Maa: erinevus redaktsioonide vahel

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Märgised: Asendamine blanking Visuaalmuudatus
Tegel (arutelu | kaastöö)
730 muudatust
P Tühistati kasutaja 193.40.60.26 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Tegel.
Märgis: Tühistamine
1. rida: 1. rida:
{{Infokast planeet
|sümbol =
|pilt =[[Image:The Earth seen from Apollo 17.jpg|250px|]]
|pildiallkiri = "[[Sinine marmorkuul]]" - pildistatuna [[kosmoselaev]]alt [[Apollo 17]] ([[7. detsember|7. detsembril]] [[1972]].)''
|orbiidi_tüüp =
|orbiidi_pikkus =
|afeel =152 097 701 km
|periheel =147 098 074 km
|keskmine_kaugus_päikesest =1,496&times;10<sup>8</sup> km
|orbiidi_ekstentrilisus =0,0167
|tiirlemisperiood =365,256 [[päev]]a
|sünoodiline_periood =
|orbitaalkiirus = keskmine: 29,783 km/[[sekund|s]]<br>suurim: 30,287 km/s<br>väikseim: 29,291 km/s
|orbiidi_kalle =
|diameeter =12 756,270 km (ekvatoriaalne)<br>12 713,500 km (polaarne)<br>12 745,591 km (keskmine)
|ekvatoriaalne_raadius =
|polaarraadius =
|pindala =510 065 284,702 km<sup>2</sup>;
|ruumala =1,0832&times;10<sup>12</sup> km<sup>3</sup>;
|mass =5.9736&times;10<sup>24</sup> kg
|tihedus =5,515 [[gramm|g]]/cm&sup3;
|raskuskiirendus = 9,780 m/s&sup2;
|paokiirus = [[Esimene kosmiline kiirus]]: 7,9 km/s<br>[[Teine kosmiline kiirus]]: 11,186 km/s
|pöörlemisperiood = 23 [[tund|h]] 56 [[minut|min]] 4 [[Sekund|s]]
|pöörlemiskiirus =465,11 m/s
|telje_nurk =23,439°
|pinnatemperatuur =15° C
|kaaslaste_arv = 1 ([[Kuu]])
|spektriklass =
|albeedo =0,367
|atmosfäär =
|avastaja =
|avastamise_aeg =
}}
{{See artikkel|räägib planeedist; teiste tähenduste kohta vaata [[Maa (täpsustus)]]}}
'''Maa''' on [[Päikesesüsteem]]i kolmas [[planeet]] [[Päike]]se poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet [[universum]]is, kus leidub [[elu]].
Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa [[biosfäär]] on oluliselt muutnud Maa [[atmosfäär]]i ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades aeroobsete organismide ning [[osoonikiht|osoonikihi]] kiiret teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu Maal. Tänu Maa geofüüsilistele omadustele ning selle geoloogilisele ajaloole ja orbiidile on [[elu]] sellel planeedil ka säilinud. Arvatakse, et elu planeedil Maa kestab veel vähemalt 500 miljonit aastat. Maa on inimese ainsaks koduks. Peale Maa on inimene käinud ainult Maa kaaslase Kuu pinnal. Inimese valmistatud [[kosmoseaparaat|kosmoseaparaadid]] on uurinud kõiki Päikesesüsteemi planeete ning mõned neist on praeguseks jõudnud planeetidest kaugemale, kandes endaga teistele võimalikele [[mõistusega olend]]itele mõeldud sõnumeid inimtsivilisatsiooni kohta.

Maa välispind (maakoor) jaguneb mitmeks laamaks, mis on miljonite aastate jooksul pidevas liikumises olnud. Umbes 71% Maa pinnast on kaetud soolase veega [[ookean]]idega, ülejäänud osa koosneb [[kontinent]]idest ja [[saar]]test, mille [[hüdrosfäär]]i moodustavad [[järv]]ed ja [[jõgi|jõed]]. Elu säilimiseks vajalikku vedelas olekus [[vesi|vett]] ei leidu teadaolevalt ühelgi teisel planeedil. Maa [[poolus]]ed on suuremalt jaolt kaetud [[jää]]ga.

Maa ja teised [[Maailmaruum|kosmose]] objektid mõjutavad üksteist vastastikku, eriti [[Päike]] ja Kuu. Maa saab Päikeselt ühe [[ööpäev]]a jooksul [[energia]]t 1,49×10<sup>22</sup> J. Maa ainuke looduslik kaaslane on [[Kuu]], mis asub Maast keskmiselt 3,844&times;10<sup>5</sup> km kaugusel. Kuu põhjustab ookeanides [[looded|loodeid]]. Lisaks on inimesed alates [[20. sajand]]i keskpaigast saatnud Maa [[orbiit|orbiidile]] palju [[tehiskaaslane|tehiskaaslasi]].

== Nimi ==
Maad hüütakse tema värvuse järgi ka '''helesiniseks planeediks'''. Inimeste elupaigana nimetatakse teda '''maailmaks'''.

== Teke ja vanus ==
{{vaata|Maa teke}}
{{vaata|Maa vanus}}
Maa vanus on erinevate hinnangute kohaselt 4,45±0,05 [[miljard]]it [[aasta]]t{{lisa viide}}. Keemiliste mudelite põhjal, mis põhinevad kõige pikemate [[poolestusaeg]]adega [[radioaktiivne isotoop|radioaktiivsete isotoopide]] praegusel levikul Maal ning [[meteoriit]]idelt ja [[Kuu]]lt pärineva diferentseerimata materjali analüüsil, arvatakse Maa tekkinud olevat umbes 4,65 miljardit aastat tagasi{{lisa viide}}. Maa täpset vanust on keeruline kindlaks teha, sest Maal ei leidu tollest ajast pärinevaid [[kivim]]eid. Maakoor oli esimese miljardi aasta jooksul vedel või plastiline.

Maa moodustus koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast.

== Mõõtmed ja kuju==
{{Vaata|Maa kuju}}
Maa on Päikesesüsteemi suuruselt viies planeet, Päikesesüsteemi [[Maa-tüüpi planeet|Maa-tüüpi]] planeetide seas on Maa suurim.

Kõige täpsemalt kirjeldab Maa kuju [[geoid]], kuid see teeks arvutused liiga keeruliseks. Geoidi asemel kasutatakse tavaliselt [[pöördellipsoid]]i ([[lapikus]]ega 1:298,252 747 25). Maa kuju näitlikustamiseks on teda võrreldud muuhulgas [[sidrun]]i, [[tomat]]i, [[õun]]a ja [[kartul]]iga.

