Võru keel: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Tal -> Sellel
P pisitoimetamine
15. rida: 15. rida:
|kood 3= vro}}
|kood 3= vro}}


[[File:South Estonian today.PNG|thumb|Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega.]]
[[Pilt:South Estonian today.PNG|pisi|Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega]]
[[File:Võro valdo kaupa.jpg|thumb|Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel.]]
[[Pilt:Võro valdo kaupa.jpg|pisi|Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel]]
[[File:Speakers-of-South-Estonian-2012.png|thumb|2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad.]]
[[Pilt:Speakers-of-South-Estonian-2012.png|pisi|2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad]]


'''Võru keel''' (võru keeles ''võro kiil'') on ühe käsitluse järgi [[Eesti]] põline piirkondlik keel ehk [[regionaalkeel]], mis kuulub [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keelte]] hulka<ref name="qbN6m" />; teiste käsitluste järgi on [[võrokesed|võrokeste]] keel [[lõunaeesti keel]]e või [[eesti keel]]e [[lõunaeesti murderühm]]a '''võru murre'''.<ref name="pFLhL" />
'''Võru keel''' (võru keeles ''võro kiil'') on ühe käsitluse järgi [[Eesti]] põline piirkondlik keel ehk [[regionaalkeel]], mis kuulub [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keelte]] hulka<ref name="qbN6m" />; teiste käsitluste järgi on [[võrokesed|võrokeste]] keel lõunaeesti keele või [[eesti keel]]e [[lõunaeesti murderühm]]a '''võru murre'''.<ref name="pFLhL" />


Lõunaeesti keele tänapäevastest variantidest peetaksegi omaette keeleks enamasti vaid võru keelt, mis on eesti kirjakeelest kaugeim ja eraldi keelena tunnustatud ka [[Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon|Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni]] (ISO) poolt (keelekood ''vro'').<ref name="ldIQS" /> Kuna [[setu keel]]t peetakse lingvistiliselt enamasti võru keele variandiks, siis on nende kohta vahel kasutatud ka liitnimetust ''võru-setu keel''.
Lõunaeesti keele tänapäevastest variantidest peetaksegi omaette keeleks enamasti vaid võru keelt, mis on eesti kirjakeelest kaugeim ja eraldi keelena tunnustatud ka [[Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon|Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni]] (ISO) poolt (keelekood ''vro'').<ref name="ldIQS" /> Kuna [[setu keel]]t peetakse lingvistiliselt enamasti võru keele variandiks, siis on nende kohta vahel kasutatud ka liitnimetust ''võru-setu keel''.


Võru keel on [[lõunaeesti keeled|lõunaeesti keeltest]] (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Sellel on 74 499<ref name="N6m7G" /> kõnelejat põhiliselt [[Kagu-Eesti]]s, ajaloolise [[Võrumaa]] alal, mis hõlmab praegust [[Võru maakond|Võru]] ja [[Põlva maakond|Põlva]], osalt ka [[Tartu maakond|Tartu]] ja [[Valga maakond]]a ([[Karula kihelkond|Karula]], [[Hargla kihelkond|Hargla]], [[Urvaste kihelkond|Urvaste]], [[Rõuge kihelkond|Rõuge]], [[Kanepi kihelkond|Kanepi]], [[Põlva kihelkond|Põlva]], [[Räpina kihelkond|Räpina]] ja [[Vastseliina kihelkond]]). Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka [[Tartu]]s, [[Tallinn]]as ja mujal Eestis.
Võru keel on [[lõunaeesti keeled|lõunaeesti keeltest]] (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Sellel on 74 499<ref name="N6m7G" /> kõnelejat põhiliselt [[Kagu-Eesti]]s, ajaloolise [[Võrumaa]] alal, mis hõlmab praegust [[Võru maakond|Võru]] ja [[Põlva maakond|Põlva]], osalt ka [[Tartu maakond|Tartu]] ja [[Valga maakond]]a ([[Karula kihelkond|Karula]], [[Hargla kihelkond|Hargla]], [[Urvaste kihelkond|Urvaste]], [[Rõuge kihelkond|Rõuge]], [[Kanepi kihelkond|Kanepi]], [[Põlva kihelkond|Põlva]], [[Räpina kihelkond|Räpina]] ja [[Vastseliina kihelkond]]). Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka [[Tartu]]s, [[Tallinn]]as ja mujal Eestis.


