Aegna: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Toim
6. rida: 6. rida:
| Veekogu = [[Soome laht]]
| Veekogu = [[Soome laht]]
| Pindala = 3,01
| Pindala = 3,01
| pindala viide = <ref>[https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=11;425849249;est;eelisand;;&comp=objresult=saar&obj_id=1035533364 Saare andmed Keskkonnaagentuuri andmebaasis EELIS.] vaadatud 14. juunil 2019.</ref>
| pindala viide = <ref>{{EELIS|saar|-1035533364}}, vaadatud 14. juunil 2019.</ref>
| Rannajoone pikkus = 10
| Rannajoone pikkus = 10
| Kõrgus = 14,6
| Kõrgus = 14,6
15. rida: 15. rida:
}}
}}


'''Aegna''' (ka ''Äigna, Eigna<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.238.1.2:16?802,1191,64,58,0 Saaga TLA.238.1.2:16]</ref>'', [[saksa keel]]es ''Wulf'', [[rootsi keel]]es ''Ulfsö'') on [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] kirdeküljel, [[Viimsi poolsaar]]e tipust ([[Rohuneem]]est) loodes asuv saar. Aegna asub [[Tallinn]]ast 14 km kaugusel ning sulgeb [[Tallinna laht|Tallinna lahe]].
'''Aegna''' ([[1929]]–[[1939]] ''Äigna'', ka ''Eigna'' <ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.238.1.2:16?802,1191,64,58,0 Saaga TLA.238.1.2:16]</ref>, [[saksa keel]]es ''Wulf'', [[rootsi keel]]es ''Ulfsö'') on [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] kirdeküljel, [[Viimsi poolsaar]]e tipust ([[Rohuneem]]est) 1,5 kilomeetrit loodes asuv saar. Aegna asub [[Tallinn]]ast 14 kilomeetri kaugusel ning sulgeb [[Tallinna laht|Tallinna lahe]].


Aegna kuulub administratiivselt [[Tallinn]]a Kesklinna linnaosa haldusalasse. See on ainuke meresaar, mis jääb Tallinna piiresse. [[2003]]. aastal kaaluti Aegna ja [[Naissaar]]e vahetust Tallinna ja [[Viimsi vald|Viimsi valla]] vahel. Aastal [[2004]] algatas Tallinna linnavalitsus ideevõistluse saare muutmiseks vabaajakeskuseks. [[Toomas Vitsut]] leidis, et saarel võiks olla [[kasiino]]d ning arutlusel oli isegi silla ehitamine [[Viimsi poolsaar]]elt [[Armuneeme]]lt.
Aegna kuulub administratiivselt [[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa]] haldusalasse. See on ainuke meresaar, mis jääb Tallinna piiresse. [[2003]]. aastal kaaluti Aegna ja [[Naissaar]]e vahetust Tallinna ja [[Viimsi vald|Viimsi valla]] vahel. Aastal [[2004]] algatas Tallinna linnavalitsus ideevõistluse saare muutmiseks vabaajakeskuseks. [[Toomas Vitsut]] leidis, et saarel võiksid olla [[kasiino]]d ning arutlusel oli isegi silla ehitamine [[Viimsi poolsaar]]elt [[Armuneeme]]lt.


2017. aasta seisuga on end Aegnale elama registreerinud 12 elanikku. Aastatel 2013–2016 oli saarel 6 elanikku.<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 </ref>
[[2017]]. aasta seisuga on end Aegnale elama registreerinud 12 elanikku. Aastatel [[2013]]–[[2016]] oli saarel 6 elanikku.<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 </ref>

==Nimi==
Aegna saart kutsuti alates [[13. sajand]]ist [[rootsi keel]]e mõjul Hundisaareks (''Vulvesöö'', [[1348]] ''Wluesøø'') ning veel 1920. aastatelgi kasutati eestikeelses kirjanduses Aegnaga paralleelselt Wulfi kohanime.<ref name=":0" />

[[1683]] on saart nimetatud ''Eikisari'', [[1724]] ''Eignesar'' ja [[1937]] ''Äigna''. <ref>[http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=aegna&F=M&C06=en Eesti Keele Instituudi kohanime andmebaas. Aegna vaadatud 15. juunil 2019.]</ref>

Ajaloolane [[Paul Johansen]] on Aegna kohanime päritolu seostanud eesti-rootsimurdelise sõnaga ''eik'' ([[hobune]]), sest [[Tallinna raad|Tallinna rae]] korraldusel peeti saarel [[keskaeg|keskajal]] hobuseid. Ta eeldas, et saare rootsikeelne nimi võib olla seotud Tallinna all [[1032]] hukkunud [[viikingid|viiking]]i Ulf Ragvaldssoniga, kes maeti seejärel mõnele Tallinna lahe väikesaarele. Ta pakkus ka, et eestlased nimetasid saart esmalt ''Salmesaareks'' [[väin]]a ehk salmi järgi.

[[Per Wieselgren]] pakkus saare nime tekke osas välja [[soome keel|soomekeelsete]] sõnade ''haikka'' ’neem’ või ''häikkä'' ’liivakari’ mõju.

[[Andrus Saareste]] arvates kasutasid Äigna nime Naissaare ja [[Viimsi poolsaar]]e rannaalade elanikud, mujal [[Harjumaa]]l nimetati saart Aegnaks.