Maa [[ümbermõõt]] on piki [[ekvaator]]it 40 075,004&nbsp;km ([[ekvatoriaalne ümbermõõt]]), üle [[poolus]]te piki [[meridiaan]]e 39 940,638&nbsp;km (polaarne ümbermõõt). Nende kahe ümbermõõdu vahe on 134,366&nbsp;km.{{lisa viide}} Keskmine ümbermõõt on 40 041,455&nbsp;km. [[Maaellipsoid]]i [[lapikus]] on 1:298,252 747 25.

Maa [[diameeter]] on ekvaatoritasandil 12 756,270 ([[ekvatoriaalne diameeter]]), poolusi läbival sirgel 12 713,500&nbsp;km ([[polaarne diameeter]]). Nende diameetrite vahe on 42,77&nbsp;km.

Maa kogu[[pindala]] on 510 065 284,702&nbsp;km<sup>2</sup>.

Maa [[ruumala]] on 1 083 230 000 000&nbsp;km<sup>3</sup>.

Maa [[ekvatoriaalraadius]] on 6378,135&nbsp;km. Maa [[polaarraadius]] on 6356,750&nbsp;km. Maa ruumalaga [[kera]] [[raadius]] oleks 6371,005 076 123&nbsp;km{{lisa viide}}. Seda nimetatakse Maa [[keskmine raadius|keskmiseks raadiuseks]]. Mõnedel andmetel on Maa keskmine raadius ka 6372,795&nbsp;km{{lisa viide}}.

== Mass ja tihedus ==
Maa ligikaudne [[mass]] on 5,9742×10<sup>24</sup> [[kilogramm|kg]] ehk 5,9742×10<sup>21</sup> [[tonn]]i. Ta on [[Päikesesüsteem]]i [[Maa-tüüpi planeedid|Maa-tüüpi planeetide]] seas suurima massiga.

*Maa [[atmosfäär]]i mass on 5,1×10<sup>18</sup> kg.
*[[Jää]] mass on 25...30×10<sup>18</sup> kg.
*[[Ookean]]ide mass on 1,4×10<sup>21</sup> kg.
*[[Maakoor]]e mass 2,5×10<sup>22</sup> kg.
*[[Vahevöö]] mass on 4,05×10<sup>24</sup> kg.
*[[Maa tuum]]a mass on 1,90×10<sup>24</sup> kg.

Maa on Kuust 81,303 korda raskem, kuid Päikesest umbes 332 900 korda kergem.

Keskmine [[tihedus]] on 5,5 [[gramm kuupsentimeetri kohta|g/cm&sup3;]]. Seega on Maa keskmine tihedus [[vesi|vee]] tihedusest 5,5 korda suurem. Maa on Päikesesüsteemi [[Maa-tüüpi planeedid|Maa-tüüpi planeetide]] seas kõige suurema tihedusega{{lisa viide}}.

==Liikumine==
===Galaktika liikumine===
[[Linnutee|Galaktika]] tervikuna liigub [[Lõvi (tähtkuju)|Lõvi tähtkuju]] suunas kiirusega umbes 600&nbsp;km/s.

===Päikesesüsteemi liikumine===
Maa liigub koos ülejäänud [[Päikesesüsteem]]iga [[Maailmaruum|kosmoses]] kiirusega umbes 20,1&nbsp;km/s = 72 360&nbsp;km/h [[Herkules (tähtkuju)|Herkulese tähtkuju]] suunas.

=== Tiirlemine ===
{{vaata|Maa tiirlemine}}
[[Pilt:EarthsOrbit de.png|pisi|Maa [[orbiit]] ümber Päikese]]

Maa koos oma loodusliku [[planeedi kaaslane|kaaslase]] [[Kuu]]ga [[tiirlemine|tiirleb]] mööda [[ellips]]ikujulist [[orbiit]]i ümber Päikese. [[Orbiidi ekstsentrilisus]] on 0,0167. [[Tiirlemisperiood]] (nn [[täheaasta]]) on 365 [[ööpäev]]a, 6 [[tund]]i, 9 [[minut]]it ja 9,98 [[sekund]]it. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218&nbsp;km/h (peaaegu 29,783&nbsp;km/s).

Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osasüsteemi, mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635&nbsp;km kaugusel.

Orbiidi [[pikem pooltelg]] on 149 597 887&nbsp;km.

[[Kuu]]lt ja [[kosmoselaev]]adelt saab vaadelda [[Maa faasid|Maa faase]], mis sarnanevad [[Kuu faasid]]ega.

=== Pöörlemine ===
{{vaata|Maa pöörlemine}}
[[Pilt:AxialTiltObliquity.png|pisi|Maa [[pöörlemistelje kalle]] ning selle vahekord [[pöörlemistelg|pöörlemistelje]] ja [[orbiidi tasand]]i suhtes]]

Maa [[pöörlemine|pöörleb]] ümber oma [[kese]]t läbiva mõttelise [[polaartelg|polaartelje]]. [[Maa telg|Maa pöörlemistelg]] on Maa [[orbiidi tasand]]i ehk [[ekliptika tasandi]] [[normaal]]i suhtes 23,4° kaldu ([[pöörlemistelje kalle]]). Kaldenurga tõttu vahelduvad Maal [[aastaaeg|aastaajad]].

Maa pöörlemisperiood [[kinnistäht]]ede suhtes, mida [[Rahvusvaheline Maa Pöörlemise ning Tugisüsteemide Teenistus]] nimetab Maa [[täheööpäev]]aks, on 86164,098903691 [[keskmise päikeseaja sekund]]it ehk UT1-sekundit ehk 23<sup>h</sup> 56<sup>m</sup> 4,098903691<sup>s</sup>.<ref name="K5rwU" /><ref name="259mO" /> Selle aja jooksul teeb Maa [[Täispööre|täispöörde]] ümbritseva galaktilise tausta ([[tähesüsteem]]i) suhtes. Täheööpäeva pikkus kõigub, peamiselt seetõttu, et aine (näiteks [[lumikate]]) paigutub Maa pinnal ümber. Peamiselt [[looded|loodete]] mõjul pikeneb täheööpäev ühe [[sajand]]iga 0,0016 s.

