Paremäärmuslus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida: 3. rida:
Paremäärmusluse mõiste kasutamine on teadlaste seas valdavalt aktsepteeritud, kuigi konsensus selle täpse defineerimise osas puudub. 1995. aasta seisuga nimetati uurijate töödes paremäärmusluse tunnustena kõige sagedamini [[natsionalism]]i, [[rassism]]i, [[ksenofoobia]]t, [[demokraatia]]-vastasust ja tugeva riigivõimu pooldamist.<ref name=Mudde2000>[[Cas Mudde]] (2000). [https://books.google.ee/books?id=spT-NgRm3f8C&pg=PA10&lpg=PA10&dq=extreme+right+definition&source=bl&ots=ohd8YLcSBh&sig=LCMU3g0KCWuEKIed55Bipx7fjUc&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiypMGn3s3WAhVqM5oKHUbSBeI4ChDoAQgwMAI#v=onepage&q=extreme%20right%20definition&f=false The Ideology of the Extreme Right]. Lk 10–11</ref> Ühe hilisema hinnangu järgi on paremäärmusluse põhielementideks peetud ksenofoobiat, [[Etniline rühm|etnilist]] identiteeti ja välistamist rõhutavat natsionalismi, [[populism]]i, ambivalentset suhtumist demokraatlikesse väärtustesse ning karmi korda tagava riigivõimu toetamist.<ref>[[Ero Liivik]] (2015). Right-Wing Extremism and its Possible Impact to the Internal Security of the Republic of Estonia. ''[http://www.sisekaitse.ee/public/kirjastus/Proceedings_2015_veebi.pdf Proceedings of the Estonian Academy of Security Sciences, XIV, 83−116]''. lk 88</ref>
Paremäärmusluse mõiste kasutamine on teadlaste seas valdavalt aktsepteeritud, kuigi konsensus selle täpse defineerimise osas puudub. 1995. aasta seisuga nimetati uurijate töödes paremäärmusluse tunnustena kõige sagedamini [[natsionalism]]i, [[rassism]]i, [[ksenofoobia]]t, [[demokraatia]]-vastasust ja tugeva riigivõimu pooldamist.<ref name=Mudde2000>[[Cas Mudde]] (2000). [https://books.google.ee/books?id=spT-NgRm3f8C&pg=PA10&lpg=PA10&dq=extreme+right+definition&source=bl&ots=ohd8YLcSBh&sig=LCMU3g0KCWuEKIed55Bipx7fjUc&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiypMGn3s3WAhVqM5oKHUbSBeI4ChDoAQgwMAI#v=onepage&q=extreme%20right%20definition&f=false The Ideology of the Extreme Right]. Lk 10–11</ref> Ühe hilisema hinnangu järgi on paremäärmusluse põhielementideks peetud ksenofoobiat, [[Etniline rühm|etnilist]] identiteeti ja välistamist rõhutavat natsionalismi, [[populism]]i, ambivalentset suhtumist demokraatlikesse väärtustesse ning karmi korda tagava riigivõimu toetamist.<ref>[[Ero Liivik]] (2015). Right-Wing Extremism and its Possible Impact to the Internal Security of the Republic of Estonia. ''[http://www.sisekaitse.ee/public/kirjastus/Proceedings_2015_veebi.pdf Proceedings of the Estonian Academy of Security Sciences, XIV, 83−116]''. lk 88</ref>


Politoloog [[Andres Kasekamp]] toob välja, et nimetus „paremäärmuslus” on mõnevõrra eksitav, sest taoliste parteide majanduspoliitika pole enam päriselt parempoolne, ilma kateteta lubatakse ka säilitada [[heaoluriik|heaoluriigi]] teenused ning suurendada toetusi, [[pension]]e jms.<ref name=Kasekamp2019>[[Andres Kasekamp]]. [https://epl.delfi.ee/arvamus/andres-kasekamp-kas-ekre-on-paremaarmuslik-pole-kahtlustki?id=85858013 Andres Kasekamp: kas EKRE on paremäärmuslik? Pole kahtlustki]. [[Eesti Päevaleht]], 10.04.2019</ref>
Mõiste ühest defineerimist on raskendanud selle kasutamine lisaks [[teadus]]ele ka poliitilistel eesmärkidel – oma vaadete vastandina ja/või oma poliitiliste oponentide vaadete kirjeldamiseks.<ref name=Mudde2000 /> Teadlaste poolt paremäärmuslikeks nimetatud erakonnad reeglina enda kohta seda määratlust ei kasuta.<ref>Cas Mudde 2000, lk 7</ref>