==Ajalugu==
==Ajalugu==
[[Pilt:Wastne Võro keeli A B D raamat.jpg|thumb|left|1885. aasta võrukeelne aabits "Wastne Wõro keeli ABD raamat", autor [[Johann Hurt|Johann Hurt]].]]
[[Pilt:Wastne Võro keeli A B D raamat.jpg|pisi|vasakul|1885. aasta võrukeelne aabits "Wastne Wõro keeli ABD raamat", autor [[Johann Hurt]]]]


Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud [[lõunaeesti hõimukeel]]e järeltulija. Teised tänapäevased lõunaeesti keeled või murded on [[mulgi keel|mulgi]], [[tartu keel|tartu]] ja [[setu keel|setu]]. Viimane on küll võru keelega väga sarnane, kuid kuna [[setud]]el on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Eesti [[dialektoloogia]] traditsioonilise seisukoha järgi on setu keel [[murrak]] või murrakurühm, teised lõunaeesti keeled aga eesti keele lõunaeesti murderühma [[murre|murded]].
Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud [[lõunaeesti hõimukeel]]e järeltulija. Teised tänapäevased lõunaeesti keeled või murded on [[mulgi keel|mulgi]], [[tartu keel|tartu]] ja setu. Viimane on küll võru keelega väga sarnane, kuid kuna [[setud]]el on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Eesti [[dialektoloogia]] traditsioonilise seisukoha järgi on setu keel [[murrak]] või murrakurühm, teised lõunaeesti keeled aga eesti keele lõunaeesti murderühma [[murre|murded]].


[[Tartlased|Tartlastega]] ühendas [[võrukesed|võrukesi]] mitusada aastat ühine [[lõunaeesti kirjakeel]], mille üks vanemaid ja tähtsamaid kirjalikke mälestusmärke on [[1686]]. aastal ilmunud "''[[Wastne Testament]]''".
[[Tartlased|Tartlastega]] ühendas [[võrukesed|võrukesi]] mitusada aastat ühine [[lõunaeesti kirjakeel]], mille üks vanemaid ja tähtsamaid kirjalikke mälestusmärke on [[1686]]. aastal ilmunud "''[[Wastne Testament]]''".


Aastast [[1885]] pärineb esimene põhjalik võrukeelne [[aabits]], [[Johann Hurt|Johann Hurda]] ''[[Wastne Wõro keeli ABD raamat]]''. Varemalt oli välja antud ka ''Eesti laste sõber'' (1873) ja ''Laste edimäne luggemise ramat''.<ref name="3uAs6" /> Seni viimaseks võrukeelseks aabitsaks on 1995. aastal välja antud ''[[ABC kiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ]]'' (kordustrükk 1999).
Aastast [[1885]] pärineb esimene põhjalik võrukeelne [[aabits]], [[Johann Hurt|Johann Hurda]] ''[[Wastne Wõro keeli ABD raamat]]''. Varemalt oli välja antud ka ''Eesti laste sõber'' (1873) ja ''Laste edimäne luggemise ramat''.<ref name="3uAs6" /> Seni viimaseks võrukeelseks aabitsaks on 1995. aastal välja antud ''[[ABC kiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ]]'' (kordustrükk 1999).


[[19. sajand|19.]] ja [[20. sajand]]il hakati kirjutama juba teadlikult võru keeles. [[1990. aastad|1990. aastatest]] on tarvitusel [[võru kirjakeel]].
[[19. sajand|19.]] ja [[20. sajand]]il hakati kirjutama juba teadlikult võru keeles. [[1990. aastad|1990. aastatest]] on tarvitusel [[võru kirjakeel]].


Võru ja setu keel on teistest lõunaeesti keeltest vanapärasemad ja [[põhjaeesti keel]]est vähem mõjutatud. Varem on neid räägitud ka kaugemal idas ja lõunas, praegustel [[Läti]] ja [[Venemaa]] aladel.
Võru ja setu keel on teistest lõunaeesti keeltest vanapärasemad ja [[põhjaeesti keel]]est vähem mõjutatud. Varem on neid räägitud ka kaugemal idas ja lõunas, praegustel [[Läti]] ja [[Venemaa]] aladel.