==Geograafia==
==Geograafia==
29. rida: 40. rida:


==Loodus==
==Loodus==
===Pinnamood===
⚫
Aegna saarest on ligi 70% kaetud metsaga. Aegna on saanud rohke metsa ja liivaranna pärast puhke- ja väljasõidukohaks. Aegnal asub [[rändrahn]]e ning seal pesitseb [[merikotkas]].
Aegna on valdavalt tasane, saare looduslikud kõrgemad kohad on loodeosas asuvad luited. Lemmiku nina siseosa ulatub kõrgus 4,7 meetrit üle merepinna. Merekindluse piirkonnas on maapinda kunstlikult täidetud. Kogu saarel on rannavalle, saare idarannikul asub rannaastang.


Saarel leidub suuri [[rändrahn]]e: Eerikukivi ja Tulekivi.
⚫
Taasiseseisvumise järel kuulutati kogu Aegna saar maastikukaitsealaks. Aegna maastikukaitseala keskus asub Külaniidu 12 asuvas loodusmajas, kust korraldatakse looduspäevi ja -matku.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
===Sood===
Aegnal esineb õhukese turbalasundiga [[madalsoo|madalsoid]].
===Taimkate===
⚫
Aegna saarest on ligi 70% kaetud [[mets]]aga. Valdavalt leidub saarel [[männik]]uid, [[kuusik]]uid, [[sanglepik]]uid ja [[kaasik]]uid. Aegna on saanud rohke metsa ja liivaranna pärast puhke- ja väljasõidukohaks.


Abrukalt on leitud 49 liiki [[torikulised|torikulisi]] ja 80 liiki [[sammaltaimed|sammaltaimi]], millest haruldasemad on [[harilik valvik]] ja [[haruhärmik]].
==Infrastruktuur==


Aegna looduses on kirjeldatud 344 liiki [[soontaimed|soontaimi]], millest haruldasemad on [[rand-kesakann]] ja [[euroopa kikkapuu]]. <ref>"Aegna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2012-2021." Toim Andres Tõnisson, 2011.]</ref>


===Loomastik===
Aegnal pesitseb [[merikotkas]]. 1930.-ndatel asustati Aegnale [[metskits]]i. Saarel elavad ka [[rebane|rebased]], [[orav]]ad ja jänesed. Aegnalt on leitud ka [[kobras|kopra]] tegevuse jälgi

===Looduskaitse===
⚫
Eesti taasiseseisvumise järel kuulutati kogu Aegna saar [[maastikukaitseala]]ks. Aegna maastikukaitseala keskus asub Külaniidu 12 asuvas loodusmajas, kust korraldatakse looduspäevi ja -matku.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Aegnal asub [[rändrahn]]e.

==Taristu==
⚫
Aegnal asuvad [[Eerikneeme tee]], [[Kalavälja tee]], [[Karnapi tee]], [[Kurikneeme tee]], [[Külaniidu tee]] ja [[Tagamaa tee]].
Aegna kai on Talneeme kaldal, kuid [[muul|lainemurdja]] puudumise tõttu sobib vaid lühiajaliseks peatumiseks.
Aegna kai on Talneeme kaldal, kuid [[muul|lainemurdja]] puudumise tõttu sobib vaid lühiajaliseks peatumiseks.


Saarel oli [[kitsarööpmeline raudtee]]. Raudtee pikkus oli 3 km ning see töötas aastail [[1914]]–[[1944]]. Praegu on raudteetammidel teed, millest mõni on kohati kinni kasvamas, mõni aga autodest lõhutud.
Saarel toimis [[1914]]–[[1944]] [[kitsarööpmeline raudtee]], mille pikkus oli 3 km. Praegu on raudteetammidel teed, millest mõni on kohati kinni kasvamas, mõni aga autodest lõhutud.


Saarel on veevärk, kuid ei ole tsentraalset [[kanalisatsioon]]i.
Saarel on veevärk, kuid puudub tsentraalne [[kanalisatsioon]].


Aegna saab [[elekter|elektrit]] 10 kV pingega merekaabelliini kaudu [[Viimsi poolsaar]]el asuvast [[alajaam]]ast. Sügisel 2011 asendati kogu saarel õhuliinid maakaabliga.
Aegna saab [[elekter|elektrit]] 10 kV pingega merekaabelliini kaudu [[Viimsi poolsaar]]el asuvast [[alajaam]]ast. Sügisel 2011 asendati kogu saarel õhuliinid maakaabliga.
48. rida: 73. rida:
==Ajalugu==
==Ajalugu==
=== Kuni 20. sajandini ===
=== Kuni 20. sajandini ===
Aegna [[muinasaeg]]se asustuse tõendiks on saare idaosas asuv [[kultusekivi]]. Samuti on kultusekive teada [[Hundipea|Hundipea nukilt]].
⚫
Kõige vanemad kirjalikud andmed Aegna saare kohta pärinevad 1297. aastast, mil Taani kuningas [[Erik Menved]] keelas Aegnal ja [[Naissaar|Naissaarel]] metsaraie. Aegna kohanime päritolu on seostatud eesti-rootsimurdelise sõnaga ''eik'' (hobune), sest saarel karjatati keskajal hobuseid. Aegna saar oli tõenäoliselt osa [[Viimsi vald|Viimsi]] küla kogukonnamaast.<ref name=":0" />