Mõiste ühest defineerimist on raskendanud selle kasutamine lisaks [[teadus]]ele ka poliitilistel eesmärkidel – oma vaadete vastandina ja/või oma poliitiliste oponentide vaadete kirjeldamiseks.<ref name=Mudde2000 /> Teadlaste poolt paremäärmuslikeks nimetatud erakonnad reeglina enda kohta seda määratlust ei kasuta.<ref name=Kasekamp2019 /><ref>Cas Mudde 2000, lk 7</ref>


==Populistlik paremäärmuslus==
==Populistlik paremäärmuslus==
[[File:Cas Mudde in 2018 05.jpg|thumb|Cas Mudde]]
[[File:Cas Mudde in 2018 05.jpg|thumb|Cas Mudde]]
[[Politoloog]] [[Cas Mudde]] tõi akadeemilisse kirjandusesse termini populistlik paremäärmuslus ([[inglise keel]]es ''populist radical right''),<ref name=Wierenga2017>[[Louis Wierenga]] (2017). [https://www.lu.lv/fileadmin/user_upload/lu_portal/apgads/PDF/Humanities_and_social_sciences_2017_1__internetam.pdf Russians, Refugees and Europeans: What shapes the Discourse of the Conservative People's Party of Estonia?] ''Humanities and Social Sciences Latvia'' , 25 (1), lk 5</ref> millega tähistatakse [[erakond]]i, mille [[ideoloogia]]s on (muuhulgas) kesksel kohal [[nativism]]-[[marurahvuslus]], [[autoritarism]] ja [[populism]].<ref name=Mudde2014>[[Cas Mudde]] (2014). [https://www.researchgate.net/publication/274285514_Fighting_the_system_Populist_radical_right_parties_and_party_system_change Fighting the system? Populist radical right parties and party system change]. ''Party Politics'' 20(2), lk 217–226</ref><ref name=Kasekamp2019>[[Andres Kasekamp]]. [https://epl.delfi.ee/arvamus/andres-kasekamp-kas-ekre-on-paremaarmuslik-pole-kahtlustki?id=85858013 Andres Kasekamp: kas EKRE on paremäärmuslik? Pole kahtlustki]. [[Eesti Päevaleht]], 10.04.2019</ref>
[[Politoloog]] [[Cas Mudde]] tõi akadeemilisse kirjandusesse termini populistlik paremäärmuslus ([[inglise keel]]es ''populist radical right''),<ref name=Wierenga2017>[[Louis Wierenga]] (2017). [https://www.lu.lv/fileadmin/user_upload/lu_portal/apgads/PDF/Humanities_and_social_sciences_2017_1__internetam.pdf Russians, Refugees and Europeans: What shapes the Discourse of the Conservative People's Party of Estonia?] ''Humanities and Social Sciences Latvia'' , 25 (1), lk 5</ref> millega tähistatakse [[erakond]]i, mille [[ideoloogia]]s on (muuhulgas) kesksel kohal [[nativism]]-[[marurahvuslus]], [[autoritarism]] ja [[populism]].<ref name=Mudde2014>[[Cas Mudde]] (2014). [https://www.researchgate.net/publication/274285514_Fighting_the_system_Populist_radical_right_parties_and_party_system_change Fighting the system? Populist radical right parties and party system change]. ''Party Politics'' 20(2), lk 217–226</ref><ref name=Kasekamp2019 />


Nativismi all peab Mudde silmas [[rahvuslus]]e [[ksenofoobia|ksenofoobset]] vormi, mille ideaal on ühekultuuriline [[rahvusriik]] ja mis käsitleb kõiki mittepõliselanikke [[rahvus]]ele ohtlikena.<ref name=Mudde2014 /> Politoloog [[Andres Kasekamp]]i järgi iseloomustab marurahvuslust lisaks oma [[kodumaa]] ja [[rahvus]]e armastamisele ka vaen võõra vastu, mis ilmneb näiteks [[terrorist]]idest [[moslem]]i [[pagulane|pagulastega]] hirmutamises ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] mahategemises.<ref name=Kasekamp2019 />
Nativismi all peab Mudde silmas [[rahvuslus]]e [[ksenofoobia|ksenofoobset]] vormi, mille ideaal on ühekultuuriline [[rahvusriik]] ja mis käsitleb kõiki mittepõliselanikke [[rahvus]]ele ohtlikena.<ref name=Mudde2014 /> Andres Kasekampi järgi iseloomustab marurahvuslust lisaks oma [[kodumaa]] ja [[rahvus]]e armastamisele ka vaen võõra vastu, mis ilmneb näiteks [[terrorist]]idest [[moslem]]i [[pagulane|pagulastega]] hirmutamises ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] mahategemises.<ref name=Kasekamp2019 />