Maa pöörlemisperiood [[keskmine kevadpunkt|keskmise kevadpunkti]] [[pretsessioon]]i suhtes ([[sideeriline ööpäev]]) on 1982. aasta andmetel 86164,09053083288 keskmise päikeseaja sekundit (23<sup>h</sup> 56<sup>m</sup> 4,09053083288<sup>s</sup>).<ref name="K5rwU" /> Sideeriline ööpäev on seega täheööpäevast umbes 8,4 [[millisekund|ms]] võrra lühem.<ref name="aWHXi" />

Maa [[pöörlemisperiood]] [[Päike]]se suhtes (Maa [[keskmine päikeseööpäev]]) on 86 400 [[keskmise päikeseaja sekund]]it (86400,0025 [[SI]] [[sekund]]it).<ref name="7RbI7" /> Et Maa [[päikeseööpäev]] on tänapäeval [[loodetekiirendus]]e tõttu pisut pikem kui 19. sajandil, siis iga ööpäev on 0...2 [[SI]] [[millisekund]]i võrra pikem kui 86 400 s.<ref name="qL1Ln" /><ref name="Fu7CG" /> Keskmise ööpäeva pikkus [[IERS]]-i andmete järgi on saadaval aastate 1623–2005<ref name="2rNIg" /> ja aastate 1962–2005<ref name="CrPks" /> kohta.

[[Taevakeha]]de (välja arvatud [[meteoor]]id [[Maa atmosfäär|atmosfäär]]is) ja [[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedasel orbiidil]] [[tiirlemine|tiirlevad]] [[Maa tehiskaaslane|Maa tehiskaaslased]]) põhiline [[näiv liikumine]] Maa [[taevas]] toimub lääne suunas kiirusega 15°/h = 15'/min. [[Taevaekvaator]]i lähedal paiknevate taevakehade puhul vastab see ühele [[Päike]]se või [[Kuu]] [[näiv läbimõõt|näivale läbimõõdule]] kahe minuti kohta (Maalt paistavad Päike ja Kuu läbimõõdult ligikaudu võrdsetena).<ref name="XEwV6" /><ref name="8WARe" />

== Siseehitus ==
{{vaata|Maa siseehitus}}
Maa on [[geoloogiliselt elav planeet]], mille selgeks tõendiks on väga väike [[impaktstruktuur]]ide arv võrreldes näiteks [[geoloogiliselt surnud planeet|geoloogiliselt surnud]]
[[Kuu]]ga. Kuu on [[meteoriidikraater|meteoriidikraatreid]] tihedalt täis, ehkki oma väiksema [[mass]]i tõttu ei suuda see nii palju taevakehi ligi tõmmata kui Maa. Maa impaktstruktuurid on [[erosioon]]i tõttu minema uhutud, mattunud [[sete]]te alla või [[tektoonilised protsessid|tektooniliste protsesside]] käigus hävinud.

Teadmised Maa siseehituse kohta on hangitud peamiselt [[seismilised lained|seismiliste lainete]] levikupildi alusel. Seismiliste lainete [[levikukiirus]] ja suund muutuvad siis, kui lainete [[levimiskeskkond|levimiskeskkonna]] omadused muutuvad. Muutuvaks omaduseks võib olla ([[mineraal|mineraloogiline]] ja [[kivim]]iline) koostis, mineraalide [[kristallstruktuur]] või mõlemad korraga. Seismiliste lainete levimiskiirus muutub tavaliselt ühtlaselt. Näiteks suureneb see [[vahevöö]]s sügavuse suurenedes, sest sügavamad vahevöö osad on [[tihedus|tihedamad]]. Lisaks ühtlasele muutumisele esineb Maa sisemuses ka teravamaid [[piirpindu]], kus seismiliste lainete kiirus muutub väga äkki ja palju. Sellised piirpinnad ongi Maa siseehituse erinevateks üksusteks jaotamise aluseks. Kõige üldisem on jaotus [[maakoor]]eks, [[vahevööks]] ja [[Maa tuum|tuumaks]].

[[Geotermiline energia|Geotermilist energiat]] jõuab ühe [[aasta]] jooksul Maa pinnale 10<sup>21</sup> [[Džaul|J]].

=== Maakoor ===
Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb [[mandriline maakoor|mandriliseks]] ja [[ookeaniline maakoor|ookeaniliseks maakooreks]].

Mandriline maakoor moodustab [[manner|mandreid]], koosneb [[settekivim|sette-]] ja [[moondekivim]]itest ja [[tardkivim]]ist ([[graniit|graniidist]]). Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, selle paksud on 25–70&nbsp;km, keskmine paksus umbes 40&nbsp;km. Mandrilise maakoore vanus on hinnanguliselt 4 miljardit aastat. Oluliselt paksem on maakoor mäestike ehk [[Orogeenne vöönd|orogeensete vööndite]] piires. Keskmisest õhem on mandriline maakoor mandriliste [[riftivöönd]]ite, [[kilp (geoloogia)|kilpide]] ja mandrite äärealade all. Reeglina koosneb kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist: [[lasuv kiht|lasuvast]] settelisest [[pealiskord|pealiskorrast]], [[lamav kiht|lamavast]] kristalsest aluskorrast ja selle all olevast [[gabro]]idse koostisega kivimikihist. Viimast nimetatakse vahel [[basaldikiht|basaldikihiks]], ehkki see on ebasobiv nimetus, sest [[vulkaaniline kiht|vulkaanilist kivimit]] [[basalt]]i sellises sügavuses ei ole. Setteline pealiskord võib ka puududa, nii on see näiteks kilpidel. Keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimitest (peamiselt [[gneiss]], [[migmatiit]] ja [[amfiboliit]]); nende vahele lõikuvad rohked [[plutoon]]id.

Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noorem (umbes 180 mln aastat) ja õhem (umbes 11&nbsp;km) ning uueneb pidevalt.

Maakoore alumiseks piirpinnaks on 20–70&nbsp;km sügavusel paiknev [[Mohorovičići eralduspind]] ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini.

=== Litosfäär ===
Maakoor moodustab koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahevöö ülaosaga [[litosfäär]]i, mis on oluline mõiste [[laamtektoonika]] seisukohalt. Litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk [[laam]]aks. Maa on ainus teadaolev [[taevakeha]], kus esineb [[laamtektoonika]]. Litosfäär hõlmab Maa välimise kihi 50–300 kilomeetri sügavuseni. Litosfääri alumiseks pinnaks on [[astenosfäär]]i ülemine pind.

=== Vahevöö ===
Vahevöö koosneb kuumast ja tihedast kivimimassist ning see ulatub kuni 2900&nbsp;km sügavuseni. 660&nbsp;km sügavuses toimub viimane oluline hüpe seismiliste lainete levikukiiruses enne vahevöö ja välistuuma piiri. Selle piirpinna järgi jagatakse vahevöö üla- ning alavahevööks. Vahevöö ehk mantli ülemist osa nimetatakse astenosfääriks, mis on poolvedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekkekoht. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10–200&nbsp;km sügavusele. Vahevöö ehk mantli alumine osa on tahke ja koosneb peamiselt ränist.