⚫
Vanimad kirjalikud andmed Aegna saare kohta pärinevad [[1297]]. aastast, mil [[Taani kuningas]] [[Erik Menved]] keelas Aegnal ja [[Naissaar|Naissaarel]] metsaraie. Aegna saar oli tõenäoliselt osa [[Viimsi vald|Viimsi]] küla kogukonnamaast.<ref name=":0" />
Aegna saarelt ja teisel pool lahte asuvalt [[Hundipea|Hundipea nukilt]] on leitud kultuskivisid, mis teeb need kohad Põhja-Eestis eriliseks. Neid kahte paika seob ka sarnane nimi – Aegna saart kutsuti 13. sajandil Hundisaareks (''Wluesøø'') ning veel 1920. aastatelgi kasutati eestikeelses kirjanduses Aegnaga paralleelselt Wulfi kohanime.<ref name=":0" />


Aegna saarel oli keskajal püsiasustus, mille kohta pärineb andmeid 1577. aastast. 1681. aasta talumeeste loendi järgi oli saarel 10 talu. Aegnal oli tollel ajal eesti ja rootsi rahvastikuga püsiasustus. Kalapüük tõi kohalikele elanikele vähe tulu ning saare liivase pinnase tõttu oli seal võimalik kasvatada ainult heina, kuid sedagi pidi mandrilt juurde tooma.<ref name=":0" />
Saare püsiasustusest pärinevad varasemad teated [[1469]]–[[1470]]. [[1557]] (mitte 1575) toetas Tallinna linn Aegna elanikke Jurgen Sani ja Katrynit raha ning teraviljaga. <ref>[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2018/11/01/aegna-1557-aasta/ Kalmer Mäeorg: "Aegna 1557. aasta." Linnaarhiivi blogi. 1. november 2018].</ref> [[1681]]. aasta talumeeste loendi järgi oli saarel 10 talu. Aegnal oli tollal eesti ja rootsi segarahvastikuga püsiasustus. Kalapüük tõi kohalikele elanikele vähe tulu ning saare liivase pinnase tõttu oli seal võimalik kasvatada ainult heina, kuid sedagi pidi mandrilt juurde tooma.<ref name=":0" />


Aegna saar läks koos mitme teise saarega 1689. aastal Tallinna alluvusest riigi haldusse. Saare elu hakkas sellest ajast peale korraldama riigile kuuluv Viimsi mõis. 1726. aastal oli Aegnal 3 talu.<ref name=":0" /> 1736. aastal on esmamainitud [[Aegna kalmistu]].
Aegna saar läks koos mitme teise saarega [[1689]]. aastal Tallinna alluvusest riigi haldusse. Saare elu hakkas sellest ajast peale korraldama riigile kuuluv [[Viimsi mõis]]. [[1726]]. aastal oli Aegnal 3 talu, neist suurima peremees oli rootslane Hansfarre Dier.<ref name=":0" /> [[1736]]. aastal on esmamainitud [[Aegna kalmistu]]t. [[1782]] hingerevisjoni järgi elas Aegnal 31 inimest ja saarel asus 4 talu.


19. sajandi viimasel veerandil hakkas elanike elujärg veidi paranema. Elanike põhiline tegevusala oli kala- ja hülgepüük, samuti kuulus iga talu juurde väike põllulapp.
[[19. sajand]]i viimasel veerandil hakkas elanike elujärg veidi paranema. Elanike põhiline tegevusala oli kala- ja hülgepüük, samuti kuulus iga talu juurde väike põllulapp.


=== 20. sajandil ===
=== 20. sajandil ===
20. sajandi alguses oli saarel 7 talu.<ref name=":0" />
[[20. sajand]]i alguses oli saarel 7 talu.<ref name=":0" />


Enne [[Esimene maailmasõda|I maailmasõda]] rajati Aegnale rannakaitsepatareide süsteem, mis oli osa [[Peeter Suure merekindlus|Peeter Suure merekindlusest]]. Suurima patarei betoonrajatis oli 200 m pikk ning selle mõlemas osas paiknesid soomustornid kahe 12-tollise kahuriga. Aegna rannapatarei hävitati 1918. aastal sakslaste eest taganevate punaväelaste poolt. Vabadussõja ajal suudeti need riigikaitse seisukohast väga olulised rannakahurid taastada.<ref name=":0" />
Enne [[Esimene maailmasõda|I maailmasõda]] rajati Aegnale rannakaitsepatareide süsteem, mis oli osa [[Peeter Suure merekindlus|Peeter Suure merekindlusest]]. Suurima patarei betoonrajatis oli 200 m pikk ning selle mõlemas osas paiknesid soomustornid kahe 12-tollise kahuriga. Aegna rannapatarei hävitati [[1918]]. aastal sakslaste eest taganevate punaväelaste poolt. [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal suudeti need riigikaitse seisukohast väga olulised rannakahurid taastada.<ref name=":0" />


