Presidentaalne vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisasin märkuse.
Eemaldasin märkuse.
1. rida: 1. rida:
{{Riigivorm}}
{{Riigivorm}}
{{subst:Unreferenced}}


'''Presidentaalne vabariik''' on riigi valitsemise vorm, kus [[president]] omab olulist rolli riigiorganite süsteemis. Ta on nii [[riigipea]] kui ka [[valitsusjuht]]. [[Peaminister]] sellises vabariigis puudub. [[Valitsus]]e nimetab president sõltumata parlamendist. [[USA|USA-]]s [[Ameerika Ühendriikide Senat|senati]] heakskiidul.
'''Presidentaalne vabariik''' on riigi valitsemise vorm, kus [[president]] omab olulist rolli riigiorganite süsteemis. Ta on nii [[riigipea]] kui ka [[valitsusjuht]]. [[Peaminister]] sellises vabariigis puudub. [[Valitsus]]e nimetab president sõltumata parlamendist. [[USA|USA-]]s [[Ameerika Ühendriikide Senat|senati]] heakskiidul.

Redaktsioon: 18. juuni 2019, kell 09:54

Riigivalitsemise vorme

Vabariik

██ Presidentaalne vabariik

██ Presidentaalne valitsemise vorm koos parlamendiga, kus täidesaateva võimu kohustused on jaotatud

██ Poolpresidentaalne vabariik

██ Parlamentaarne vabariik

Monarhistlik riik

██ Parlamentaarne monarhia

██ Konstitutsiooniline monarhia

██ Absoluutne monarhia

Erilised

██ Üheparteisüsteem

██ Sõjaväeline diktatuur

Seisuga: Aprill 2006

Presidentaalne vabariik on riigi valitsemise vorm, kus president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis. Ta on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Peaminister sellises vabariigis puudub. Valitsuse nimetab president sõltumata parlamendist. USA-s senati heakskiidul.

Ministrid teostavad presidendi poolt etteantud poliitikat ning nad vastutavad presidendi, mitte parlamendi ees. Parlamendil on õigus avaldada valitsusele või selle üksikutele liikmetele umbusaldust, kuid see ei too kaasa nende tagasiastumist.

Riigipea valitakse kas erilise valijameeste koguga (USA) või otsestel valimistel valijate poolt (Mehhikos, Venezuelas, Colombias jne). Otsestel valimistel valitud presidendil on õigus teatud olukordades seista parlamendi vastu, näiteks võib ta panna veto parlamendis vastuvõetud seadustele.

Presidendiks saab presidendivalimistel võitnud partei liider ja parlamendis võib enamus olla hoopis teisel parteil. Sarnast valitsuse ja parlamendi parteilise enamuse erinevust ei saa olla parlamentlikus vabariigis.

Presidentaalse vabariigi eritunnuseks on jäik võimude jaotus, mille puhul riigiorganitel on üksteise suhtes suhteline iseseisvus. President ei saa parlamenti ennetähtaegselt laiali saata.

Euroopas on presidentaalse vabariigi vorm vähe levinud - ainult Valgevene kasutab täispresidentaalset süsteemi, samas Prantsusmaa, Venemaa, Ukraina, Rumeenia, Portugal ja Leedu kasutavad poolpresidentaalset süsteemi.