==Praegune olukord==
==Praegune olukord==
[[Pilt:voromkaart.jpg|thumb|Võru keeleala – Võrumaa oma ajaloolistes piirides Tartu- ja Setumaa ning Venemaa ja Läti vahel]]
[[Pilt:voromkaart.jpg|pisi|Võru keeleala – Võrumaa oma ajaloolistes piirides Tartu- ja Setumaa ning Venemaa ja Läti vahel]]
[[Pilt:Abckiraoppus.jpg|thumb|1998. aasta võrukeelne aabits "ABC kiräoppus", autorid Jüvä Sullõv, [[Kauksi Ülle]] jt]]
[[Pilt:Abckiraoppus.jpg|pisi|1998. aasta võrukeelne aabits "ABC kiräoppus", autorid Jüvä Sullõv, [[Kauksi Ülle]] jt]]


[[1995|1995.]] aastast töötab Võru linnas riiklik teadus- ja arendusasutus [[Võru Instituut]], mis tegeleb võru keele ja kultuuri uurimise ja arendamisega, ning korraldab selle õpetamist.
[[1995]]. aastast töötab Võru linnas riiklik teadus- ja arendusasutus [[Võru Instituut]], mis tegeleb võru keele ja kultuuri uurimise ja arendamisega, ning korraldab selle õpetamist.


Võru keelt õpetatakse praegu korra nädalas 26 koolis, kuid ühtegi läbinisti võru [[õppekeel]]ega või võru-eesti kakskeelset kooli ega klassi Eestis ei ole. Siiani pole ka ühtki võrukeelset lasteaeda ega lasteaiarühma. Kõrgkooli tasemel saab võru keelt õppida [[Tartu Ülikool]]is.
Võru keelt õpetatakse praegu korra nädalas 26 koolis, kuid ühtegi läbinisti võru [[õppekeel]]ega või võru-eesti kakskeelset kooli ega klassi Eestis ei ole. Siiani pole ka ühtki võrukeelset lasteaeda ega lasteaiarühma. Kõrgkooli tasemel saab võru keelt õppida [[Tartu Ülikool]]is.


Ainus läbinisti võrukeelne ajaleht [[Uma Leht]] ilmub kaks korda kuus. Samuti annab kaks korda kuus [[Vikerraadio]] eetrisse võrukeelse uudistesaate.
Ainus läbinisti võrukeelne ajaleht [[Uma Leht]] ilmub kaks korda kuus. Samuti annab kaks korda kuus [[Vikerraadio]] eetrisse võrukeelse uudistesaate.


Võru keele ametliku tunnustamise protsess pole praeguseks lõpule jõudnud. Aastal [[2004]]. loodi küll selleks valitsuskomisjon, kuid see pole siiani võru keele õigusliku määratlemise küsimust lahendanud.
Võru keele ametliku tunnustamise protsess pole praeguseks lõpule jõudnud. Aastal [[2004]]. loodi küll selleks valitsuskomisjon, kuid see pole siiani võru keele õigusliku määratlemise küsimust lahendanud.


Võru keele staatuse üle on eesti meedias ajuti peetud emotsionaalseid diskussioone. Kuigi võru keele kaitseks on algatatud mitmeid projekte ja asutatud [[Võru Instituut]], on võru keel jätkuvalt eesti keele poolt tõsiselt ohustatud. Aastal [[1998]] korraldatud [[arvamusküsitlus]]e andmetel kõneleb võru keelt küll rohkemal või vähemal määral 90%, sealhulgas pidevalt 45% võru keeleala elanikest, kuid väga vähe on lapsi, kellele võru keel on [[esimene keel]] ja selliseid lapsevanemaid, kes oma lastega pidevalt võru keelt räägivad.
Võru keele staatuse üle on eesti meedias ajuti peetud emotsionaalseid diskussioone. Kuigi võru keele kaitseks on algatatud mitmeid projekte ja asutatud Võru Instituut, on võru keel jätkuvalt eesti keele poolt tõsiselt ohustatud. Aastal [[1998]] korraldatud [[arvamusküsitlus]]e andmetel kõneleb võru keelt küll rohkemal või vähemal määral 90%, sealhulgas pidevalt 45% võru keeleala elanikest, kuid väga vähe on lapsi, kellele võru keel on [[esimene keel]] ja selliseid lapsevanemaid, kes oma lastega pidevalt võru keelt räägivad.