Mantli alumine osa ulatub 900–2900&nbsp;km sügavusele. Vahevöö alaosas on [[D"-kiht]], mis ulatub vahevöö ja tuuma piirilt 220–250&nbsp;km kõrgemale. See on kiht, kus seismiliste lainete levikukiirus sügavuse suurenedes ei muutu.

=== Maa tuum ===
{{vaata|Maa tuum}}
[[Maa tuum]] asub Maa keskmes. See on [[metall]]ilise koostisega. Tuuma siseosa ehk [[sisetuum]] on tahke, välisosa ehk [[välistuum]] aga vedel. Vedela metallilise välistuuma ainese [[pööriseline liikumine]] on Maa tugeva [[Maa magnetväli|magnetvälja]] põhjustaja.

==== Välistuum ====
Vahevöös on mitmeid väiksemaid piirpindu, kuid väga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses toimub alles 2900&nbsp;km sügavuses, [[Maa välistuum]]as. [[P-laine]]te levikukiirus aeglustub järsult, [[S-laine]]tele on see kiht läbimatu. Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa [[Magnetväli|magnetvälja]]. Välistuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 2900–5100&nbsp;km sügavusele.

==== Sisetuum ====
5200&nbsp;km sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 5100–6378&nbsp;km sügavusele.

===Koostis===
Levinumad Maad moodustavad [[Keemiline element|keemilised elemendid]] on:
*[[raud]] 34,6% ([[massiprotsent]])
*[[hapnik]] 29,5%
*[[räni]] 15,2%
*[[magneesium]] 12,7%
*[[nikkel]] 2,4%
*[[väävel]] 1,9%

Maa on [[gravitatsioon]]iliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (Fe, Ni) peamiselt Maa tuumas. Maakoor koosneb valdavalt kergematest elementidest:
*[[hapnik]] 46%
*[[räni]] 28%
*[[alumiinium]] 8%
*[[raud]] 5%
*[[kaltsium]] 4%
*[[naatrium]] 3%
*[[kaalium]] 3%
*[[magneesium]] 2%

Peamiselt neist kaheksast maakoort moodustavast elemendist koosnevad kõik enamlevinud [[mineraal]]id ja [[kivim]]id.

==Pinnavormid==
Maa pind on 71% ulatuses kaetud [[soolsus|soolase]] vedelas olekus [[vesi|veega]], mis moodustab [[maailmameri|maailmamere]] ja mille keskmine sügavus on 3,8&nbsp;km.

Maailmamerest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse [[manner|mandriteks]] ja [[saar]]teks. Kokku moodustavad need [[maismaa]]. Maismaa keskmine [[kõrgus merepinnast]] on 623 m.

== Kliima==
Keskmine [[temperatuur]] Maa pinnal on 15&nbsp;°C. Maapinna lähedal süstemaatilistel ilmavaatlustel registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58&nbsp;°C ja madalaim õhutemperatuur −89,6&nbsp;°C.

Keskmine [[õhurõhk]] on 101 325 [[Paskal|Pa]].

== Elu ==
Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb [[elu]] (kui mitte arvestada inimtegevust väljaspool Maad). Praeguse teadmiste põhjal võib öelda, et elu Maal sai alguse ajal, mil [[asteroid]]id intensiivselt Maad pommitasid. Asteroidide langemine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi ja pärast seda moodustus stabiilne maakoor. Tekkinud maakoor pidi jahtuma, et vesi Maal oleks [[vedelik|vedelas]] olekus. Vedela vee olemasolu Maa pinnal on meile tuntud elu jaoks hädavajalik tingimus. Teistelt Päikesesüsteemi planeetidelt pole siiani vedelas olekus vett leitud. 2015. aastal teatas NASA, et nad on leidnud tõendeid vedelas olekus vee leidmise kohta Marsilt.

Seni vanimad (ja vaieldavad) märgid elust on 3,5 miljardit aastat vanad ([[kivistis|kivistunud]] [[sinivetikad]]). Need leiti Lääne-[[Austraalia]] [[kivim]]itest<ref name="IT8u2" />. 3,9 miljardi aasta vanusest [[Gröönimaa]] [[settekivimid|settekivimist]] on leitud [[süsinik]]u [[isotoop]]ide omavahelise vahekorra anomaaliaid, mis viitavad bioloogilisele [[ainevahetus]]ele. Seega võis elu eksisteerida juba siis.

Elu teke on Maad palju mõjutanud. Eluvormide on toodetud [[hapnik]] on muutnud atmosfääri koostist. Algselt sisaldas see praegusest palju rohkem [[süsinikdioksiid]]i, kuid mitte hapnikku. [[Fotosüntees]]ivate [[organism]]ide elutegevuse käigus moodustus hapnikurikas atmosfäär, mis tegi võimalikuks [[aeroobne elu|aeroobse elu]]. Hapniku [[aatom]]eist moodustunud [[osoonikiht]] kaitses Maad Päikeselt lähtuva [[ultraviolettkiirgus]]e eest, mille tõttu sai elu teke võimalikuks ka väljaspool [[ookean]]e. [[Taimed]] on muutnud Maa [[albeedo]]t ja [[energiabilanss]]i.

Maal elab miljoneid [[liik (bioloogia)|liike]]<ref name="a8azs" />, sealhulgas [[inimene]].

== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="K5rwU">[http://hpiers.obspm.fr/eop-pc/models/constants.html Useful Constants], IERS.</ref>
<ref name="259mO">Nende arvude algallikas Aoki kasutab "keskmise päikeseaja sekundi" asemel terminit "UT1-sekund" (''seconds of UT1''). Vt Seidelmann, S.; Kinoshita, H.; Guinot, B.; Kaplan, G. H.; McCarthy, D. D.; Seidelmann, P. K. The new definition of universal time. – ''[[Astronomy and Astrophysics]]'', 1982, 105 (2). lk 359–361.</ref>
<ref name="aWHXi">[[Kenneth Seidelmann|P. Kenneth Seidelmann]]. ''Explanatory Supplement to the Astronomical Almanac'', Mill Valley, CA: University Science Books [[1992]], ISBN 0-935702-68-7, lk 48.</ref>
<ref name="7RbI7">[[Dennis McCarthy|Dennis D. McCarthy]], [[Christine Hackman]], [[Robert Nelson|Robert A.]]. The Physical Basis of the Leap Second. – ''[[The Astronomical Journal Nelson]]'', 2008, 136 (5), lk 1906–1908.</ref>
<ref name="qL1Ln">[http://tycho.usno.navy.mil/leapsec.html Leap seconds], Time Service Department, USNO.</ref>
<ref name="Fu7CG">http://maia.usno.navy.mil/ser7/ser7.dat</ref>
<ref name="2rNIg">[http://hpiers.obspm.fr/eop-pc/earthor/ut1lod/lod-1623.html EXCESS OF THE DURATION OF THE DAY TO 86400S AND ANGULAR VELOCITY OF THE EARTH'S ROTATION SINCE 1623 ], IERS</ref>
<ref name="CrPks">[https://web.archive.org/web/20070813203913/http://hpiers.obspm.fr/eop-pc/earthor/ut1lod/figure3.html Variations in the duration of the day]</ref>
<ref name="XEwV6">Zeilik, M.; Gregory, S. A. ''Introductory Astronomy & Astrophysics'' (4. trükk), Saunders College Publishing, [[1998]], ISBN 0-03-006228-4, lk 56.</ref>
<ref name="8WARe">Williams, David R. [http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/planetfact.html Planetary Fact Sheets], [[NASA]]. Vaata näivaid läbimõõte Päikese ja Kuu leheküljel.</ref>
<ref name="IT8u2">Noffke, N., Chrisitian, D., Wacey, D., and Hazen, R.M. A microbial ecosystem in an ancient sabkha of the 3.49 GA Pilbara, Western Australia, and comparison with mesoarchean, neoproterozoic and phanerozoic examples. 2012 GSA Annual Meeting & Exposition, 4–7 November, Charlotte, North Carolina, USA.</ref>
<ref name="a8azs">{{netiviide | URL = http://adsabs.harvard.edu/abs/1988Sci...241.1441M| Pealkiri = How many species are there on earth?| Autor = May, Robert M| Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Science, vol 241| Aeg = 1988| Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = inglise keeles}}</ref>
}}

== Vaata ka ==
*[[Geokronoloogiline skaala]]
*[[Maa väidetavad kuud]]

== Kirjandus ==
* [[Cesare Emilliani]]. ''Planet Earth. Cosmology, Geology, and the Evolution of Live and Environment'', Cambridge University Press 1992, [[ISBN 0-521-40949-7]] [http://books.google.com/books?id=QDU7AAAAIAAJ&printsec=frontcover&dq=cesare+emiliani&lr=&as_brr=3&ei=rPWzS5uLLI3oygSA1MisDA&cd=1#v=onepage&q=&f=false Google'i raamat]
*[[Arthur Holmes]], [[Donald Duff]]. ''Holmes Principles of Physical Geology'', 4. trükk, 2004. [http://books.google.com/books?id=E6vknq9SfIIC&printsec=frontcover&source=gbs_v2_summary_r&cad=0#v=onepage&q=&f=false Google'i raamat]

=== Maa vanus ===
*[[G. Brent Dalrymple]]. ''The Age of the Earth'', 1994. [http://books.google.com/books?id=a7S3zaLBrkgC&printsec=frontcover&dq=earth&lr=&as_drrb_is=q&as_minm_is=0&as_miny_is=&as_maxm_is=0&as_maxy_is=&as_brr=3&ei=0-uzS--MPKCSyQS32_HtCw&cd=2#v=onepage&q=&f=false Google'i raamat]

=== Maa teke ja ajalugu ===
*[[Minoru Ozima]]. ''The earth: its birth and growth'', 1981. [http://books.google.com/books?id=Bw84AAAAIAAJ&printsec=frontcover&dq=earth&lr=&as_drrb_is=q&as_minm_is=0&as_miny_is=&as_maxm_is=0&as_maxy_is=&as_brr=3&ei=0-uzS--MPKCSyQS32_HtCw&cd=6#v=onepage&q=&f=false Google'i raamat]
*[[Jonathan Irving Lunine]], [[Cynthia J. Lunine]]. ''Earth: evolution of a habitable world'', 1999. [http://books.google.com/books?id=sZgB52BCa0UC&printsec=frontcover&dq=earth&lr=&as_drrb_is=q&as_minm_is=0&as_miny_is=&as_maxm_is=0&as_maxy_is=&as_brr=3&ei=0-uzS--MPKCSyQS32_HtCw&cd=7#v=onepage&q=&f=false Google'i raamat]

=== Elu ===
*[[Peter Douglas Ward]], [[Donald Brownlee]]. ''Rare earth: why complex life is uncommon in the universe'', 2000. ‎[http://books.google.com/books?id=qz7YBLkabzAC&printsec=frontcover&dq=earth&lr=&as_drrb_is=q&as_minm_is=0&as_miny_is=&as_maxm_is=0&as_maxy_is=&as_brr=3&ei=0-uzS--MPKCSyQS32_HtCw&cd=1#v=onepage&q=&f=false Google'i raamat]
*[[James Lovelock]]. ''Gaia: a new look at life on earth‎'', 2000. [http://books.google.com/books?id=89GBVioWGUgC&printsec=frontcover&dq=earth&lr=&as_drrb_is=q&as_minm_is=0&as_miny_is=&as_maxm_is=0&as_maxy_is=&as_brr=3&ei=0-uzS--MPKCSyQS32_HtCw&cd=3#v=onepage&q=&f=false Google'i raamat]

=== Maa kaitse ===
*[[Albert Gore]]. ''Earth in the balance: ecology and the human spirit'', 2000. [http://books.google.com/books?id=QDbNhec98iEC&printsec=frontcover&dq=earth&lr=&as_drrb_is=q&as_minm_is=0&as_miny_is=&as_maxm_is=0&as_maxy_is=&as_brr=3&ei=0-uzS--MPKCSyQS32_HtCw&cd=10#v=onepage&q=&f=false Google'i raamat]

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
{{Vikisõnaraamatus|Maa}}
{{Vikisõnaraamatus|maakera}}
{{commons|Category:Earth|Maa}}
*[http://micro.magnet.fsu.edu/primer/java/scienceopticsu/powersof10/ Maa asukoht süsteemis]
*[http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=23481383 Elu Maal võis alata juba 4,4 miljardi aasta eest]. ''Forte'' 21. mai 2009
* Chris Baraniuk. [http://www.bbc.com/earth/story/20150814-what-is-at-the-centre-of-earth How we know what lies at Earth's core] [[BBC News Online|BBC]] <small>(inglise keeles, vaadatud 14.08.2015)</small>

