria Merjanskajaga (kelle isa oli näitleja Nil Merjanski), 1928–1949 Erna Villmeriga ja 1949. aastast Heli Viisimaaga.[11]

Lavastused ja rollid

Estonias

1913

1914

1915

1918

  • Piibeleht (Eduard Vilde "Pisuhänd") 4. IX.
  • Cleaver (John Galsworthy "Justiits") 17. IX.
  • Neznamov (Aleksandr Ostrovski "Süüta süüdlased") 8. X.
  • Felicien Bedarride (Paul Gavault "Väike kompvekiplika") 5. XI.
  • Gustaw Kundke (Clara Viebig "Preili Freschbolzen". Mängiti koos sama autori näidendiga "Võitlus mehe pärast") 12. XI.
  • Hlestakov (Nikolai Gogol "Revident") 3. XII.
  • Kählmann (August Kitzberg "Enne kukke ja koitu") 10. XII.

Lavastused

  • "Süüta süüdlased". "Väike kompvekiplika". "Revident".

1919

Lavastused

1920

Lavastused

  • "Romaan".
  • "Naiskurat".
  • Montague Glass "Potaš ja Perlmutter" 4. V.
  • "Juudaskell".
  • "Menagerie".
  • "Quo vadis?".

1921

Lavastused

  • "Revolutsiooni pulm".
  • "Monna Vanna".
  • "Kirikumõisa komöödia".
  • "Raamatukoguhoidja".
  • "Figaro pulm".
  • "Navarra Henrik".

1922

Lavastused

1923

Lavastused

  • "Võrratu avantüür".
  • "Danton".
  • "Revolutsiooni pulm".
  • Molière'i "Ihnus" 2. X.

1924

Lavastused

1925

Lavastused

  • "Imetlusväärne Crichton".
  • "Daam lahutuspõhjusega".
  • "Menagerie" ja Prosper Mérimée "Viimse jumalaarmu tõld" 28. IV.
  • "Lindprii".
  • "Punane veski".
  • James Matthew Barrie "Kvaliteedi tänav" 12. XI.
  • "Püve talus" (lõpetas pärast Karl Jungholzi Noorleini]surma lavastuse).

1926

Lavastused

  • "Inimsõber".
  • "Vana Aadam".
  • Hugo Rudsepp "Demobiliseeritud perekonnaisa" (draamatrupi tuluõhtuks) 16. V.
  • Osad Endlas:
  • Karl Moor (Friedrich Schiller "Röövlid") 15. IX.
  • Balthasar ("Tuvikene pihus"), herra Tittori ("Koer ajus") – Carl Goetzi "Menagerie" 18. IX. (Lauter mängis esietendusel).
  • Hamlet (William Shakespeare "Hamlet") 20. XI.

Osad ja lavastused Endlas

1926

1927

Lavastused

  • "Imetlusväärne Crichton".
  • "Volbri öö".
  • "Oma naiivses puhtuses" (lavastanud ja mänginud külalisena Tonyt ka Narva teatris Võitleja).
  • "Lähme lahku".

Osa Draamastuudios

1926

Lavastused Draamastuudios

1926

1927

Osa ja lavastus Töölisteatris

1926

  • (teised Draamastuudio tegelased): Kindral (Mait Metsanurk "Kindrali poeg") 16. X.

1927

Jätkus töö Estonias

1927

Lavastused:

1928

Lavastused

  • "Libahunt".
  • "Armu- ja narrimäng".
  • "Peenem härra".
  • "Patrioot".
  • Hugo Raudsepp "Siinai tähistel" 16. XI.

Vabaõhuetendus (Draamastuudioga):

1929

Lavastused

1930

Lavastused

1931

Lavastused

  • "Põrunud aru õnnistus".
  • "Tuli".
  • "Neli kuningat".
  • Eduard Vilde "Pisuhänd" 2. XI.

1932

Lavastused

1933

Lavastused

  • "Väimehed".
  • "Salongis ja kongis".
  • Bernhard Blume "Punane kukk" 22. X.

1934

Lavastused

  • "Pilveristi".
  • "Püve talus".
  • Hugo Raudsepp "Roosad prillid" 9. IX.
  • "Börsipalavik".

1935

Lavastused

1936

Lavastused

1937

Lavastused

  • "Lipud tormis".
  • Oskar Luts "Paunvere" 14. V.
  • "Suveöö unenägu".
  • Hugo Raudsepp "Mees, kelle käes on trumbid" 17. X.

1938

Lavastused

  • "Andres ja Pearu".
  • "Esimene kevadpäev".
  • Eduard Vilde "Pisuhänd" 11. IX.
  • Wlodzimierz Perzyński "Kergemeelne õde" 18. XII.

1939

Lavastused

1940

1941

1944

Lavastus

1945

Lavastused

  • I. Štok "Udu lahe kohal" 24. VI.
  • "Aja käsk" – näitejuht, lavastaja Felix Moor

1946

Lavastused

  • L. Hellmann "Rebased" 20. II.
  • "Vaenlased".
  • Hugo Raudsepp "Tagatipu Tiisenoosen" 29. IX.
  • "Nende eest, kes merel" – näitejuht, lavastaja Georgi Tugolessov

1947

Lavastused

1948

Lavastused

1949

Lavastused

1950

Lavastus

1951

1952

Lavastused

1953

  • Gunnar Hansen (August Jakobson "Kaitseinger Nebraskast") 11. IV.
  • Roman Krugljakov (L. Zorin "Avameelne kõnelus") 21. VI.

Lavastused

1954

Lavastused

1955

  • Anton Antonovitš Skvoznik-Dmuhhanovski, Linnapealik (Nikolai Gogol "Revident") 8. V.
  • Gustav Räni (August Jakobson "Vana tamm") 28. VI.
  • Küüslauk (August Kitzberg "Laurits") 26. XII.

Lavastused

1956

Lavastus

  • "Daamid ja husaarid".

1957

1958

1959

1963

  • Karpa (Valdo Pant "Avarii" V. Kingissepa nim. TRA Draamateatris) 7. XI.

1964

Lavastus

  • August Kitzberg "Neetud talu"- diplomilavastus ETÜ lavakunsti stuudios V. Kingissepa nim. TRA Draamateatri juures 25. IV.

1966

Osad telelavastustes

Osad filmides

[12]

Tunnustused

Kirjandus

  1. ↑ Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, Tallinn. lk 5–11
  2. ↑ Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, Tallinn. lk 11–15
  3. ↑ Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, Tallinn. lk 15–17
  4. ↑ Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, Tallinn. lk 17–27
  5. ↑ Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, Tallinn. lk 27–51
  6. ↑ Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, Tallinn. lk 25–26
  7. ↑ 7,0 7,1 Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, Tallinn. lk 30
  8. ↑ Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, Tallinn. lk 28
  9. ↑ Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, Tallinn. lk 36
  10. ↑ Karin Kask, 1965, "Ants Lauter", Eesti NSV Teatriühing, Tallinn. lk 37
  11. ↑ Kalju Haan, Heino Aassalu, Vilma Paalma, 1965, "Eesti teatri biograafiline leksikon", Eesti teatriliit, Tallinn. lk 307–308
  12. ↑ H. Einas, K. Kask, L. Tormis, 1982, "Käidud teedelt", Eesti Raamat, Tallinn. lk 267–277

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ants_Lauter&oldid=5357755"