Aegna saarele asutati 1922. aastal komandatuur. 1930. aasta juunis oli selle komandatuuri koosseisus 331 sõjaväelast, sõjaaegne koosseis oli plaanitud ligi kolm korda suurem. 1930. aastatel oli saarel üle 150 erinevas suuruses rajatise. Saarel asusid elumajad, kasarm, ohvitseride kasiino, staap, elektrijõujaam, leivatehas, raamatukogu, ambulatoorium, saun jm. Saarel tegutsesid erinevad seltsid, mitu orkestrit ning näite- ja spordiring.<ref name=":0" />
Aegna saarele asutati [[1922]]. aastal komandatuur. [[Juuni]]s [[1930]] oli selle komandatuuri koosseisus 331 sõjaväelast, sõjaaegne koosseis oli plaanitud ligi kolm korda suurem. 1930. aastatel oli saarel üle 150 erinevas suuruses rajatise. Saarel asusid elumajad, kasarm, ohvitseride kasiino, staap, elektrijõujaam, leivatehas, raamatukogu, ambulatoorium, saun jm. Saarel tegutsesid erinevad seltsid, mitu orkestrit ning näite- ja spordiring.<ref name=":0" />


Koos Eesti okupeerimisega 1940. aastal läks saan Nõukogude vägede kätte. Eestist taganev [[Nõukogude armee]] hävitas 1941. aastal jällegi kõik rannakaitsekahurid, laskemoonalaod ja osa elumaju. Aegnale asus hiljemalt 1947. aastal [[Balti mere laevastik|Balti mere laevastikule]] allutatud õhutõrjeväeosa, kus teenis umbes 100 mereväelast.
Koos Eesti okupeerimisega [[1940]]. aastal läks saar Nõukogude vägede kätte. Eestist taganev [[Nõukogude armee]] hävitas [[1941]]. aastal jällegi kõik rannakaitsekahurid, laskemoonalaod ja osa elumaju. Aegnale asus hiljemalt [[1947]]. aastal [[Balti mere laevastik|Balti mere laevastikule]] allutatud õhutõrjeväeosa, kus teenis umbes 100 mereväelast.


Kõik Nõukogude mereväega seotud isikud lahkusid saarelt 1956. aastal ning nende asemele asusid piirivalvurid. Endisi sõjaväehooneid hakati andma kasutusse puhkemajadeks. 1964. aastal oli kokku 23 ettevõttel saarel puhkemaju ja suvilaid.<ref name=":0" /> Aegna avati turistidele 1960ndate algul. Saar allutati 1975. aastal Tallinna Mererajoonile. Tallinna ettevõtetevahelise puhkebaasi "Aegna" moodustamine tegi saarele pääsemise lihtsamaks.<ref name=":0" /> ning 1970ndate keskpaigast kujunenud tihe liiniliiklus kolme [[Aleksandr Grin tüüpi reisilaev]]aga võimaldas suviti saart külastada isegi sadadel inimestel päevas.
Kõik Nõukogude mereväega seotud isikud lahkusid saarelt [[1957]]. aastal ning nende asemele asusid piirivalvurid ja mõned eraisikud. Endisi sõjaväehooneid hakati andma kasutusse puhkemajadeks. [[1964]]. aastal oli kokku 23 ettevõttel saarel puhkemaju ja suvilaid.<ref name=":0" /> Aegna avati turistidele 1960.-ndate algul. Saar allutati [[1975]]. aastal Tallinna Mererajoonile. Tallinna ettevõtetevahelise puhkebaasi "Aegna" moodustamine tegi saarele pääsemise lihtsamaks.<ref name=":0" /> ning 1970.-ndate keskpaigast kujunenud tihe liiniliiklus kolme [[Aleksandr Grin tüüpi reisilaev]]aga võimaldas suviti saart külastada isegi sadadel inimestel päevas.
=== Pärast taasiseseisvumist ===
=== Pärast taasiseseisvumist ===
Pärast Eesti taasiseseisvumist ja muutlikke aegu 1990ndail liiniliiklus soikus. Tallinna Linnavalitsuse tellimusel alustas kevadel [[2001]] üsna hõredat liiniliiklust reisilaev [[Monica (laev)|Janica]], mis sõitis ka [[Naissaar]]ele. Järgmistel aastatel otsiti odavamat laeva, mistõttu üheks suveks laevaliiklus katkes hoopiski. Aegna kai rekonstrueeriti põhjalikult 2006. aastal.<ref name=":0" /> Alates [[2006]]. aasta suvest sõitis Tallinna Linnavalitsuse tellimusel Piritalt Aegnale [[Eesti Mereakadeemia Merekool]]i õppelaev [[Juku (laev)|Juku]], esimesel kahel aastal merekooli opereerimisel. Aastail 2008–2009 väljus Juku [[Lindaliini AS]]i opereerimisel [[Patareisadam]]ast.
Pärast Eesti taasiseseisvumist ja muutlikke aegu 1990.-ndail liiniliiklus saarega soikus. Tallinna Linnavalitsuse tellimusel alustas kevadel [[2001]] üsna hõredat liiniliiklust reisilaev [[Monica (laev)|Janica]], mis sõitis ka [[Naissaar]]ele. Järgmistel aastatel otsiti odavamat laeva, mistõttu üheks suveks laevaliiklus katkes hoopiski. Aegna kai rekonstrueeriti põhjalikult [[2006]]. aastal.<ref name=":0" /> Alates 2006. aasta suvest sõitis Tallinna Linnavalitsuse tellimusel [[Pirita]]lt Aegnale [[Eesti Mereakadeemia Merekool]]i õppelaev [[Juku (laev)|Juku]], esimesel kahel aastal merekooli opereerimisel. Aastail [[2008]]–[[2009]] väljus Juku [[Lindaliini AS]]i opereerimisel [[Patareisadam]]ast.