Autoritarism tähistab Mudde kohaselt uskumist korda ja selle rangesse rakendamisse ühiskonnas distsipliini, [[seadus]]te ja vastavate poliitikate kaudu.<ref name=Mudde2014 /> Kasekamp toob välja autoritaarsuse kaks mõõdet. Esimene on tugeva korra nõudmine, rangemad seadused ja karmimad karistused. Teine on „traditsiooniliste väärtuste” kaitsmine (võitlus naiste ja [[Homoseksuaalsus|samasooliste suhete]] võrdsete õiguste vastu). Ka paremäärmuslike erakondade korraldus on autoritaarsem kui peavoolu erakondadel, tuginedes tavaliselt ühele [[karisma]]atilisele juhile.<ref name=Kasekamp2019 />
Autoritarism tähistab Mudde kohaselt uskumist korda ja selle rangesse rakendamisse ühiskonnas distsipliini, [[seadus]]te ja vastavate poliitikate kaudu.<ref name=Mudde2014 /> Kasekamp toob välja autoritaarsuse kaks mõõdet. Esimene on tugeva korra nõudmine, rangemad seadused ja karmimad karistused. Teine on „traditsiooniliste väärtuste” kaitsmine (võitlus naiste ja [[Homoseksuaalsus|samasooliste suhete]] võrdsete õiguste vastu). Ka paremäärmuslike erakondade korraldus on autoritaarsem kui peavoolu erakondadel, tuginedes tavaliselt ühele [[karisma]]atilisele juhile.<ref name=Kasekamp2019 />
16. rida: 18. rida:


Politoloog [[Louis Wierenga]] on Mudde terminit aluseks võttes defineerinud populistliku paremäärmusliku erakonna kui partei, millel on rõhutatult nativistlik hoiak, mis on vastu [[immigratsioon]]ile ja [[multikultuurilisus]]ele ning kasutab taktikana eliidi eristamist kõigist teistest inimestest eesmärgiga meeldida neile, keda loetakse „tavakodanikeks”.<ref name=Wierenga2017 />
Politoloog [[Louis Wierenga]] on Mudde terminit aluseks võttes defineerinud populistliku paremäärmusliku erakonna kui partei, millel on rõhutatult nativistlik hoiak, mis on vastu [[immigratsioon]]ile ja [[multikultuurilisus]]ele ning kasutab taktikana eliidi eristamist kõigist teistest inimestest eesmärgiga meeldida neile, keda loetakse „tavakodanikeks”.<ref name=Wierenga2017 />

[[File:Andres Kasekamp, arvamusfestival 2014.jpg|thumb|Andres Kasekamp, Eesti paremäärmuslust uurinud politoloog]]
==Paremäärmuslus Eestis==
Andres Kasekamp on [[Eesti]]s tegutsenud paremäärmuslike poliitiliste ühenduste näidetena välja toonud [[Jüri Toomepuu]] juhitud ja 1990. aastatel [[Riigikogu]]s olnud [[Valimisliit Eesti Kodanik|Eesti Kodaniku]], [[Vello Leito]] juhitud [[Eesti Iseseisvuspartei]] ning [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] (EKRE).<ref name=Kasekamp2019 />


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 16. juuni 2019, kell 17:40

Paremäärmuslus on mõiste, mida kasutatakse poliitilise spektri paremal äärel paiknevate rühmituste ja üksikisikute vaadete kirjeldamiseks.

Paremäärmusluse mõiste kasutamine on teadlaste seas valdavalt aktsepteeritud, kuigi konsensus selle täpse defineerimise osas puudub. 1995. aasta seisuga nimetati uurijate töödes paremäärmusluse tunnustena kõige sagedamini natsionalismi, rassismi, ksenofoobiat, demokraatia-vastasust ja tugeva riigivõimu pooldamist.[1] Ühe hilisema hinnangu järgi on paremäärmusluse põhielementideks peetud ksenofoobiat, etnilist identiteeti ja välistamist rõhutavat natsionalismi, populismi, ambivalentset suhtumist demokraatlikesse väärtustesse ning karmi korda tagava riigivõimu toetamist.[2]

Politoloog Andres Kasekamp toob välja, et nimetus „paremäärmuslus” on mõnevõrra eksitav, sest taoliste parteide majanduspoliitika pole enam päriselt parempoolne, ilma kateteta lubatakse ka säilitada heaoluriigi teenused ning suurendada toetusi, pensione jms.[3]