{{viited|allikad=

}}
{{Planeedid}}

[[Kategooria:Maa| ]]
[[Kategooria:Maa| ]]
[[Kategooria:Geograafia]]
[[Kategooria:Geograafia]]

Redaktsioon: 7. juuni 2019, kell 10:21

Maa
Orbiidi omadused
Afeel 152 097 701 km
Periheel 147 098 074 km
Keskmine kaugus Päikesest 1,496×108 km
Orbiidi ekstsentrilisus 0,0167
Tiirlemisperiood 365,256 päeva
Orbitaalkiirus keskmine: 29,783 km/s
suurim: 30,287 km/s
väikseim: 29,291 km/s
Füüsikalised omadused
Diameeter 12 756,270 km (ekvatoriaalne)
12 713,500 km (polaarne)
12 745,591 km (keskmine)
Pindala 510 065 284,702 km2;
Ruumala 1,0832×1012 km3;
Mass 5.9736×1024 kg
Tihedus 5,515 g/cm³
Raskuskiirendus ekvaatoril 9,780 m/s²
Paokiirus Esimene kosmiline kiirus: 7,9 km/s
Teine kosmiline kiirus: 11,186 km/s
Pöörlemisperiood 23 h 56 min 4 s
Pöörlemiskiirus ekvaatoril 465,11 m/s
Telje nurk 23,439°
Pinnatemperatuur 15° C
Kaaslasi 1 (Kuu)
Albeedo 0,367
 See artikkel räägib planeedist; teiste tähenduste kohta vaata Maa (täpsustus)

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades aeroobsete organismide ning osoonikihi kiiret teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu Maal. Tänu Maa geofüüsilistele omadustele ning selle geoloogilisele ajaloole ja orbiidile on elu sellel planeedil ka säilinud. Arvatakse, et elu planeedil Maa kestab veel vähemalt 500 miljonit aastat. Maa on inimese ainsaks koduks. Peale Maa on inimene käinud ainult Maa kaaslase Kuu pinnal. Inimese valmistatud kosmoseaparaadid on uurinud kõiki Päikesesüsteemi planeete ning mõned neist on praeguseks jõudnud planeetidest kaugemale, kandes endaga teistele võimalikele mõistusega olenditele mõeldud sõnumeid inimtsivilisatsiooni kohta.

Maa välispind (maakoor) jaguneb mitmeks laamaks, mis on miljonite aastate jooksul pidevas liikumises olnud. Umbes 71% Maa pinnast on kaetud soolase veega ookeanidega, ülejäänud osa koosneb kontinentidest ja saartest, mille hüdrosfääri moodustavad järved ja jõed. Elu säilimiseks vajalikku vedelas olekus vett ei leidu teadaolevalt ühelgi teisel planeedil. Maa poolused on suuremalt jaolt kaetud jääga.

Maa ja teised kosmose objektid mõjutavad üksteist vastastikku, eriti Päike ja Kuu. Maa saab Päikeselt ühe ööpäeva jooksul energiat 1,49×1022 J. Maa ainuke looduslik kaaslane on Kuu, mis asub Maast keskmiselt 3,844×105 km kaugusel. Kuu põhjustab ookeanides loodeid. Lisaks on inimesed alates 20. sajandi keskpaigast saatnud Maa orbiidile palju tehiskaaslasi.

Nimi

Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste elupaigana nimetatakse teda maailmaks.

Teke ja vanus

 Pikemalt artiklis Maa teke
 Pikemalt artiklis Maa vanus

Maa vanus on erinevate hinnangute kohaselt 4,45±0,05 miljardit aastat[viide?]. Keemiliste mudelite põhjal, mis põhinevad kõige pikemate poolestusaegadega radioaktiivsete isotoopide praegusel levikul Maal ning meteoriitidelt ja Kuult pärineva diferentseerimata materjali analüüsil, arvatakse Maa tekkinud olevat umbes 4,65 miljardit aastat tagasi[viide?]. Maa täpset vanust on keeruline kindlaks teha, sest Maal ei leidu tollest ajast pärinevaid kivimeid. Maakoor oli esimese miljardi aasta jooksul vedel või plastiline.

Maa moodustus koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast.

Mõõtmed ja kuju

 Pikemalt artiklis Maa kuju

Maa on Päikesesüsteemi suuruselt viies planeet, Päikesesüsteemi Maa-tüüpi planeetide seas on Maa suurim.

Kõige täpsemalt kirjeldab Maa kuju geoid, kuid see teeks arvutused liiga keeruliseks. Geoidi asemel kasutatakse tavaliselt pöördellipsoidi (lapikusega 1:298,252 747 25). Maa kuju näitlikustamiseks on teda võrreldud muuhulgas sidruni, tomati, õuna ja kartuliga.

Maa ümbermõõt on piki ekvaatorit 40 075,004 km (ekvatoriaalne ümbermõõt), üle pooluste piki meridiaane 39 940,638 km (polaarne ümbermõõt). Nende kahe ümbermõõdu vahe on 134,366 km.[viide?] Keskmine ümbermõõt on 40 041,455 km. Maaellipsoidi lapikus on 1:298,252 747 25.

Maa diameeter on ekvaatoritasandil 12 756,270 (ekvatoriaalne diameeter), poolusi läbival sirgel 12 713,500 km (polaarne diameeter). Nende diameetrite vahe on 42,77 km.

Maa kogupindala on 510 065 284,702 km2.

Maa ruumala on 1 083 230 000 000 km3.

Maa ekvatoriaalraadius on 6378,135 km. Maa polaarraadius on 6356,750 km. Maa ruumalaga kera raadius oleks 6371,005 076 123 km[viide?]. Seda nimetatakse Maa keskmiseks raadiuseks. Mõnedel andmetel on Maa keskmine raadius ka 6372,795 km[viide?].

Mass ja tihedus

Maa ligikaudne mass on 5,9742×1024 kg ehk 5,9742×1021 tonni. Ta on Päikesesüsteemi Maa-tüüpi planeetide seas suurima massiga.

Maa on Kuust 81,303 korda raskem, kuid Päikesest umbes 332 900 korda kergem.

Keskmine tihedus on 5,5 g/cm³. Seega on Maa keskmine tihedus vee tihedusest 5,5 korda suurem. Maa on Päikesesüsteemi Maa-tüüpi planeetide seas kõige suurema tihedusega[viide?].