[[2010]]. aasta suvel sai Juku operaatorfirmaks [[Kihnu Veeteed]] ning laev hakkas väljuma [[Kalasadam]]ast. Alates 2014. aastast sõidab Aegna-liinil [[reisilaev]] [[Vesta (laev)|Vesta]].
[[2010]]. aasta suvel sai Juku operaatorfirmaks [[Kihnu Veeteed]] ning laev hakkas väljuma [[Kalasadam]]ast. Alates [[2014]]. aastast sõidab Aegna-liinil [[reisilaev]] [[Vesta (laev)|Vesta]].


Tallinna–[[Helsingi]] liinil kurseerinud [[Copterline]]'i [[kopter]]id sõitsid ringiga ümber Aegna saare.
Tallinna–[[Helsingi]] liinil kurseerinud [[Copterline]]'i [[kopter]]id sõitsid ringiga ümber Aegna saare.


==Saar kultuuriloos==
==Saar kultuuriloos==
Luuletaja [[Julius Oengo]] avaldas [[1929]] luulekogu ''Aegna''. [[1973]] esitas [[Tiiu Varik]] [[Einar Pesla]] sõnadele loodud laulu ''Aegna''. Saart on maininud [[Jaak Joala]] oma loos ''Suvemälestus''. [http://www.aegna.ee/aegna-laulud/ Hugo Udusaar: Aegna saare laululood. Aegna saare koduleht. 15. veebruar 2013.]
⚫
[[Valgevene]]s või [[Moskva]]s on trükitud fiktiivseid Aegna [[postmark]]e.


[[1931]] avastati saarelt kivilabürint. <ref>[http://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/2009_A-pk_PyyaG_labyrint_Tln-AegnaEerikneeme.pdf
== Aegna saare tänavad ==
Garel Püüa, Ragnar Nurk ja Villu Kadakas. "Arheoloogiliste uuringute aruande vorm nr 1".]</ref>
⚫
Aegnal asuvad [[Eerikneeme tee]], [[Kalavälja tee]], [[Karnapi tee]], [[Kurikneeme tee]], [[Külaniidu tee]] ja [[Tagamaa tee]].

⚫
[[Valgevene]]s või [[Moskva]]s on peale Eesti taasiseseisvumist trükitud 4 seeriat fiktiivseid Aegna [[postmark]]e, mille väljaandjana on märgitud Aegna Post.


==Galerii==
==Galerii==
113. rida: 140. rida:
==Välislingid==
==Välislingid==
{{commonskat|Aegna}}
{{commonskat|Aegna}}
* {{EELIS|saar|1649798949}}
*[http://www.aegna.ee/ Aegna koduleht]
*[http://www.aegna.ee/ Aegna koduleht]
*[http://www.epl.ee/artikkel_255636.html Sadama väljaehitamine]
*[http://www.epl.ee/artikkel_255636.html Sadama väljaehitamine]

Redaktsioon: 15. juuni 2019, kell 10:44

 See artikkel räägib saarest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Aegna (täpsustus).
Aegna
Õhuvaade Aegna saarest
Õhuvaade Aegna saarest
Ümbritseb Soome laht
Koordinaadid 59° 34′ 50″ N, 24° 45′ 28″ E
Pindala 3,01 km²[1]
Rannajoone pikkus 10 km
Kõrgeim koht
14,6 m üle merepinna
Elanikke
12 (01.01.2017)[2]
4 in/km²

Aegna (1929–1939 Äigna, ka Eigna [3], saksa keeles Wulf, rootsi keeles Ulfsö) on Tallinna lahe kirdeküljel, Viimsi poolsaare tipust (Rohuneemest) 1,5 kilomeetrit loodes asuv saar. Aegna asub Tallinnast 14 kilomeetri kaugusel ning sulgeb Tallinna lahe.

Aegna kuulub administratiivselt Tallinna Kesklinna linnaosa haldusalasse. See on ainuke meresaar, mis jääb Tallinna piiresse. 2003. aastal kaaluti Aegna ja Naissaare vahetust Tallinna ja Viimsi valla vahel. Aastal 2004 algatas Tallinna linnavalitsus ideevõistluse saare muutmiseks vabaajakeskuseks. Toomas Vitsut leidis, et saarel võiksid olla kasiinod ning arutlusel oli isegi silla ehitamine Viimsi poolsaarelt Armuneemelt.