Mõiste ühest defineerimist on raskendanud selle kasutamine lisaks teadusele ka poliitilistel eesmärkidel – oma vaadete vastandina ja/või oma poliitiliste oponentide vaadete kirjeldamiseks.[1] Teadlaste poolt paremäärmuslikeks nimetatud erakonnad reeglina enda kohta seda määratlust ei kasuta.[3][4]

Populistlik paremäärmuslus

Cas Mudde

Politoloog Cas Mudde tõi akadeemilisse kirjandusesse termini populistlik paremäärmuslus (inglise keeles populist radical right),[5] millega tähistatakse erakondi, mille ideoloogias on (muuhulgas) kesksel kohal nativism-marurahvuslus, autoritarism ja populism.[6][3]

Nativismi all peab Mudde silmas rahvusluse ksenofoobset vormi, mille ideaal on ühekultuuriline rahvusriik ja mis käsitleb kõiki mittepõliselanikke rahvusele ohtlikena.[6] Andres Kasekampi järgi iseloomustab marurahvuslust lisaks oma kodumaa ja rahvuse armastamisele ka vaen võõra vastu, mis ilmneb näiteks terroristidest moslemi pagulastega hirmutamises ja Euroopa Liidu mahategemises.[3]

Autoritarism tähistab Mudde kohaselt uskumist korda ja selle rangesse rakendamisse ühiskonnas distsipliini, seaduste ja vastavate poliitikate kaudu.[6] Kasekamp toob välja autoritaarsuse kaks mõõdet. Esimene on tugeva korra nõudmine, rangemad seadused ja karmimad karistused. Teine on „traditsiooniliste väärtuste” kaitsmine (võitlus naiste ja samasooliste suhete võrdsete õiguste vastu). Ka paremäärmuslike erakondade korraldus on autoritaarsem kui peavoolu erakondadel, tuginedes tavaliselt ühele karismaatilisele juhile.[3]

Populism on ideoloogia, mille kohaselt jaguneb ühiskond kaheks sisemiselt ühetaoliseks ja omavahel lepitamatus vastuolus olevaks leeriks – rikkumata rahvaks ja korrumpeerunud eliidiks – ja mis väidab, et poliitika peab olema rahva tahte väljendus.[6] Populistlik erakond väidab, et ta esineb rahva nimel. Näiteks ründavad populistid rahva poolt mittevalitud kohtunikke ja nõuavad siduvate rahvahääletuste võimaldamist, mille kaudu saaks enamuse tahtega tühistada või piirata vähemuste õigusi. Kuigi ka peavoolu erakonnad kasutavad populistlikke võtteid, jäädakse üldiselt faktipõhiseks. Paremäärmuslased aga kasutavad sageli „alternatiivsed fakte”, võitlevad „kallutatud peavoolu ajakirjanduse” vastu ja levitavad vandenõuteeoriaid.[3]

Politoloog Louis Wierenga on Mudde terminit aluseks võttes defineerinud populistliku paremäärmusliku erakonna kui partei, millel on rõhutatult nativistlik hoiak, mis on vastu immigratsioonile ja multikultuurilisusele ning kasutab taktikana eliidi eristamist kõigist teistest inimestest eesmärgiga meeldida neile, keda loetakse „tavakodanikeks”.[5]

Andres Kasekamp, Eesti paremäärmuslust uurinud politoloog

Paremäärmuslus Eestis

Andres Kasekamp on Eestis tegutsenud paremäärmuslike poliitiliste ühenduste näidetena välja toonud Jüri Toomepuu juhitud ja 1990. aastatel Riigikogus olnud Eesti Kodaniku, Vello Leito juhitud Eesti Iseseisvuspartei ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE).[3]

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 Cas Mudde (2000). The Ideology of the Extreme Right. Lk 10–11
  2. Ero Liivik (2015). Right-Wing Extremism and its Possible Impact to the Internal Security of the Republic of Estonia. Proceedings of the Estonian Academy of Security Sciences, XIV, 83−116. lk 88
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Andres Kasekamp. Andres Kasekamp: kas EKRE on paremäärmuslik? Pole kahtlustki. Eesti Päevaleht, 10.04.2019
  4. Cas Mudde 2000, lk 7
  5. 5,0 5,1 Louis Wierenga (2017). Russians, Refugees and Europeans: What shapes the Discourse of the Conservative People's Party of Estonia? Humanities and Social Sciences Latvia , 25 (1), lk 5
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 Cas Mudde (2014). Fighting the system? Populist radical right parties and party system change. Party Politics 20(2), lk 217–226