Tänapäeval on võru keel tuntud peamiselt [[kirjandus]]e, [[teater|teatri]], [[folkmuusika|folk-]] ja [[popmuusika]] keelena. Aastal [[2004]] esindas Eestit [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[İstanbul]]is ansambel [[Neiokõsõ]] võrukeelse lauluga "Tii" ('Tee').
Tänapäeval on võru keel tuntud peamiselt [[kirjandus]]e, [[teater|teatri]], [[folkmuusika|folk-]] ja [[popmuusika]] keelena. Aastal 2004 esindas Eestit [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[İstanbul]]is ansambel [[Neiokõsõ]] võrukeelse lauluga "Tii" ('Tee').


Kokku on pandud võru [[keelekorpus]]<ref name="2cGRM" /> ja arendamisel on võro keele [[masintõlge]]<ref name="qnEKi" />.
Kokku on pandud võru [[keelekorpus]]<ref name="2cGRM" /> ja arendamisel on võro keele [[masintõlge]]<ref name="qnEKi" />.
== Grammatika ==
== Grammatika ==



=== Arvsõnad ===
=== Arvsõnad ===
111. rida: 110. rida:


==Vaata ka==
==Vaata ka==
*[[võru kirjaviis]]
*[[võru kirjaviis]]
*[[võru kirjakeel]]
*[[Võru-eesti sõnaraamat]]
*[[Võru-eesti sõnaraamat]]
*[[lõunaeesti keel]]
*[[lõunaeesti kirjakeel]]
*[[setu keel]]
*[[tartu keel]]
*[[mulgi keel]]
*[[murre]]
*[[võru kirjandus]]
*[[võru kirjandus]]


139. rida: 131. rida:
*Hella Keem, [[Inge Käsi]]. ''Võru murde tekstid.'' Tallinn, Eesti Keele Instituut 2002 (Eesti murded VI)
*Hella Keem, [[Inge Käsi]]. ''Võru murde tekstid.'' Tallinn, Eesti Keele Instituut 2002 (Eesti murded VI)
*''Kuiss vanal Võromaal eleti.'' Toimetanud Helju Kaal, Mari Must, Eevi Ross. Tallinn, Emakeele Selts 2005 (Valimik korrespodentide murdetekste VI)
*''Kuiss vanal Võromaal eleti.'' Toimetanud Helju Kaal, Mari Must, Eevi Ross. Tallinn, Emakeele Selts 2005 (Valimik korrespodentide murdetekste VI)
* [[Aune Valk]] (2000): Võrokeste identiteedist. Kadri Koreinik, Jan Rahman (toim.) A kiilt rahvas kynõlõs.. Võrokeste keelest, kommetest, identiteedist (lk. 39–56). Võro Instituut'. Võro
* [[Aune Valk]] (2000): Võrokeste identiteedist. Kadri Koreinik, Jan Rahman (toim.) A kiilt rahvas kynõlõs.. Võrokeste keelest, kommetest, identiteedist (lk 39–56). Võro Instituut'. Võro


==Välislingid==
==Välislingid==
155. rida: 147. rida:
;Meedias
;Meedias
*[http://uudised.err.ee/index.php?06174830 "Võrulased ja setud taotlevad keeleseadusesse muudatust"] ERR uudised, 22. august 2009
*[http://uudised.err.ee/index.php?06174830 "Võrulased ja setud taotlevad keeleseadusesse muudatust"] ERR uudised, 22. august 2009
*[[Sulev Iva]], [[Helen Plado]]: [http://novaator.err.ee/v/yhiskond/467724cf-3ed8-4a24-9a87-da2a27da1ab4/kas-voro-kiil-vai-voro-murroq-vai-hoobis-lounoeesti-kiil "Kas võro kiil vai Võro murrõq? Vai hoobis lõunõeesti kiil?"] ERR Novaator, 10. november 2016
*Sulev Iva, [[Helen Plado]]: [http://novaator.err.ee/v/yhiskond/467724cf-3ed8-4a24-9a87-da2a27da1ab4/kas-voro-kiil-vai-voro-murroq-vai-hoobis-lounoeesti-kiil "Kas võro kiil vai Võro murrõq? Vai hoobis lõunõeesti kiil?"] ERR Novaator, 10. november 2016