Liikumine

Galaktika liikumine

Galaktika tervikuna liigub Lõvi tähtkuju suunas kiirusega umbes 600 km/s.

Päikesesüsteemi liikumine

Maa liigub koos ülejäänud Päikesesüsteemiga kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h Herkulese tähtkuju suunas.

Tiirlemine

 Pikemalt artiklis Maa tiirlemine
Maa orbiit ümber Päikese

Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Orbiidi ekstsentrilisus on 0,0167. Tiirlemisperiood (nn täheaasta) on 365 ööpäeva, 6 tundi, 9 minutit ja 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s).

Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osasüsteemi, mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635 km kaugusel.

Orbiidi pikem pooltelg on 149 597 887 km.

Kuult ja kosmoselaevadelt saab vaadelda Maa faase, mis sarnanevad Kuu faasidega.

Pöörlemine

 Pikemalt artiklis Maa pöörlemine
Maa pöörlemistelje kalle ning selle vahekord pöörlemistelje ja orbiidi tasandi suhtes

Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Maa pöörlemistelg on Maa orbiidi tasandi ehk ekliptika tasandi normaali suhtes 23,4° kaldu (pöörlemistelje kalle). Kaldenurga tõttu vahelduvad Maal aastaajad.

Maa pöörlemisperiood kinnistähtede suhtes, mida Rahvusvaheline Maa Pöörlemise ning Tugisüsteemide Teenistus nimetab Maa täheööpäevaks, on 86164,098903691 keskmise päikeseaja sekundit ehk UT1-sekundit ehk 23h 56m 4,098903691s.[1][2] Selle aja jooksul teeb Maa täispöörde ümbritseva galaktilise tausta (tähesüsteemi) suhtes. Täheööpäeva pikkus kõigub, peamiselt seetõttu, et aine (näiteks lumikate) paigutub Maa pinnal ümber. Peamiselt loodete mõjul pikeneb täheööpäev ühe sajandiga 0,0016 s.

Maa pöörlemisperiood keskmise kevadpunkti pretsessiooni suhtes (sideeriline ööpäev) on 1982. aasta andmetel 86164,09053083288 keskmise päikeseaja sekundit (23h 56m 4,09053083288s).[1] Sideeriline ööpäev on seega täheööpäevast umbes 8,4 ms võrra lühem.[3]

Maa pöörlemisperiood Päikese suhtes (Maa keskmine päikeseööpäev) on 86 400 keskmise päikeseaja sekundit (86400,0025 SI sekundit).[4] Et Maa päikeseööpäev on tänapäeval loodetekiirenduse tõttu pisut pikem kui 19. sajandil, siis iga ööpäev on 0...2 SI millisekundi võrra pikem kui 86 400 s.[5][6] Keskmise ööpäeva pikkus IERS-i andmete järgi on saadaval aastate 1623–2005[7] ja aastate 1962–2005[8] kohta.

Taevakehade (välja arvatud meteoorid atmosfääris) ja Maa-lähedasel orbiidil tiirlevad Maa tehiskaaslased) põhiline näiv liikumine Maa taevas toimub lääne suunas kiirusega 15°/h = 15'/min. Taevaekvaatori lähedal paiknevate taevakehade puhul vastab see ühele Päikese või Kuu näivale läbimõõdule kahe minuti kohta (Maalt paistavad Päike ja Kuu läbimõõdult ligikaudu võrdsetena).[9][10]

Siseehitus

 Pikemalt artiklis Maa siseehitus

Maa on geoloogiliselt elav planeet, mille selgeks tõendiks on väga väike impaktstruktuuride arv võrreldes näiteks geoloogiliselt surnud Kuuga. Kuu on meteoriidikraatreid tihedalt täis, ehkki oma väiksema massi tõttu ei suuda see nii palju taevakehi ligi tõmmata kui Maa. Maa impaktstruktuurid on erosiooni tõttu minema uhutud, mattunud setete alla või tektooniliste protsesside käigus hävinud.

Teadmised Maa siseehituse kohta on hangitud peamiselt seismiliste lainete levikupildi alusel. Seismiliste lainete levikukiirus ja suund muutuvad siis, kui lainete levimiskeskkonna omadused muutuvad. Muutuvaks omaduseks võib olla (mineraloogiline ja kivimiline) koostis, mineraalide kristallstruktuur või mõlemad korraga. Seismiliste lainete levimiskiirus muutub tavaliselt ühtlaselt. Näiteks suureneb see vahevöös sügavuse suurenedes, sest sügavamad vahevöö osad on tihedamad. Lisaks ühtlasele muutumisele esineb Maa sisemuses ka teravamaid piirpindu, kus seismiliste lainete kiirus muutub väga äkki ja palju. Sellised piirpinnad ongi Maa siseehituse erinevateks üksusteks jaotamise aluseks. Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks.

Geotermilist energiat jõuab ühe aasta jooksul Maa pinnale 1021 J.

Maakoor

Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks.

Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist (graniidist). Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, selle paksud on 25–70 km, keskmine paksus umbes 40 km. Mandrilise maakoore vanus on hinnanguliselt 4 miljardit aastat. Oluliselt paksem on maakoor mäestike ehk orogeensete vööndite piires. Keskmisest õhem on mandriline maakoor mandriliste riftivööndite, kilpide ja mandrite äärealade all. Reeglina koosneb kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist: lasuvast settelisest pealiskorrast, lamavast kristalsest aluskorrast ja selle all olevast gabroidse koostisega kivimikihist. Viimast nimetatakse vahel basaldikihiks, ehkki see on ebasobiv nimetus, sest vulkaanilist kivimit basalti sellises sügavuses ei ole. Setteline pealiskord võib ka puududa, nii on see näiteks kilpidel. Keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimitest (peamiselt gneiss, migmatiit ja amfiboliit); nende vahele lõikuvad rohked plutoonid.

Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noorem (umbes 180 mln aastat) ja õhem (umbes 11 km) ning uueneb pidevalt.

Maakoore alumiseks piirpinnaks on 20–70 km sügavusel paiknev Mohorovičići eralduspind ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini.

Litosfäär

Maakoor moodustab koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahevöö ülaosaga litosfääri, mis on oluline mõiste laamtektoonika seisukohalt. Litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks. Maa on ainus teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika. Litosfäär hõlmab Maa välimise kihi 50–300 kilomeetri sügavuseni. Litosfääri alumiseks pinnaks on astenosfääri ülemine pind.