2017. aasta seisuga on end Aegnale elama registreerinud 12 elanikku. Aastatel 2013–2016 oli saarel 6 elanikku.[2]

Nimi

Aegna saart kutsuti alates 13. sajandist rootsi keele mõjul Hundisaareks (Vulvesöö, 1348 Wluesøø) ning veel 1920. aastatelgi kasutati eestikeelses kirjanduses Aegnaga paralleelselt Wulfi kohanime.[4]

1683 on saart nimetatud Eikisari, 1724 Eignesar ja 1937 Äigna. [5]

Ajaloolane Paul Johansen on Aegna kohanime päritolu seostanud eesti-rootsimurdelise sõnaga eik (hobune), sest Tallinna rae korraldusel peeti saarel keskajal hobuseid. Ta eeldas, et saare rootsikeelne nimi võib olla seotud Tallinna all 1032 hukkunud viikingi Ulf Ragvaldssoniga, kes maeti seejärel mõnele Tallinna lahe väikesaarele. Ta pakkus ka, et eestlased nimetasid saart esmalt Salmesaareks väina ehk salmi järgi.

Per Wieselgren pakkus saare nime tekke osas välja soomekeelsete sõnade haikka ’neem’ või häikkä ’liivakari’ mõju.

Andrus Saareste arvates kasutasid Äigna nime Naissaare ja Viimsi poolsaare rannaalade elanikud, mujal Harjumaal nimetati saart Aegnaks.

Geograafia

Aegna asend: 1. Aegna, 2. Viimsi poolsaar, 3. Rohuneem, 4. Kräsuli, 5. Kumbli, 6. Peenekarikrunn, 7. Vullikrunn, 8. Linnalaht, 9. Suursalm, 10. Väikesalm, 11. Peldikukari, 12. Lõhekari, 13. Vahekivi, 14. Liuhkakari, 15. Sitakari, 16. Angerjakari, 17. Holgani kari

Aegna saare ja Viimsi poolsaare vahele jäävad Kräsuli ja Kumbli saar, mida ühendab Aegnaga Suursalmi väin. Aegnast loode poole jäävad Sillikrunn ja Vullikrunn. Saarest lääne pool on Punakivi kari.

Aegna kirdeosas on kitsas poolsaar, mis lõpeb Lemmiku ninaga. Saare põhiosa põhjatipp on Eerikneem. Eerikneeme ja Lemmiku nina vahele jääb laht. Läänerannikul on Kurikneem ning lõunarannikul Talneem, kus asub jahisadam.

Loodus

Pinnamood

Aegna on valdavalt tasane, saare looduslikud kõrgemad kohad on loodeosas asuvad luited. Lemmiku nina siseosa ulatub kõrgus 4,7 meetrit üle merepinna. Merekindluse piirkonnas on maapinda kunstlikult täidetud. Kogu saarel on rannavalle, saare idarannikul asub rannaastang.

Saarel leidub suuri rändrahne: Eerikukivi ja Tulekivi.

Sood

Aegnal esineb õhukese turbalasundiga madalsoid.

Taimkate

Aegna saarest on ligi 70% kaetud metsaga. Valdavalt leidub saarel männikuid, kuusikuid, sanglepikuid ja kaasikuid. Aegna on saanud rohke metsa ja liivaranna pärast puhke- ja väljasõidukohaks.

Abrukalt on leitud 49 liiki torikulisi ja 80 liiki sammaltaimi, millest haruldasemad on harilik valvik ja haruhärmik.

Aegna looduses on kirjeldatud 344 liiki soontaimi, millest haruldasemad on rand-kesakann ja euroopa kikkapuu. [6]

Loomastik

Aegnal pesitseb merikotkas. 1930.-ndatel asustati Aegnale metskitsi. Saarel elavad ka rebased, oravad ja jänesed. Aegnalt on leitud ka kopra tegevuse jälgi

Looduskaitse

Eesti taasiseseisvumise järel kuulutati kogu Aegna saar maastikukaitsealaks. Aegna maastikukaitseala keskus asub Külaniidu 12 asuvas loodusmajas, kust korraldatakse looduspäevi ja -matku.[4] Aegnal asub rändrahne.

Taristu

Aegnal asuvad Eerikneeme tee, Kalavälja tee, Karnapi tee, Kurikneeme tee, Külaniidu tee ja Tagamaa tee. Aegna kai on Talneeme kaldal, kuid lainemurdja puudumise tõttu sobib vaid lühiajaliseks peatumiseks.

Saarel toimis 1914–1944 kitsarööpmeline raudtee, mille pikkus oli 3 km. Praegu on raudteetammidel teed, millest mõni on kohati kinni kasvamas, mõni aga autodest lõhutud.

Saarel on veevärk, kuid puudub tsentraalne kanalisatsioon.

Aegna saab elektrit 10 kV pingega merekaabelliini kaudu Viimsi poolsaarel asuvast alajaamast. Sügisel 2011 asendati kogu saarel õhuliinid maakaabliga.

Aegna Peeter Suure Merekindluse garnisoni ohvitseride kasiino

Ajalugu

Kuni 20. sajandini

Aegna muinasaegse asustuse tõendiks on saare idaosas asuv kultusekivi. Samuti on kultusekive teada Hundipea nukilt.