{{Uurali keeled}}
{{Uurali keeled}}


[[Kategooria:Võru keel| ]]
[[Kategooria:Võru keel| ]]
[[kategooria:Võrukesed]]
[[Kategooria:Võrukesed]]

Redaktsioon: 7. juuni 2019, kell 09:53

võru keel (võro kiil, maakiil)
Kõneldakse  Eesti
Piirkonnad Põhja-Euroopa
Kokku kõnelejaid 74 499 (31.12.2011)[1]
Keelesugulus

uurali keeled
 soomeugri keeled
  soome-saami keeled
   läänemeresoome keeled
    lõunaeesti

    võru keel
Ametlik staatus
Ametlik keel ametliku staatuseta
Keelekoodid
ISO 639-3 vro
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega
Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel
2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad

Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka[2]; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma võru murre.[3]

Lõunaeesti keele tänapäevastest variantidest peetaksegi omaette keeleks enamasti vaid võru keelt, mis on eesti kirjakeelest kaugeim ja eraldi keelena tunnustatud ka Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt (keelekood vro).[4] Kuna setu keelt peetakse lingvistiliselt enamasti võru keele variandiks, siis on nende kohta vahel kasutatud ka liitnimetust võru-setu keel.

Võru keel on lõunaeesti keeltest (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Sellel on 74 499[1] kõnelejat põhiliselt Kagu-Eestis, ajaloolise Võrumaa alal, mis hõlmab praegust Võru ja Põlva, osalt ka Tartu ja Valga maakonda (Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina kihelkond). Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka Tartus, Tallinnas ja mujal Eestis.

Ajalugu

1885. aasta võrukeelne aabits "Wastne Wõro keeli ABD raamat", autor Johann Hurt

Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud lõunaeesti hõimukeele järeltulija. Teised tänapäevased lõunaeesti keeled või murded on mulgi, tartu ja setu. Viimane on küll võru keelega väga sarnane, kuid kuna setudel on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Eesti dialektoloogia traditsioonilise seisukoha järgi on setu keel murrak või murrakurühm, teised lõunaeesti keeled aga eesti keele lõunaeesti murderühma murded.

Tartlastega ühendas võrukesi mitusada aastat ühine lõunaeesti kirjakeel, mille üks vanemaid ja tähtsamaid kirjalikke mälestusmärke on 1686. aastal ilmunud "Wastne Testament".

Aastast 1885 pärineb esimene põhjalik võrukeelne aabits, Johann Hurda Wastne Wõro keeli ABD raamat. Varemalt oli välja antud ka Eesti laste sõber (1873) ja Laste edimäne luggemise ramat.[5] Seni viimaseks võrukeelseks aabitsaks on 1995. aastal välja antud ABC kiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ (kordustrükk 1999).

19. ja 20. sajandil hakati kirjutama juba teadlikult võru keeles. 1990. aastatest on tarvitusel võru kirjakeel.

Võru ja setu keel on teistest lõunaeesti keeltest vanapärasemad ja põhjaeesti keelest vähem mõjutatud. Varem on neid räägitud ka kaugemal idas ja lõunas, praegustel Läti ja Venemaa aladel.

Praegune olukord

Võru keeleala – Võrumaa oma ajaloolistes piirides Tartu- ja Setumaa ning Venemaa ja Läti vahel
1998. aasta võrukeelne aabits "ABC kiräoppus", autorid Jüvä Sullõv, Kauksi Ülle jt

1995. aastast töötab Võru linnas riiklik teadus- ja arendusasutus Võru Instituut, mis tegeleb võru keele ja kultuuri uurimise ja arendamisega, ning korraldab selle õpetamist.

Võru keelt õpetatakse praegu korra nädalas 26 koolis, kuid ühtegi läbinisti võru õppekeelega või võru-eesti kakskeelset kooli ega klassi Eestis ei ole. Siiani pole ka ühtki võrukeelset lasteaeda ega lasteaiarühma. Kõrgkooli tasemel saab võru keelt õppida Tartu Ülikoolis.