Vahevöö

Vahevöö koosneb kuumast ja tihedast kivimimassist ning see ulatub kuni 2900 km sügavuseni. 660 km sügavuses toimub viimane oluline hüpe seismiliste lainete levikukiiruses enne vahevöö ja välistuuma piiri. Selle piirpinna järgi jagatakse vahevöö üla- ning alavahevööks. Vahevöö ehk mantli ülemist osa nimetatakse astenosfääriks, mis on poolvedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekkekoht. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10–200 km sügavusele. Vahevöö ehk mantli alumine osa on tahke ja koosneb peamiselt ränist.

Mantli alumine osa ulatub 900–2900 km sügavusele. Vahevöö alaosas on D"-kiht, mis ulatub vahevöö ja tuuma piirilt 220–250 km kõrgemale. See on kiht, kus seismiliste lainete levikukiirus sügavuse suurenedes ei muutu.

Maa tuum

 Pikemalt artiklis Maa tuum

Maa tuum asub Maa keskmes. See on metallilise koostisega. Tuuma siseosa ehk sisetuum on tahke, välisosa ehk välistuum aga vedel. Vedela metallilise välistuuma ainese pööriseline liikumine on Maa tugeva magnetvälja põhjustaja.

Välistuum

Vahevöös on mitmeid väiksemaid piirpindu, kuid väga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses toimub alles 2900 km sügavuses, Maa välistuumas. P-lainete levikukiirus aeglustub järsult, S-lainetele on see kiht läbimatu. Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. Välistuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 2900–5100 km sügavusele.

Sisetuum

5200 km sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 5100–6378 km sügavusele.

Koostis

Levinumad Maad moodustavad keemilised elemendid on:

Maa on gravitatsiooniliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (Fe, Ni) peamiselt Maa tuumas. Maakoor koosneb valdavalt kergematest elementidest:

Peamiselt neist kaheksast maakoort moodustavast elemendist koosnevad kõik enamlevinud mineraalid ja kivimid.

Pinnavormid

Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedelas olekus veega, mis moodustab maailmamere ja mille keskmine sügavus on 3,8 km.

Maailmamerest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks. Kokku moodustavad need maismaa. Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 m.

Kliima

Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15 °C. Maapinna lähedal süstemaatilistel ilmavaatlustel registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58 °C ja madalaim õhutemperatuur −89,6 °C.

Keskmine õhurõhk on 101 325 Pa.

Elu

Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb elu (kui mitte arvestada inimtegevust väljaspool Maad). Praeguse teadmiste põhjal võib öelda, et elu Maal sai alguse ajal, mil asteroidid intensiivselt Maad pommitasid. Asteroidide langemine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi ja pärast seda moodustus stabiilne maakoor. Tekkinud maakoor pidi jahtuma, et vesi Maal oleks vedelas olekus. Vedela vee olemasolu Maa pinnal on meile tuntud elu jaoks hädavajalik tingimus. Teistelt Päikesesüsteemi planeetidelt pole siiani vedelas olekus vett leitud. 2015. aastal teatas NASA, et nad on leidnud tõendeid vedelas olekus vee leidmise kohta Marsilt.

Seni vanimad (ja vaieldavad) märgid elust on 3,5 miljardit aastat vanad (kivistunud sinivetikad). Need leiti Lääne-Austraalia kivimitest[11]. 3,9 miljardi aasta vanusest Gröönimaa settekivimist on leitud süsiniku isotoopide omavahelise vahekorra anomaaliaid, mis viitavad bioloogilisele ainevahetusele. Seega võis elu eksisteerida juba siis.

Elu teke on Maad palju mõjutanud. Eluvormide on toodetud hapnik on muutnud atmosfääri koostist. Algselt sisaldas see praegusest palju rohkem süsinikdioksiidi, kuid mitte hapnikku. Fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus moodustus hapnikurikas atmosfäär, mis tegi võimalikuks aeroobse elu. Hapniku aatomeist moodustunud osoonikiht kaitses Maad Päikeselt lähtuva ultraviolettkiirguse eest, mille tõttu sai elu teke võimalikuks ka väljaspool ookeane. Taimed on muutnud Maa albeedot ja energiabilanssi.

Maal elab miljoneid liike[12], sealhulgas inimene.

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 Useful Constants, IERS.
  2. ↑ Nende arvude algallikas Aoki kasutab "keskmise päikeseaja sekundi" asemel terminit "UT1-sekund" (seconds of UT1). Vt Seidelmann, S.; Kinoshita, H.; Guinot, B.; Kaplan, G. H.; McCarthy, D. D.; Seidelmann, P. K. The new definition of universal time. – Astronomy and Astrophysics, 1982, 105 (2). lk 359–361.
  3. ↑ P. Kenneth Seidelmann. Explanatory Supplement to the Astronomical Almanac, Mill Valley, CA: University Science Books 1992, ISBN 0-935702-68-7, lk 48.
  4. ↑ Dennis D. McCarthy, Christine Hackman, Robert A.. The Physical Basis of the Leap Second. – The Astronomical Journal Nelson, 2008, 136 (5), lk 1906–1908.
  5. ↑ Leap seconds, Time Service Department, USNO.
  6. ↑ http://maia.usno.navy.mil/ser7/ser7.dat
  7. ↑ EXCESS OF THE DURATION OF THE DAY TO 86400S AND ANGULAR VELOCITY OF THE EARTH'S ROTATION SINCE 1623 , IERS
  8. ↑ Variations in the duration of the day
  9. ↑ Zeilik, M.; Gregory, S. A. Introductory Astronomy & Astrophysics (4. trükk), Saunders College Publishing, 1998, ISBN 0-03-006228-4, lk 56.
  10. ↑ Williams, David R. Planetary Fact Sheets, NASA. Vaata näivaid läbimõõte Päikese ja Kuu leheküljel.
  11. ↑ Noffke, N., Chrisitian, D., Wacey, D., and Hazen, R.M. A microbial ecosystem in an ancient sabkha of the 3.49 GA Pilbara, Western Australia, and comparison with mesoarchean, neoproterozoic and phanerozoic examples. 2012 GSA Annual Meeting & Exposition, 4–7 November, Charlotte, North Carolina, USA.
  12. ↑ May, Robert M (1988). "How many species are there on earth?". Science, vol 241 (inglise keeles).{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

Vaata ka

Kirjandus

Maa vanus

Maa teke ja ajalugu

Elu

Maa kaitse

Välislingid

Planeedid
Merkuur · Veenus · Maa · Marss · Jupiter · Saturn · Uraan · Neptuun
Kääbusplaneedid
Ceres · Pluuto · Eris · Haumea · Makemake
Muud
Vaata ka
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Maa&oldid=5346895"