Vanimad kirjalikud andmed Aegna saare kohta pärinevad 1297. aastast, mil Taani kuningas Erik Menved keelas Aegnal ja Naissaarel metsaraie. Aegna saar oli tõenäoliselt osa Viimsi küla kogukonnamaast.[4]

Saare püsiasustusest pärinevad varasemad teated 1469–1470. 1557 (mitte 1575) toetas Tallinna linn Aegna elanikke Jurgen Sani ja Katrynit raha ning teraviljaga. [7] 1681. aasta talumeeste loendi järgi oli saarel 10 talu. Aegnal oli tollal eesti ja rootsi segarahvastikuga püsiasustus. Kalapüük tõi kohalikele elanikele vähe tulu ning saare liivase pinnase tõttu oli seal võimalik kasvatada ainult heina, kuid sedagi pidi mandrilt juurde tooma.[4]

Aegna saar läks koos mitme teise saarega 1689. aastal Tallinna alluvusest riigi haldusse. Saare elu hakkas sellest ajast peale korraldama riigile kuuluv Viimsi mõis. 1726. aastal oli Aegnal 3 talu, neist suurima peremees oli rootslane Hansfarre Dier.[4] 1736. aastal on esmamainitud Aegna kalmistut. 1782 hingerevisjoni järgi elas Aegnal 31 inimest ja saarel asus 4 talu.

19. sajandi viimasel veerandil hakkas elanike elujärg veidi paranema. Elanike põhiline tegevusala oli kala- ja hülgepüük, samuti kuulus iga talu juurde väike põllulapp.

20. sajandil

20. sajandi alguses oli saarel 7 talu.[4]

Enne I maailmasõda rajati Aegnale rannakaitsepatareide süsteem, mis oli osa Peeter Suure merekindlusest. Suurima patarei betoonrajatis oli 200 m pikk ning selle mõlemas osas paiknesid soomustornid kahe 12-tollise kahuriga. Aegna rannapatarei hävitati 1918. aastal sakslaste eest taganevate punaväelaste poolt. Vabadussõja ajal suudeti need riigikaitse seisukohast väga olulised rannakahurid taastada.[4]

Aegna saarele asutati 1922. aastal komandatuur. Juunis 1930 oli selle komandatuuri koosseisus 331 sõjaväelast, sõjaaegne koosseis oli plaanitud ligi kolm korda suurem. 1930. aastatel oli saarel üle 150 erinevas suuruses rajatise. Saarel asusid elumajad, kasarm, ohvitseride kasiino, staap, elektrijõujaam, leivatehas, raamatukogu, ambulatoorium, saun jm. Saarel tegutsesid erinevad seltsid, mitu orkestrit ning näite- ja spordiring.[4]

Koos Eesti okupeerimisega 1940. aastal läks saar Nõukogude vägede kätte. Eestist taganev Nõukogude armee hävitas 1941. aastal jällegi kõik rannakaitsekahurid, laskemoonalaod ja osa elumaju. Aegnale asus hiljemalt 1947. aastal Balti mere laevastikule allutatud õhutõrjeväeosa, kus teenis umbes 100 mereväelast.

Kõik Nõukogude mereväega seotud isikud lahkusid saarelt 1957. aastal ning nende asemele asusid piirivalvurid ja mõned eraisikud. Endisi sõjaväehooneid hakati andma kasutusse puhkemajadeks. 1964. aastal oli kokku 23 ettevõttel saarel puhkemaju ja suvilaid.[4] Aegna avati turistidele 1960.-ndate algul. Saar allutati 1975. aastal Tallinna Mererajoonile. Tallinna ettevõtetevahelise puhkebaasi "Aegna" moodustamine tegi saarele pääsemise lihtsamaks.[4] ning 1970.-ndate keskpaigast kujunenud tihe liiniliiklus kolme Aleksandr Grin tüüpi reisilaevaga võimaldas suviti saart külastada isegi sadadel inimestel päevas.

Pärast taasiseseisvumist

Pärast Eesti taasiseseisvumist ja muutlikke aegu 1990.-ndail liiniliiklus saarega soikus. Tallinna Linnavalitsuse tellimusel alustas kevadel 2001 üsna hõredat liiniliiklust reisilaev Janica, mis sõitis ka Naissaarele. Järgmistel aastatel otsiti odavamat laeva, mistõttu üheks suveks laevaliiklus katkes hoopiski. Aegna kai rekonstrueeriti põhjalikult 2006. aastal.[4] Alates 2006. aasta suvest sõitis Tallinna Linnavalitsuse tellimusel Piritalt Aegnale Eesti Mereakadeemia Merekooli õppelaev Juku, esimesel kahel aastal merekooli opereerimisel. Aastail 2008–2009 väljus Juku Lindaliini ASi opereerimisel Patareisadamast.

2010. aasta suvel sai Juku operaatorfirmaks Kihnu Veeteed ning laev hakkas väljuma Kalasadamast. Alates 2014. aastast sõidab Aegna-liinil reisilaev Vesta.

Tallinna–Helsingi liinil kurseerinud Copterline'i kopterid sõitsid ringiga ümber Aegna saare.

Saar kultuuriloos

Luuletaja Julius Oengo avaldas 1929 luulekogu Aegna. 1973 esitas Tiiu Varik Einar Pesla sõnadele loodud laulu Aegna. Saart on maininud Jaak Joala oma loos Suvemälestus. Hugo Udusaar: Aegna saare laululood. Aegna saare koduleht. 15. veebruar 2013.

1931 avastati saarelt kivilabürint. [8]

Valgevenes või Moskvas on peale Eesti taasiseseisvumist trükitud 4 seeriat fiktiivseid Aegna postmarke, mille väljaandjana on märgitud Aegna Post.