Ainus läbinisti võrukeelne ajaleht Uma Leht ilmub kaks korda kuus. Samuti annab kaks korda kuus Vikerraadio eetrisse võrukeelse uudistesaate.

Võru keele ametliku tunnustamise protsess pole praeguseks lõpule jõudnud. Aastal 2004. loodi küll selleks valitsuskomisjon, kuid see pole siiani võru keele õigusliku määratlemise küsimust lahendanud.

Võru keele staatuse üle on eesti meedias ajuti peetud emotsionaalseid diskussioone. Kuigi võru keele kaitseks on algatatud mitmeid projekte ja asutatud Võru Instituut, on võru keel jätkuvalt eesti keele poolt tõsiselt ohustatud. Aastal 1998 korraldatud arvamusküsitluse andmetel kõneleb võru keelt küll rohkemal või vähemal määral 90%, sealhulgas pidevalt 45% võru keeleala elanikest, kuid väga vähe on lapsi, kellele võru keel on esimene keel ja selliseid lapsevanemaid, kes oma lastega pidevalt võru keelt räägivad.

Tänapäeval on võru keel tuntud peamiselt kirjanduse, teatri, folk- ja popmuusika keelena. Aastal 2004 esindas Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel İstanbulis ansambel Neiokõsõ võrukeelse lauluga "Tii" ('Tee').

Kokku on pandud võru keelekorpus[6] ja arendamisel on võro keele masintõlge[7].

Grammatika

Arvsõnad

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 20 100 1000
ütś katś kolm nelli viiś kuuś säidse katõssa ütessä kümme ütśtõist katśkümmend sada tuhat

Isikulised asesõnad

Ainsus Mitmus
1. mina ~ ma(q) mi(iq)
2. sina ~ sa(q) ti(iq)
3. timä ~ tä(ä) nimäq ~ nä(äq)

Küsisõnad

miä "mis", kiä "kes", kuis "kuidas", ku pall'o "kui palju", kon "kus", kohe "kuhu", kuna "millal", määne "milline", mis "missugune", mille "miks", minktarbis "milleks".

Vaata ka

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 Võru murde (v.a setu murraku) oskajate arv 2011. aasta rahvaloenduse andmetel. Statistika andmebaas: eesti emakeelega püsielanikud murdekeele oskuse ja soo järgi. Statistikaamet, vaadatud 11.02.2019.
  2. ↑ "Endangered languages in Europe and North Asia". Helsinki.fi. 13.09.1980. Vaadatud 23.08.2014.
  3. ↑ Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg 2002. Eesti murded ja kohanimed. Tallinn, lk 57.
  4. ↑ Documentation for ISO 639 identifier: vro
  5. ↑ Tõnu Tender: "Miks ma ei osta endale võrukeelset aabitsat" Postimees, 13. jaanuar 1999
  6. ↑ VÕRU JA SETO INTEGREERITUD KEELERESSURSID keeletehnoloogia.ee
  7. ↑ Võro keele masintõlge

Kirjandus

  • Kalle Eller (1999): Võro-Seto language. Võro Instituut'. Võro.
  • Sulev Iva (2002): Võro-eesti synaraamat. Võro Instituudi Toimõndusõq 12. Võro Instituut'. Võro
  • Hella Keem. Võru keel. Eesti teaduste akadeemia Emakeele selts 1997. Tallinn
  • Hella Keem, Inge Käsi. Võru murde tekstid. Tallinn, Eesti Keele Instituut 2002 (Eesti murded VI)
  • Kuiss vanal Võromaal eleti. Toimetanud Helju Kaal, Mari Must, Eevi Ross. Tallinn, Emakeele Selts 2005 (Valimik korrespodentide murdetekste VI)
  • Aune Valk (2000): Võrokeste identiteedist. Kadri Koreinik, Jan Rahman (toim.) A kiilt rahvas kynõlõs.. Võrokeste keelest, kommetest, identiteedist (lk 39–56). Võro Instituut'. Võro

Välislingid

Meedias
Uurali keeled ja murded
ugri keeled
permi keeled
mari keeled
mordva keeled
saami keeled
läänemeresoome keeled
samojeedi keeled
kindla klassifikatsioonita keeled
meštšera keel †  • muromi keel †  • merja keel †  • tšuudi keel †  •
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Võru_keel&oldid=5346821"