Galerii

  • Õhuvaade Aegnale
    Õhuvaade Aegnale
  • Karnapi neem Aegna saarel
    Karnapi neem Aegna saarel
  • Aegna endine kauplus
    Aegna endine kauplus
  • Aegna garnisoni söökla
    Aegna garnisoni söökla
  • Aegna Peeter Suure Merekindluse laskemoonalaboratoorium
    Aegna Peeter Suure Merekindluse laskemoonalaboratoorium
  • Rist Aegna surnuaial
    Rist Aegna surnuaial
  • Lemmikneeme kivikülv
    Lemmikneeme kivikülv
  • Aegna kivilabürint
    Aegna kivilabürint

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Aegna Eesti looduse infosüsteemis, vaadatud 14. juunil 2019.
  2. ↑ 2,0 2,1 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  3. ↑ Saaga TLA.238.1.2:16
  4. ↑ 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 4,10 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  5. ↑ Eesti Keele Instituudi kohanime andmebaas. Aegna vaadatud 15. juunil 2019.
  6. ↑ "Aegna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2012-2021." Toim Andres Tõnisson, 2011.]
  7. ↑ Kalmer Mäeorg: "Aegna 1557. aasta." Linnaarhiivi blogi. 1. november 2018.
  8. ↑ [http://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/2009_A-pk_PyyaG_labyrint_Tln-AegnaEerikneeme.pdf Garel Püüa, Ragnar Nurk ja Villu Kadakas. "Arheoloogiliste uuringute aruande vorm nr 1".]

Kirjandus

  • Heino Gustavson. Aegna, Tallinn 1998.
  • Toivo Meikar. Aegna ja Viimsi metsade ajaloost. – XXII Eesti looduseuurijate päev: Tallinna lähisaarte loodus, Tartu–Tallinn 1999.
  • Henn Pärn. Aegna, Naissaare ja Tallinna rannikumetsade seisund okaste morfomeetria alusel. – XXII Eesti looduseuurijate päev: Tallinna lähisaarte loodus, Tartu–Tallinn 1999.
  • Triinu Nutt. Kukemarjad (Empetrum L.) Põhja-Eestis. – XXII Eesti looduseuurijate päev: Tallinna lähisaarte loodus, Tartu–Tallinn 1999.
  • Ljudmilla Martin. Naissaare ja Aegna epifüütsed suursamblikud. – XXII Eesti looduseuurijate päev: Tallinna lähisaarte loodus, Tartu–Tallinn 1999.
  • Henn Pärn. Naissaare ja Aegna puistute ökoloogilisest seisundist. – Naissaare loodus ja selle kaitse, Tallinn 1999.
  • Virkko Lepassalu. Ekskursioon hakklihamasinasse (Heino Gustavsoni kommentaar). – Luup, 1999, nr 12 (95). (Aegna saarel asuvatest pommidest; vestlusest kunagise Rohelise Rügemendi liidri Hugo Udusaarega; skeem: Aegna militaarrajatised 1940. aastal.)
  • Margit Kull. Rekreatsiooni võimalused Aegna saarel, bakalaureusetöö, Tallinna Pedagoogikaülikool 2003, juhendaja Joe Noormets.
  • Robert Nerman. Aegna, Tallinn 2008. ISBN/ISSN 9789949180103

Välislingid

Tallinna väike vapp
Tallinna linnaosad ja asumid
Linnaosad: Haabersti linnaosa · Kesklinna linnaosa · Kristiine linnaosa · Lasnamäe linnaosa · Mustamäe linnaosa · Nõmme linnaosa · Pirita linnaosa · Põhja-Tallinna linnaosa

Asumid (allasumid): Aegna · Astangu · Haabersti · Hiiu · Iru · Juhkentali · Järve · Kadaka · Kadriorg · Kakumäe · Kalamaja · Karjamaa (Hundipea) · Kassisaba · Katleri · Keldrimäe · Kelmiküla · Kitseküla · Kivimäe · Kloostrimetsa · Kompassi · Kopli · Kose (Kose-Kallaste · Lükati · Varsaallika) · Kuristiku · Kurepõllu · Laiaküla · Lepiku · Laagna · Laagri · Liiva · Lilleküla (Lille · Mooni · Linnu · Marja) · Loopealse · Luite · Maakri · Maarjamäe · Merimetsa · Merivälja · Mustakivi · Mustamäe · Mustjõe · Mõigu · Mäeküla · Mähe (Kaasiku · Mähe aedlinn) · Männiku · Nõmme · Pae · Paevälja (Paekalda) · Paljassaare · Pelgulinn · Pelguranna · Pirita · Pääsküla (Vana-Pääsküla) · Priisle · Pikaliiva (Vikimõisa) · Raua · Raudalu (Raku) · Rahumäe · Rocca al Mare · Sadama · Seli · Siili · Sibulaküla · Sõjamäe (Sõstramäe) · Sikupilli · Sitsi · Sääse · Südalinn · Tatari · Tondi · Tiskre · Tõnismäe · Torupilli · Tondiraba · Uuslinn · Uus Maailm · Vismeistri · Vanalinn (All-linn · Toompea) · Vana-Mustamäe · Veerenni · Veskimetsa · Väike-Õismäe (Järveotsa) · Väo · Õismäe · Ülemistejärve · Ülemiste

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Aegna&oldid=5354543"